MALAARIA Malaaria levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. . Malaariat põeb kaks või kolm miljardit inimest ja see põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal. Malaariasse sureb 3000 alla 5- aastast last päevas see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. Malaaria peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat. Malaaria tüüpilisem sümptom on punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgneb higistamine ja palaviku kiire langus. Palavikuhood korduvad kindla intervalliga. Lisaks palavikule ja külmavärinatele võib esineda ka peavalu,
Arengumaades levivad peamiselt nakkushaigused, sest soojas kliimas on bakteritel lihtsam edasi kanduda ja ellu jääda ning bakterite levikut soodustab ka arengumaades olev mustus ja räpakus. Levinumad haigused troopilistes piirkondades on B-hepatiit, malaaria, AIDS, HIV, koolera, kollapalavik. Nende haiguste tagajärjeks on enamasti surm. Suurimaks probleemiks seoses haiguste levikuga on inimeste suur suremus. Malaariasse sureb 3000 alla 5-aastast last päevas, see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Lõunariikides sureb igal aastal nakkushaigustesse miljoneid inimesi, malaaria põhjustab umbes 1,5 miljonit surmajuhtu aastas. Haigestunute surma tagajärjel jääb väga palju lapis ilma vanemateta, tihti surevad perekonnatoitjad ja -hoolitsejad ning sellest tulenevalt suureneb ka vaesus ja nälg nendes piirkondades. Arengumaades ei suudeta piisavalt kiiresti teha ennetustööd ega vaktsineerida inimesi, eriti just lapsi, mis hoiaks ära nakkushaiguste massilise edasi
puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt. Tänapäeval on levinud erinevad troopilised nakkushaigused, näiteks malaaria, kollapalavik, dengue viiruspalavik, koolera, düsenteeria, salmonella jt. Malaariast on ohustatud umbes 40 % maakera elanikest. Selle levik inimestele toimub nakatanud emaste sääskede kaudu, kes toituvad inimeste verest ja seda põeb 2 või 3 miljardit inimest mis omakorda põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal ning iga päev sureb 3000 alla 5-aastast last, mis tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. See kehtib eriti rasedate naiste ja alla 5-aastaste laste puhul. Malaaria on levinud troopilistes piirkondades ja seda esineb enam kui 100 riigis: Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Indias, Kagu-Aasias ning viimasel aastakümnel on malaaria levinud eriti ka põhjapoolkeral.
Suitsetamise mõju tervisele Suitsetamine on sõltuvushaigus, mille üle inimene on kaotanud kontrolli. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Sigareti suitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Suitsetamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Suitsetamine ja kasvajad Suitsetamisega kaasneb oluliselt kõrgenenud risk haigestuda vähki. Suitsetajal on see risk kaks korda suurem ja ahelsuitsetajal neli korda suurem. Seejuures võib kasvaja tekkida väga erinevatesse kohtadesse, nii hingamiselunditesse, suuõõnde, huultele, söögitorru. Suitsetamine ja rasedus
NARKOMAANIA OLUKORD EESTIS • Eesti paistab Euroopa Liidus silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16-aastaste kooliõpilaste seas. • Kooliõpilaste seas levinumad ained on kanep, inhalandid, rahustid ja uinutid • Aastatel 1999–2016 suri Eestis narkootikumide üledoosi tõttu kokku 1209 inimest. • Üle poolte süstivatest narkomaanidest on HIV-positiivse serostaatusega. • 2016. aastal oli ELis keskmiselt 21 üledoosi surmajuhtu miljoni elaniku kohta (15–64 aastaste seas), siis Eestis oli 103 juhtu. SÕLTUVUSTE RAVIMINE ERI RIIKIDES Tšiilis ravitakse alkoholismi vaktsiiniga. USA-s kasutatakse sõltuvusest loobumise toetamiseks akupunktuuri ehk nõelravi. Ühendkuningriik toodab õhukese polümeerikattega tablette sõltuvushäirete raviks. Krimmis kasutati metadoon-asendusravi. KASUTATUD KIRJANDUS • http://www.who.int/tobacco/surveillance/policy/country_profile/est.pdf?ua=1 • http://apps.who
tubakatooted, mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. TUBAKAS JA TERVIS Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. PASSIIVNE EHK KAUDNE SUITSETAMINE Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi. Kaudset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks.
Tubaka tarvitamine Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16aastast inimest. Iga viies 14-18aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Võrdluses 1990. aastatega on Eestis suitsetajate hulk vähenenud, kuid seda vaid 1,5% võrra. Samas oli 2008
Tubaka tarvitamine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub
Esineb peavalu, iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Punaliblede arvu vähenemise tõttu tekib kehvveresus. Maks ja põrn suurenevad ja kahjustuvad. Raskematel juhtudes tekivad teadvuse häired kuni koomani ja/või surmani. Vaktsiin Malaariatekitaja iseäraliku eluringi tõttu ei ole siiani täielikult toimivat vaktsiini valmis, kuid selleks on palju kandidaate. Aastas on umbes üks miljon (mõningail andmetel 1,2- 2,7 miljonit) malaariast põhjustatud surmajuhtu, lisaks sellele 300- 500 miljonit kliinilist haigusjuhtu. Siiani kõige surmavaks malaariatekitajaks peetakse liiki P. Falciparum, mis levib Kesk- Aafrika piirkonnas. Lisaks on ,,kuulsust kogumas" ka Kagu- Aasias leviv P. Vivax.. Siinkohal on oluline märkida, et vaktsiini ei saa rutates välja töötada, kuna vaja on arvestada sellega, et see vaktsiin peataks leviku või hävitaks kõik parasiidid ühes populatsioonis.
