Seega on igati arukas võtta juba varakult tarvitusele teatavad ettevaatusabinõud. Loomulikult tahaks enamik meist surra rahulikult, aga samas on ka selge, et seda ei saa loota, kui meie elu on täis vägivalda, kui meie meeles keerleb viha, kiindumus või hirm. Kui soovime rahulikult surra, tuleb hoolitseda selle eest, et meeles ja eluviisis valitseks RAHU. Omaenda surmaks ettevalmistamisest vähem tähtis ei ole ka aidata teistel hästi surra. Surijad ei suuda ennast ise aidata, sellepärast on meie kohus nende piina ja hirmu leevendada ning aidata neil võimalikult rahulikult surra. See raamat annab näpunäiteid kuidas sellest aru saada ning kuidas iseennast ja teisi selleks rahulikult ja tulemusrikkalt ette valmistada. (2.juuni 1992) Raamatu autori eessõnast loen: ma palvetan, et see raamat annaks maailmale edasi killukese tema suurest tarkusest ja kaastundest
Margareta heideti vangitorni. Lohe kuju võtnud Saatan ründas teda palvetamise ajal ja neelas tüdruku alla. Rist, mida Margareta käes hoidis, hakkas lohe kurku ärritama ja elukas sülitas tüdruku tervena välja. Tüdruku katsumused jätkusid: Margaretat piinati, põletati, püüti uputada, lõpuks raiuti tal pea maha. · Legendi järgi oli Margareta pääsemine lohe kurgust põhjuseks, miks temast hiljem sai sünnitajate kaitsepühak. Ka surijad võisid Margareta poole pöörduda, kuna ta olevat lubanud neid kõiki kuradi küüsist päästa. · Tehnika Madalmaade maalikunstnikud üllatasid 15. sajandil kõiki eelkõige aga Itaalia maalikunstnikke värvitoonide sügavuse ja pehmuse ning üleminekute sujuvusega. Kui siiani oli maailmatehnikas olnud valitsevaks tempera, siis nüüd võeti kasutusele õlivärvid, mis võimaldasid kõike seda, milleks
olla ikkagi sõltumatu.Õdede ja haigla personali kohus on luua suremiseks sellised võimalused. Samuti tuleb arvestada ka surija pereliikmete vajadustega, kuni füüsiline ja vaimne tasakaal taastuvad. Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine Suremise elamistoiminguga seonduv hooldus hõlmab nii surija eest hoolitsemist kui leinajate abistamist pärast lähedasse surma. Selleks, et õde saaks teha peab ta tundma kõiki elamistoiminguid ja ka suremistoimingut. Kõik surijad ei vaja ega soovi õe abi, kuid paljude elukaarev lõpp - punkti jõudnud inimeste probleeme on võimalik vähemalt leevendada oskusliku ja tähelepaneliku õendusega. Individuaalset õendust on võimalik osutada juhul, kui õde tunneb patsiendi probleeme ja indiviidi soove, mis on seotud selle viimase elamistoimnguga. Kasutatud kirjandus: 7 • N.Roper, W.W.Logan, A.J.Tierney “Õenduse alused” • Livainen, A., Jahuiainen, M
Õdede ja haigla personali kohus on luua suremiseks sellised võimalused. Samuti tuleb arvestada ka surija pereliikmete vajadustega, kuni füüsiline ja vaimne tasakaal taastuvad. Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine Suremise elamistoiminguga seonduv hooldus hõlmab nii surija eest hoolitsemist kui leinajate abistamist pärast lähedasse surma. Selleks, et õde saaks teha peab ta tundma kõiki elamistoiminguid ja ka suremistoimingut. Kõik surijad ei vaja ega soovi õe abi, kuid paljude elukaarev lõpp - punkti jõudnud inimeste probleeme on võimalik vähemalt leevendada oskusliku ja tähelepaneliku õendusega. Individuaalset õendust on võimalik osutada juhul, kui õde tunneb patsiendi probleeme ja indiviidi soove, mis on seotud selle viimase elamistoimnguga. Kasutatud kirjandus: N.Roper, W.W.Logan, A.J.Tierney "Õenduse alused" Livainen, A., Jahuiainen, M., Pikkarainen, P
SISUKORD Sissejuhatus Kõikuv meeleolu Valetamine Varastamine Seletamata äraolekud Füüsilised sümptomid Korduvad haigused Kokkuvõte Võõrsõnad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sõltlase isiksuses aset leidvaid muutusi vastandatakse sageli tavalistele käitumisnormidele. See aitab teha sõltlast ümbritsevaid inimesi tähelepanelikuks sõltuvuse destruktiivsete ilmingute kasvamise suhtes. Mõned klassikalised nähud on meeleolu kõikumine, valetamine, varastamine, seletamatud äraolekud, füüsilised sümtomid ja korduvad haigused. Kui osa neist muutub pidevaks ega ole vastavuses iseloomuga, võib neid võtta sõltuvuse süvenemise nähtudena. Siinkohal peab ütlema, et kõik need olukorrad võivad esineda ka ilma sõltuvuseta ja uimastite väärtarvitamiseta, seega tuleb järelduste tegemisel olla ettevaatlik. Eriti tähtis on see noorukite vahel. Arvan, et antud teemast peab kirjutama, sest tänapäeval on see väga aktuaalne. Kõikuv meeleolu Meeleolu võib kõiku...
