Sürrealism
Saskia Astla, Kerli Ojakivi &
Marili Juhkam
Sürrealism
20. Sajandi üks mõjukam vaimne liikumine, mis tekkis peale I
maailmasõda Pariisis.
Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud
ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Šveitsist naasnud
dadaistid.
Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja
ideoloog Andre Breton .
Esmakordselt kasutas sõna „sürrealism“ prantsuse luuletaja G.
Apollinaire 1917. Aastal.
Sürrealismi ei saa pidada kunsti ja kirjanduse stiiliks või vooluks,
pigem maailmavaateks , ellusuhtumiseks ja vaimseks hoiakuks.
Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja
tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid
vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige
spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad
psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele.
Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine
ning Lääne ühiskonna lammutamine , inimese tegelikele
vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad
ajuti koostööd ka kommunistidega.
Sürrealism ei leidnud 19201930ndail erilist tunnustust, mõju on
aga tunduvalt kasvanud pärast Teist maailmasõda.
Kirjandus
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis.
Sürrealistide kirjanduslik looming pole sugugi väiksema
tähtsusega: luule, unenägude kirjeldused, manifestid,
sõnamängud ja teoreetilised tekstid on mõjutanud selle sajandi
kirjanikke ja kunstnikke.
Sürrealistliku luule viljelejad on:
Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire . Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest
Giorgio de Chirico. Giorgio de Chirico. Tänava melanhoolia ja müsteerium. 1915. Prohvet. 1915. Joan Miro. Arlekiini karneval. 1924-1925. Joan Miro. Hollandi interjöör. 1928. Salvador Dali. Orjaturg kaduva Voltaire'i büstiga. 1940. Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Max Ernst. Celebesi elevant. 1921. Marc Chagall. Mina ja küla. 1911. Joan Miro - The Village of Prades Veristlik sürrealism · Eesmärgiks kujutada unenägusid ja fantastikat. · Kujutamisviis väga kunstipärane: kasutatakse sajanditepikkuse akadeemilise kunsti kogemust. Pintslitöö on ülimalt täpne ja hoolikas. · Sümbolistlikud vihjed, sarnaneb tihti Marc Chagalli loominguga. · Kuulsaim esindaja: Salvador Dalí. Sürrealismi manifest · 1924 avaldas André Breton sürrealismi manifesti · "Psüühiline automatism oma puhtaimal
Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinair
18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. 3 Lähtealused · Alateadvus e. mitteteadvus · Unenäod - maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused
Vähehaaval pööras ta oma tähelepanu ülesisustatud hoiuruumidele, mõnikord lisas ka hübriidseid mannekeeni-sarnaseid kujutisi. Hiljem jättis de Chirico metafüüsilise stiili kõrvale ja maalis realistlikumalt, kuid need teosed ei pälvinud enam sama head kiitust. Giorgio de Chirico suri mõned kuud enne oma 90. sünnipäeva 20. novembril 1978 Roomas, Itaalias. 3 ÜLEVAADE KUNSTISTIILIST Sürrealism ehk 20. sajandi kunst sai alguse varajastel 1920. aastatel. Kõige paremini tunti seda visuaalsetel ning kirjutatud töödel. Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton.
1988.a novembris viiakse Dali Barcelona Cironi kliinikusse, kus ta sureb 1989a 23ndal jaanuaril. Dali maetakse oma teater-muuseumisse. Dali on öelnud: ,,Gala oli omandanud juba teatud küpsuse ja kogenud hingevalu, mistõttu ta tajus minu tragöödia täielikku tegelikkust ja see võimaldas tal olla hetkega ühenduses minu kõige salajasema minaga ning edastada mulle oma kiirgavat energiat peaaegu meediumile omasel moel. Gala kaudu sain osa elukarjest!" Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset,
sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid. Natside avangardkunsti vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa kunstnikke otsima pääsu Ameerikas, eelkõige Ameerika Ühendriikides. Osalt nende mõjul, osalt aga USA liberaalse ja vastuvõtliku õhkkonna tõttu kandus kunstielu raskuspunkt pärast II maailmasõda just sinna. Seal kujunes välja uut tüüpi abstraktne kunst, mille allikateks said saksa ekspressionism ja sürrealism ning mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust. Mõneti jätkas selline kunst Kandinsky algatatud ekspressionistlikku suunda. Radikaalsed noored kunstnikud nagu näiteks Jackson Pollock (1912-1956) harrastasid nn. tegevusmaali (action painting), mille puhul olulisemgi kui tulemus oli maali loomise protsess. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused,
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Kõik kommentaarid