Sürrealism (0)

Sürrealism
Saskia Astla, Kerli Ojakivi & 
Marili Juhkam
Sürrealism
20. Sajandi üks mõjukam vaimne liikumine, mis tekkis peale I 
maailmasõda Pariisis.
Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud  kirjanikud  
ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Šveitsist naasnud 
dadaistid.
Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja 
ideoloog  Andre   Breton .
Esmakordselt kasutas sõna „sürrealism“ prantsuse luuletaja G. 
Apollinaire 1917. Aastal. 
Sürrealismi ei saa pidada kunsti ja kirjanduse stiiliks või vooluks, 
pigem maailmavaateks , ellusuhtumiseks  ja  vaimseks  hoiakuks. 
Sürrealistid  pidasid  ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja 
tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid 
vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige 
spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad 
psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele.
Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine 
ning Lääne ühiskonna  lammutamine , inimese tegelikele 
vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad 
ajuti koostööd ka kommunistidega.
Sürrealism ei leidnud 1920­1930­ndail erilist tunnustust, mõju on 
aga tunduvalt kasvanud pärast Teist maailmasõda.
Kirjandus
Sürrealism levis  esmalt  kirjanduses ja teatrikunstis.
Sürrealistide  kirjanduslik  looming pole  sugugi  väiksema 
tähtsusega: luule, unenägude kirjeldused, manifestid, 
sõnamängud ja  teoreetilised  tekstid on mõjutanud selle sajandi 
kirjanikke ja kunstnikke. 
Sürrealistliku luule  viljelejad  on:
Andre Breton – „Qu'est­ce que le surréalisme“ (1934 – mis on 
sürrealism)
Louis  Aragon  – „Les  Beaux  Quartiers“ ("Le  Monde  réel", 1936, 
Renaudot  auhinna  võitja)
Paul Eluard ­ "Ralentir travaux", (1930; koos André Bretoni 
ja René Chariga)
Karl  Ristikivi  ­ "Tuli ja raud" (1938; 
sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna)
Juhan  Viiding (Jüri Üdi) ­  "Ma olin Jüri Üdi“ (1978) ning 
kirjutanud filmistsenaariumi (" Nipernaadi ")
Ilmar  Laabani  ­ "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946)
Andres  Ehin  ­ "Hunditamm" (1968)
Andre Breton/ Louis Aragon 
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level
Second level
●
Third level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fourth  level
●
Fifth level
●
Fifth level
Paul Eluard/ Karl Ristikivi 
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level
Second level
●
●
Third level
Third level
●
●
Fourth level
Fourth level
●
●
Fifth level
Fifth level
Juhan Viiding/ Ilmar Laabani 
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level
Second level
●
Third level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fourth level
●
Fifth level
●
Fifth level
Andres Ehin
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Kunst  & kultuur
Sürrealismi katse „muuta maailma“ ja „muuta elu“  realiseerus 
osaliselt vaid kunstis ja kultuuris. 
Sürrealism omandas väljapaistva koha kõigi aegade 
kunstiliikumiste hulgas.
Ta lakkas olemast iseseisva kunstivooluna, kuid tema mõjud 
avalduvad kunsti ja kultuuri erinevates valdkondades. 
Sotsiaalne müüt  paremast  ühiskonnast, uuest  ihaldusväärsest 
maailmast ei teostunud
Kunst  ja poliitika  seostamise katsete tagajärjeks oli  veendumus , 
et kunst peab olema sõltumatu riiklikest  vormidest  ja järgima vaid 
oma liini.
Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, 
mis tähendab üleloomulikku realismi. 
Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletajaGuillaume Apollinaire .
Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse 
kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis 
harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat 
joonistamist­maalimist.
Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid 
osalised alles lõpuks.
Sellest  suunast  kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille 
puhul laste või vaimuhaigete joonistustest  tuletatud   kujundid  ning 
freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks 
märkideks.
Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri­migri valitseb katalaani 
sürrealisti  Joan   Miro  (1893­1983) töödes.
Tähelepanu vääriv on  Eduard  Wiiralti  20ndate  lõpu ja 30ndate 
alguse looming Pariisis.
Selle aja kuulsaimaks kunstnikuks oli  Pablo   Picasso  
Joan Miro „Arleki ni 
karneval“(1924­1925)
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Joan Miro „Hol andi interjöör“ 
(1928)
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Eduard Wiiralt „Põrgu“(1930­1932)
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Eduard Wiiralt „ Kabaree “( 1931 )
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Pablo Picasso „Nuttev naine“
Pablo Picasso "La 
Celestina„( 1904 )
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Pablo Picasso "Avignioni 
neiud„ (1907)
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Salvador  Dali “Mälestuse püsivus“ 
(1931)
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Salvador Dali „ Orjaturg  kaduva 
Voltaire 'i büstiga“(1940)
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level

Document Outline

• Slide 1
• Sürrealism
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Kirjandus
• Sürrealistliku luule viljelejad on:
• Andre Breton/ Louis Aragon 
• Paul Eluard/ Karl Ristikivi 
• Juhan Viiding/ Ilmar Laabani 
• Andres Ehin
• Kunst & kultuur
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Joan Miro „Arlekiini karneval“(1924-1925)
• Joan Miro „Hollandi interjöör“ (1928)
• Eduard Wiiralt „Põrgu“(1930-1932)
• Eduard Wiiralt „Kabaree“(1931)
• Pablo Picasso „Nuttev naine“
• Pablo Picasso "La Celestina„(1904)
• Pablo Picasso "Avignioni neiud„ (1907)
• Salvador Dali “Mälestuse püsivus“ (1931)
• Salvador Dali „Orjaturg kaduva Voltaire'i büstiga“(1940)