Adolf Hitler Mein Kampfminu võitlus · Mein Kampfi kirjutamist alustas Hitler aastal 1924. kevadel vanglas. · Hitleri meelest pidi Saksamaa saama suureks,tugevaks ja jõukaks. · Aaria rass,mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslas,pidi muutuma maailma valitsejaks. · Natsionaalsotsialistide eesmärk oli nn. uue korra loomine,mis tähendas · demokraatia · kommunismi, · juutluse kõrvaldamist Natsionalistlik õpetus · Rassisilise puhtuse tagamine. · Abiellumine võõra tõu esindajatega keelati. · Vaimuhaige ja kurjategija ei tohtinud saada lapsi. · Selleeest pidid tervetel naistel lapsi rohkem sündima. · Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu. · Riigivõim sai endale õiguse sekkuda õiguse inimeste ellu. Diktatuur · Loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. · Need pidid üles näitama täielikku ustavust juhile. · Kui...
Autoritaarses on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi moodustavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumised ja nende hirmuall hoidmine, mis viis küüditamise või surmalaagrisse saatmisega. Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid onma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Võitjate eeskujul innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõimlanges järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks. 1930
Järgiti et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Tervetel ja tugevatel inimestel pidi rohkem lapsi sündima. Riigivõim sai õiguse sekkuda inimeste eraellu. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Juutide valduses old pangas, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. 1935a. Jõustsu mitu seadust millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Enamus juute lahkusid Saksamaalt. Kes ei jõudnud seda teha saadeti surmalaagrisse. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametnikud ja relvastatud rühmitused. Ebapiisav ustavus sai saatuslikuks rünnak-rühmlaste juhtidele : nad tapeti Hitleri käsul. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal mil Sakamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtimisega. Kogu maal ja rahval oli üks eesmärk- tõsta riigi sõjalist võimsust. Rajati tehaseid, kilomeetrite kaupa kiirteid. Taoline majandustõus võis olla vaid ajutine.
Saksamaal ja Ausrias. 910 nov. 26000 juuti saadeti koonduslaagisse ja nende lapsed eemaldati koolidest. Dets juutidelt sundvõõrandati nende varandus. Holocausti käik 1942 Jaanuar Massiline tapmine Auschwitz Birkenau koonduslaagris. 20 jaan. Natsi liidrid kogunevad Wanessee konverentsile, et koordineerida Goeringi resolutsiooni täitmist. Juuli 100 000 juuti Varssavi getost saadeti Treblinka surmalaagrisse. Holocausti käik 1945 Aprill vabastasid ameeriklased Buchenwaldi ja inglased BergenBelseni koonduslaagri. Nov 1945 okt 1946 - Nürnbergi kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Vangilaagrid Juudi vastane reziim Juudid peavad kandma spetsiaalseid juudi märke. Keelati töötamine erasektoris. Keelati osta ja müüa tarbekaupu. Keelati ligipääs riigiasutustesse ja ühistransporti. Kaotati isikuvabadused.
Autoritaarses diktatuuris on võim ühe inimese või rühma käes. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole võimalust riigi juhtimises osaleda. Aastail 1920-1930 võis lugeda enamus diktatuure autoritaarseks. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale selle, et võim kuulus ühe inimese või rühma kätte see, et võimul oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Nendega rikuti inimõigusi. Rahvast hoiti hirmul küüditamisega või surmalaagrisse saatmisega. Diktatuursed riigid olid aastail 1939 näiteks Rumeenia, Türgi, Hispaania. Enamikes riikides eelistatakse ikkagi tänapäeval demokraatiat, sest rahvas soovib ise otsustada. Rahval on kohustused ja õigused. Igaühel on õigus inimväärsele kohtlemisele. Näiteks demokraatlikus riigis on inimesel õigus kohtus kaitsele või siis kõigil (nii meestel kui ka naistel) käia valimas. Ajalugu näitab, et inimestele on ikka rohkem meeldinud demokraatia. Demokraatias