sigaretisuits ägestab ja ei lase välja ravida. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Suitsetaja vananeb kiiremini, suitsetajal tekib ,,suitsetaja köha," suitsetajal väheneb lõhnataju ja maitsemeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui varem. Suitsetajal väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus sellepärast on suitsetajal hingamine raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest.
vaimne sõltuvus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Tubakas noorte seas Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Rahvusvaheliste uurimuste andmetel on 5060% suitsetajatest alustanud enne 13. eluaastat kui
ENESETAPP – PROBLEEMI ULATUS • Tõenäoliselt sooritab maailmas aasta jooksul enesetapu miljon inimest. • Kusagil maailmas sooritab iga 40 sekundi järel üks inimene enesetapu. • Iga 3 sekundi järel sooritab üks inimene enesetapukatse. • Eestis on enesetapu sooritanuid enam kui liiklusõnnetustes hukkunuid. • Möödunud sajandi suurima suitsiidisurmaga aasta oli 1994 – 614 suit- siidi, s.o. 40 surmajuhtu 100 000 elaniku kohta. • Enesetapp on 15-29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis. • Iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5-8 inimest. • Enesetapukatsete arv on üle 10 korra suurem enesetappude arvust. • Enesetapu psühholoogiline, sotsiaalne ja majanduslik mõju perekonnale ja ühiskonnale on mõõtmatult suur. Enesetapp on keeruline probleem, sest sellel ei ole ühtainust põhjust, vaid
Keskkoolis õpib 50 millionit õpilast, ligi 200 ülikooli kohta on 10 millionit lõpetajat. Indias on keskmiselt 4,5 millionit üliõpilast. Naised moodutavad 9 % üliõpilastest, mis on vaese riigi kohta suur näitaja. Kuigi teaduskraadiga keskkooliga lõpetanute arv on Indias üks maailma suurimaid, taksitab täiskasvanute 48 %-line kirjaoskamatus arengust tugevasti. 8.1. Tervishoid Alatoitlus on vaeste hulgas üldine ja väikelaste suremus suur 80 surmajuhtu 1000 elusaltsünni kohta. Suure osa sellest põhjustavad välditavad haigused, näiteks kõhulahtisus. 1980. aastate keskel levima hakanud AIDS on nüüd laienemas. Prostituutide hulgas on HIV- nakkus seitsme aasta jooksul suurenenud kakskümmend korda. Tavatu kopsukatkupuhang nõudis 1995. aastal hinnangute järgi üle 100 inimelu. Indias on 1 arst 2157 inimese kohta. Suurim surmade põhjus on hingamiselundite, toitumis- ja kõhuhaigused. 9. Religioon
aborditurism, mille puhul emal sõidavad teise riiki, et seal seaduslikult aborti teha, ja mitteturvaline ebaseaduslik abort. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel: maailmas on 210 miljonit rasedust aastas, neist 46 miljonit katkestatakse (22%), 20 miljonit aborti aastas leiab aset mitteturvalistes tingimustes, (13%) rasedusega seotud surmajuhtumitest on seotud mitteturvalise abordiga (hinnanguliselt 67 000 surmajuhtu aastas). ( ENE1. / amor.ee) 1.5. MIDA TEHA? Muidugi alati ei ole soovimatu rasedus naise teadmatuse ja hoolimatuse tagajärg. Naine võib teha oma parima, et vältida soovimatut rasedust, kuid ka kõige efektiivsem rasestumisvastane vahend võin alt vedada. Soovimatute raseduste ärahoidmiseks ei piisa kindlasti ka ainult seksuaaltervisealaste teadlikkusest, naise hoolikuese ja toodete kättesaadavusest. Sünnitus-ja
vähemalt 60 on tõestatult vähki tekitavad. Näiteks nikotiin, tõrv, vingugaas, benseen, formaldehüüd, akroleiin. Nikotiin ise ei põhjusta küll vähki, kuid on sõltuvuse allikaks. 5 Tõrv on komplekssegu aromaatsetest süsivesinikest, sisaldades selliseid aineid nagu nitrosoamiinid, aromaatsed amiinid, benspüreen, millest mitmed on tugeva vähkitekitava toimega. Suitsetamine avaldab mõju kõigile elundsüsteemidele. Arstide andmetel on Rootsis umbes 10 000 surmajuhtu aastas tingitud suitsetamisest. Vähemalt 20 % vähijuhtude põhjuseks on samuti suitsetamine. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Mida teeb suitsetamine sinu organismiga: - pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb; - hapnikusisaldus veres väheneb, mis põhjustab naha kahvatust ja peavalu; - veresooned ahenevad, mis suurendab südamelihase infarkti ohtu; - põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki;
annaabi.ee 