hirm surma, valude, suremisprotsessi ees; hirm kaotada oma väärikus ja kontroll enese üle; hirm jääda üksinda või mure lähedaste pärast. Õde pole ehk võimeline kõrvaldama hirmu ja ängistust, kuid siiski võib ta lihtsaid vahendeid kasutades patsiendi olemuse mugavamaks muuta. Nendeks vahenditeks on osavõtlikkuse ilmutamine, surija murede ärakuulamine ja talle seltsiksolemine. (Roper jt 1999) Haiglas viibivad surijad võivad tunda vahel lämmatavat üksindustunnet vaatamata sellele, et nad tegelikult ju ei ole üksinda. Õde peab surijaga tihedalt suhtlema. Oleks hea kui tema ja surija vahel valitseks usaldus, mis aitaks vähendada üksindust ja eristatust. Teisalt võib surija olla ümbritsetud haiglapersonalist, kuid end ikka üksikuna ja mahajäetuna tunda. On ju loomulik, et haiglas olev surija tunneb end eraldatuna perekonnast ning kodu hubasusestja tuttavlikkusest. (Roper jt 1999)
profülaktilisel eesmärgil lahtisteid, mis aitavad vältida rooja kivistumise potensiaalset probleemi. Lamatised- Üldine jõuetus, vähenenud liikumine, vähenenud toidutarbimine, vitamiin C puudus ning meelte tundlikkuse vähenemine võivad tekitada surijal lamatisi. Lamatiste vältimiseks tuleks muuta regulaarsete ajavahemike järel haige asendit. Kuigi lamatiste vältimine on oluline, on veelgi olulisem surijale rahu ja mugavuse võimaldamine elu lõpuperioodil. Surijad on sageli väga tundlikud igasuguse surve suhtes, neid häirib näiteks juba voodiriiete surve kehale ja on vaja suurt kannatlikkust ning osavust, et aisata patsiendil tema elu viimastel päevadel ja tundidel end voodis mugavalt tunda. Hingamisraskused, köhimine- Bronhide limaskestade põletiku leevendamiseks ja hingamise kergendamiseks pikaajalise surmaeelse haiguse ajal võidakse haigele määrata kemoteraapia. Hapnikumaskist on tihti vähe kasu, see suurendab veelgi lämbumistunnet
kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poistele seda, mida sõjas vaja teada, Himmelstossi-poolsete liialdustega. Rindejoon - palju surma, meeleheidet, kaotusi. Tagala, kus püütakse hetkeks unustada lahinguväli, puhata ja tunda end inimesena. Puhkus kodus võõristustunne. Katoliiklik hospidal nunnadest põetajad, haavatud, invaliidid, surijad. 3.Teose sündmustik kavapunktidena 1. Kasarm enne rindelminekut. Noored, äsja koolipingist tulnud poisid, kes pakkusid end vabatahtlikku sõjaväeteenistusse õpetaja Kantoreki isamaalistest kõnedest mõjutatuina. Veel enne päris rindele jõudmist saavad nad õppelaagris Himmelstossi käe all tunda, et sõjavägi on hoopis midagi muud, mis nad koolis on õppinud tähtsaks pidama. (,,Esimene turmtuli näitas meile kätte meie eksituse ja selle all varises kokku see
mina seda. Sinuga ma ei suuda. Sellepärast pean sinust lahti saama. Nüüd ma veel suudan. Järgmine kord... (Ravic) Lk 319,,,,Ütelgem: ühelt poolt turvalisus, teiselt poolt seiklus. Kõlab paremini. Sisu on sama. Ühte tahetakse saada ja teisest ei taheta loobuda."" Lk 324,,,,Kaks sõda kahekümne aasta jooksul on liiga palju. Me pole esimesest veel õieti toibunud." ,,See käib ainult võitjate, mitte kaotajate kohta. Võit teeb hooletuks."" (Kate Hegström & Ravic) Lk 328,,,,Surijad kingivad harva. Seda teevad ainult paranejad. Surijad ei taha uskuda, et nad surevad. Sellepärast nad ei kingigi."" (valveõde) Lk 333,,Koju... Mis muud kodu sai olla sellel, kes kuugi ei kuulu, kui teise inimese tormitsev süda üheks üürikeseks ajaks? Kas see ei olnudki põhjus, miks armastus, tabades kodumaatut südant, selle nii põhjalikult läbi raputas ja nii täielikult vallutas kuna tal ju muud polnud jäänud? Kas mitte sellepärast ei püüdnud ta armastuse eest pageda
Kes aga teist on kõige targem, seegi on ainult vahepäälne värdjas taimest ja tondist. Aga kas käsin ma teid saada tontideks või taimedeks? Vaadake, ma õpetan teile üliinimest! Üliinimene on maa mõte. Teie tahe ütelgu: üliinimene olgu maa mõte! Ma vannutan teid, mu vennad, jääge ustavaks maale ja ärge uskuge neid, kes teile räägivad ülemaisist lootusist! Mürgitajad on need, olgu teades või teadmata. Elupõlgajad on need, surijad ja ise mürgitatud, kellest maa on väsinud: käigu nad oma teed! Kord oli suurimaks kuriteoks kuritegu jumala vastu; aga jumal suri, ja seega surid ka need kurjategijad. Nüüd on kõige hirmsam kurja teha maa vastu ja pidada uurimatuma sisikonda ülemaks maa mõttest! Kord vaatas hing põlgusega keha pääle: ja sellal see põlgus oli kõrgem kõigest: - ta tahtis, et keha oleks kõhn, inetu, nälginud. Nii arvas hing ära lipsata keha ja maa võimu alt.