Sellega võttis riik endale õiguse sekkuda eraellu. Juutide kiusamine sai poliitika ametlikuks osaks. Natside propaganda väitis, et juutide käes on pangad, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonna valdkonnad. Juute süüdistati, et nad sepitsesid kommunistidega vandenõu ning soovivad Saksamaa võõrriikidele maha müüa. 1935. aastal jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ning kodanikuõigusi. Palju juute lahkus Saksamaalt. Need, kes ei jõudnud seda teha saadeti surmalaagrisse. Alamrassideks olid ka mustlased ja slaavlased. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ning relvastatud rühmitused. Need pidid näitama täieliku ustavust. Ebapiisav ustavus saigi saatuslikuks rünnakurühmituse juhtidele: nad tapeti. Kui pruunsärkidelt oli relvad ära võetud, muutus Saksamaa hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon SS. Algselt oli SS Hitleri ihukaitsjad, mida juhtis H. Himmler. 1945
,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagreisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskonnad võtsid hukatavailt ära kõik väärisesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäänutele tätoveeriti käsivarrele number, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel orjatööl, nende kallal saadeti korda julmi meditsiinilise katseid. Kurnatud ja
lõpplahendus" (saksa keeles Endlösung der judenfrege). Berliinis töötasid natsijuhid välja lahenduse, mille kohaselt koondati kõik Euroopa juudid Ida-Euroopas asuvatesse hävituslaagritesse. See tähendas 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. 1942. aastal alustati küüditamist koondus- ja surmalaagritesse. Nendest kohtadest said orjatöö ja hukkamispaigad. Suurem osa neist rajati Poola. Sinna tehti kuus suurt surmalaagrit. Juutide saabudes surmalaagrisse eraldati kõige pealt nooremad ja tugevamad, nõrgemad saadeti gaasikambrisse. Hukatavatelt võeti ära kõik väärisesemed, peale hukkamist eemaldati juuksed ja kuldhambad. Surnukehad hävitati krematooriumis või tuleriidal. Tugevamatele ellujäänutele tatoveeriti number, mida kasutati nime asemel. Neid kasutati orjatööl ja meditsiinilistel katsetel. Kelle tervis halvenes või jäi nõrgaks tapeti. Viie aasta jooksul tapeti Saksa koonduslaagrites hirmutav arv inimesi
vähese söögi ja joogiga. Koondulaagrites kasutati ära juutide tööjõudu, kus tööpäev kestis vähemalt 12 tundi. Paljud surid halbade elutingimuste ja raske töö tulemusel. Inimesed elasid ülerahvastatud barakkides. Need, kes olid haiged, vanad või ei suutnud tööd teha tapeti gaasikambrites. Inimesed ei näinud enam inimeste moodi välja, neid kutsuti elavateks surnuteks – muselmänner. Surmalaagritesse saabuti rongidega, mis olid pilgeni inimestest täis. Need, kes olid saabunud surmalaagrisse, olid sisenenud järjekordsesse Hitleri tapamasinasse. Neid hävitati, saades osaks üheks kuuest miljonist, kes olid langenud juudiviha ohvriks. Juudid ei teadnud, mis neist edasi saab ning paanikat hoiti eemal. Gaasikamber oli nagu duširuum. Enne sisenemist kästi juutidel võtta riided seljast. Riided pidi korralikult kokku panema ja kingad kokku siduma. Et vale oleks usutavam, anti paljudele kätte tükk seepi ja lubati tass kohvi peale dušši. Kui ruum oli juute täis,
Täistuubitud vagunites oli õhk kuumusest raske ja läppunud. Inimesi vaevas janu. Vett ei olnud. Käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Paljud vanemad ja nõrgemad inimesed surid juba teel olles. Kokku jõuti küüditada 9264 inimest, kusjuures vähemalt 112 inimest võeti kinni nimekirjaväliselt. Ükski küüditatuist polnud kohtulikult süüdi mõistetud. Perekondadest eraldati 2819 meest, kes viidi arreteeritutena Sverdlovski oblasti surmalaagrisse, kus 606 neist hiljem maha lasti. 1194 neist surid nälga ja kurnatusse ning ainult 539 meest tuli hiljem invaliididena Eestisse tagasi. Küüditatute hulgast lasti maha ka 12 naist. 1941. a. maakondadest ja linnadest küüditatud Harju maakond ja linnad 2593 Harju maakond ja linnad 2593 Järva maakond ja linnad 365 Lääne maakond ja linnad 573 Petseri maakond ja linnad 475 Pärnu maakond ja linnad 816
Täistuubitud vagunites oli õhk kuumusest raske ja läppunud. Inimesi vaevas janu. Vett ei olnud. Käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Paljud vanemad ja nõrgemad inimesed surid juba teel olles. Kokku jõuti küüditada 9264 inimest, kusjuures vähemalt 112 inimest võeti kinni nimekirjaväliselt. Ükski küüditatuist polnud kohtulikult süüdi mõistetud. Perekondadest eraldati 2819 meest, kes viidi arreteeritutena Sverdlovski oblasti surmalaagrisse, kus 606 neist hiljem maha lasti. 1194 neist surid nälga ja kurnatusse ning ainult 539 meest tuli hiljem invaliididena Eestisse tagasi. 5 Kiri vagunist Kopli jaamas Meid laupäeva lõuna paiku arreteeriti. Otsiti läbi ja 2 tunni jooksul kihutati krusaga Keila , kus 1000-ed ees. Terve perekond. Sain pesu, mõned asjad kaasa, kiruti, et palju kaasa võtan, lubati, ähvardati pooled maha jätta. Ema pildi võtsin raamita kaasa, irvitasid- kas isa pilti ei taha. Klaver peaks ka olema jne
demokraatlik kord püsima jääda. Tsehhoslovakkia ja eranditega Soome suutsid mingiks ajaks säilitada demokraatia, kuid oli ka riike, mis ei teadnud demokraatiast midagi. Nt Venemaa. Totalitaarsete diktatuuride üldiseloomustus. Võimu koondamine ühe inimese või rühma kätte, kuid ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamine/surmalaagrisse saatmine). Taotleti seda, et elu oleks reeglitele allutatud ja pisiasjadeni ühtlustatud. Tüüpilised totalitaarsed riigid olid: natsionaalsotsialistlik Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit. Kuna need olid tugevad ja suured maad, mõjutas see ka Euroopa ja kogu maailma ajalugu. Vabadussõda. Tähtsamad sündmused Vabadussõjas. 1918. aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväge taanduma. Hea
lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagriteisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskond võttis hukatavailt ära kõik väärtesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära kõik juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäetutele tätoveeriti käevarrele numbri, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel orjatööl, nende kallal saadeti korda julmi meditsiinilisi katseid
Ole - 1930 Eesti esiportretist - Gustav Suitsu portree - Põgenes Rootsi, seal portreesid, pole publikut - Katsetab maastikumaali, impressionismi, abstraktset kunsti - Huvitav A. Gailiti portree (istub kohvikus sigaretiga). - ,,Laud", ,,Reisijad" õli - 1931 võitis Eesti kultuurkapitali portreevõistluse J. Simmi portreega (dirigent hoogsalt dirigeerimas) K. Pärsimägi - Jäi sõja puhkedes Pariisi - 1941 vangistatud sakslaste poolt, saadetud Poola surmalaagrisse, hukkus seal. - Kasutanud juudi modelle (40ndatel Pariisis) - Tüüpiline töö ,,Talutuba soemüüriga" (oma ema, talu Võrumaal), heledad värvid, näha läbimaalimata pinda (vovism), lapsepärane - Võimalik et homo- portreed endast naiste riietes 14. Eesti arhitektuur 1902- 1980 Teistest kunstiliikidest hiljem G. Hellat - 1. Eesti arhitekt - Peterburi ehitusinseneride instituut - EÜSi maja Tartus 1902, jugendstiilis, hävinenud, tuletab meelde Norra
a ohvrite surmalaagritesse saatmises. Lisaks osalesid holokaustis politsei, teised Saksamaa valitsusasutused, tsiviiladministratsioon ja Saksa armee – tegelikult kõik Saksa valitsuse osad ja Saksa ühiskond. Tähtsust, mida natside juhtkond omistas Euroopa juutide hävitamisele, illustreerib fakt, et 1944. a kasutati ressursse, mis oleksid olnud otsustavad sõja edu suhtes, juutide deporteerimiseks Kreekast või Ungarist Auschwitzi surmalaagrisse. Samal ajal püüdis Julgeolekupolitsei kaotada oma tegevuse jälgi, kaevates massihaudadest välja surnukehi ja neid ära põletades. Juudi surmalaagrite ellujäänud asukaid sunniti taganevate Saksa vägedega kaasa minema. Nende „surmamarsside“ koletuslikud tingimused võtsid veel suure hulga juutide elu just siis, kui vabanemine paistis lähedal olevat. Ajaloolised vaidlused, õiguslikud ja poliitilised tagajärjed Holokausti ohvrite koguarvuks hinnatakse 5–6 miljonit
annaabi.ee 