kujutatud naine, ning nautida seda vapustavat mere vaadet. Aga erilisi tundeid see maal ei tekita. Romantism Prantsusmaal (§ 31) 1) Milliseid erinevusi klassitsismiga võrreldes võib täheldada Theodore Gericault` maalil Meduse` parv? (vt teksti lk 208-209 ja illustratsiooni lk 208) * figuurid on kihtidena üksteise taga * on kaks lõikuvat diagonaali * põhjalik eeltöö--kunstnik on visandanud surijad ja haigeid. 2) Kes oli suurim Prantsuse romantismiajastu maalija? Iseloomusta tema loomingut ja nimeta peateos! Eugene Delacroix on prantsuse romantismiajastu suurim maalija. Delacriox´ teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsuojad ja tuules voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast Põhja-Aafrikas viibimist
eutanaasia kasutamise häbiväärseks asjaolu, et arstiteadus on saavutanud tähelepanuväärset edu võitluses valu, vaeva, hirmu ja piinaga. On olemas ja kasutatavad moodsad ja efektiivsed valuravi meetodid ning nende järjekindel rakendamine välistab vajaduse ja patsiendi soovi aktiivse suretamisabi järele. Stellamor taunib fakti, et ülikooliõpetuses ei kuule tulevane arst mitte midagi suremistoetusest ega inimväärsest suremisest. Ometi on arsti ülesanne just siin abi osutada, sest surijad on (kuni oma surmani) elavad ja vajavad viimase minutini arstlikku hooldust (4., lk 2377). Stellamor leiab, et eetiliselt kõrgel tasemel ühiskond peab hoolitsema tingimuste eest, mis võimaldaksid inimesel "väärikalt surra". Ühiskonnalt tuleb nõuda finantsvahendeid, mille eest soetataks haiglas eriruume, kus oleks võimalik jumalagajätt lähedastega, saada arstiabi (valu-, hirmu-, vaevusravi) ja hingekarjase lohutust. Inimväärikuse ja humaansuse
Analüüsist selgus, et enim on loomulikku surma surijaid (84). Selle rühma alla kuuluvad ka need inimesed, kelle kohta pole täpselt öeldud, kuidas nad surid. Võib järeldada, et nad surid siis tavaliselt, loomulikult. Suuruselt teine rühm on õnnetusjuhtumid (29). Nende alla kuuluvad nii autoõnnetused kui ka igasuguste asjade alla jäämised. Paljud inimesed surid millegi alla jäämise tõttu ehk lömastamise pärast. Kolmas rühm on haigustesse või terviseriketesse surijad (21). Levinumad haigused, millesse surdi, olid erinevad vähiliigid ja südamehaigused. Leidus ka üks (Denver Aruda), kes suri haruldasemal viisil: ta leidis oma elutee otsa lihasööja bakteri näol. Neljandal kohal on enesetapud (11). Selleks tõukas pettumine elus, must masendus ja elutüdimus. Viies rühm koosneb inimestest, kes mõrvati (9). Osa neist on langenud metsavendade või varaste küüsi, osa surnud tüli käigus.
viimseks katseks kogunesid, et kõike jõudu kokku võttes otsustavat hoopi anda, tõusis äkki nende keskel hirmus kisa, veelgi koledam kui palgi allalangemisest lömastatud inimestelt. Kes ei karjunud ja kes ellu olid jäänud, vaatasid üles. Kaks sulatina juga langesid ülalt alla ja otse tihedasse rahvahulka. Inimeste meri vajus nagu lohku keeva metalli all, mis seal, kuhu ta langes, jättis järele kaks musta auravat auku, nagu seda teeb kuum vesi lumme langedes. Poolsöestunud surijad vingerdasid ja kisendasid valust. Kahe peamise joa kõrvalt lendasid koledad vihmapiisad laiali teiste ründajate peale, tungides tuliste puuridena nende pealuudesse. See raske tuli tärkis rahvast tuhandete rahetükkidena. Südantlõhestava kisaga jooksid hulgused laiali, visates palgi laipadele. Polnud vahet julgete ega argade vahel, kõik panid plagama ja teistkordselt tühjenes kirikuesine. Kõigi silmad pöördusid kiriku fassaadi ülaosa poole, 407
annaabi.ee 
