.............................................................................. 66 6.1. KOVides lastekaitsetöötajate arvu tõstmine vajalikule tasemele ................................................ 66 6.2. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsesüsteemi ülesehitamise maksumus...................................... 68 6.3. Täiendkoolituste süsteemi maksumus ......................................................................................... 69 6.4. Supervisiooni süsteemi maksumus............................................................................................... 72 7. Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 74 7.1. Kehtiva lastekaitsesüsteemi probleemid...................................................................................... 74 7.2. Hinnang LKSi eelnõule ....................................
enda jaoks piirid ning oskuse tööd mitte koju kaasa võtta. Siinkohal on väga oluline, et sotsiaalala töötajad võtaksid osa supervisioonist. Supervisioon on töönõustamine professionaalse superviisori juhendamisel, mille käigus analüüsitakse keerulisi juhtumeid ning otsitakse koos lahendusi raskematele väljakutsetele. See aitab ka maandada tööst tingitud stressi, aitab toime tulla negatiivsete emotsioonidega ning seejuures ka saavutada paremini eesmärke. Supervisiooni tulemusel on sotsiaaltöötaja enesest teadlikum, oma ametist ja sellest, millisel kohal ta teiste töötegijate seas on ning mõistab milline on tema töö mõju vastavale sihtgrupile, millega ta tegeleb. Regulaarselt supervisioonil osaledes paraneb terve sotsiaalvaldkonna pädevus, mille käigus arenevad ka teadmised ja oskused sotsiaalteenuste planeerimiseks ja osutamiseks, mis omakorda mõjutab ka osutatavate teenuste kvaliteeti.
käitumise ise. Hiljem on atmosfääri. kirjeldamist; enese neid vastutama oma läbiviijad( näiteks reaalsusteraapiat edasi Terapeut aitab hindamist ja tegude ja käitumise õpetajad) vajavad arendanud Robert E. kliendil oma planeerimist. Plaan eest, õpetab enese supervisiooni. Wubbolding. seniseid valikuid peab olema lihtne, käitumist hindama ja hinnata ning paika mõõdetav, koheselt planeerima. panna muutustele elluviidav, viivat plaani. kontrollitav, plaani tegija peab sellele
Kokkuvõtteks · Dementsuse sündroomiga klient vajab, nii nagu iga teine eakas, väärikat ja respekteerivat hoolt, tähelepanu, kõrvalabi · Adekvaatse ja inimväärse hoolduse saab dementsetele tagada luues turvalise keskkonna, koolitades nende hooldajaid ja pereliikmeid. · Dementse haige hooldus nõuab sageli enam ressursse kui eakate tavahooldus. · Dementse haige hooldusega tegelevad inimesed, nii töötegijad kui pereliikmed vajavad toetust ja supervisiooni. DEMENTSUSTE EESTI RAVI- TEGEVUS- JA DIAGNOSTIKAJUHEND · Ülla Linnamägi, Liina Vahter, Kadri Jaanson, Tiiu Tomberg, Siiri-Merike Lüüs, Katrin Gross-Paju, Andrus Kreis, Toomas Toomsoo · Samuti võetud materjalid internetist www.kliinikum.ee · Inimene.ee · Terviseleht.ee · Alzheimer.ee · Eestikirik.ee · Arst.ee
peab nõustajal endal julgust olema. Ei tohi lasta end solvata. Nõustamise eeltingimused: * põhineb sellekohasel kokkuleppel * eeldab nõustaja professionaalseid teadmisi * eeldab nõustaja professionaalseid oskusi jakogemusi * rajaneb kliendi ja nõustaja usaduslikul koostööl * leiab aset suhteliselt piiratud aja jooksul * põhineb kindlal nõustamisteoorial ningrakendub läbi kindlate meetodite kasutamise Kui ei tea, saada alati edasi. Kui arvad, et võid tulla läbi, siis lase endale supervisiooni teha. Sinu kokkulepped peavad pidama. Kui kliendi omad ei pea, siis tuleta talle meelde. Kui ikka ei kinni ei pea, ütle et teie koostöö on lõppenud ja et ta leiab teise variandi kuidas oma elu edasi elada. Rutiini järgimist tuleb õpetada. Professionaalselt tuleb oma raamistikku väga tunda. Tuleb tunnistada, kus maalt minu tarkus lõppeb, aga ma leian teile kellegi, kes oskab teid edasi aidata. Nõustamine kui kunst ,,Mina arvan, et nii võiks olla.." subjektiivne mõõde
3. Organisatsiooni koosseisu kuulumisest 4. Probleemi käsitlemise laadist 2 Kes saab olla nõustaja? Eestis = Psühholoog III, IV, V Kutsestandard (kehtis kuni 31.12.2013 (www.kutsekoda.ee/et/kutseregister) Alapädevusena psühholoog-nõustaja kutse Psühholoogia alase akadeemilise haridusega (minimaalselt magistrikraadiga) spetsialistid, kes jätkavad erialast enesetäiendamist ning läbivad regulaarset supervisiooni. Lisaks näiteks: APA: nõustamispsühholoog vajab PhD kraadi. APA on Ameerikas akrediteerinud 55 doktoriõppe-programmi nõustamispsühholoogia alal: 5 aastat magistritase. soovitav praktiseerimise kogemus enne doktoriõpet. II loeng 15.09.14 Nõustamispsühholoogia ajalugu Nõustamise algus: tekkis eelmise sajandi alguses (20.saj algul) Ameerikas. 1908 Frank Parson
Nõustaja roll sõltub sellest kus, kellega ja mis tingimustel ta töötab. Enne koolipsühholooge rahastas linnavalitsus, nüüd aga koolidirektorid (tavalisem näide: kliendiks on direktori tütar). Roll tuleneb sekkumise direktiivsuse astmest, erialasest kuuluvusest, organisatsiooni koosseisu kuulumisest, probleemi käsitlemise laadist. Nõustaja saab olla psühholoogia alase akadeemilise magistrikraadiga spetsialistid, kes jätkavad erialast enesetäiendamist ning läbivad regulaarset supervisiooni. Nõustamise ajalugu 1908 : FRANK PARSON karjäärinõustamise isa 1909 vaimse tervise valdkonnas uus suhtumine ( vaimuhaigused on ravitavad). 1930-ndatel CARL ROGERS võttis kasutusele termini ,,nõustamine". Carl Rogers on hummanist, leevendas arusaama, et keskenduda tuleb potentsiaalile. Võttis kasutule terminit ,,klient", mitte ,,patsient". Toetusest klient saab jõu, et ise probleemi lahendada. Hakkas
· Professionaalsest suhtest seksuaalsele suhtele üleminemise kahju eitamine Kiindumuse kontrollimiseks soovitatakse kasutada järgmisi strateegiaid: · Ei tohiks keelata kiindumustundeid, sest vastutustundlik kontroll võimatu, kui tunded maha salata · Tunnistades oma tundeid, püüda mitte olemasolevaid tundeid julgustada ega toita. · Tuleks pöörduda supervisiooni või kovisiooni, kui vaja minna ravile · Tuleb tunnistada professionaalset vastutust, seada piirid ja reeglid , et jääda eetika raamesse. Pope,, Keith Speigel, Tabachnik (1986) uurisid palju tunduvad kliendid seksuaalselt veetlevad. 95% meessoostnõustajatele on rohkem kui kord on kliendid tundunud seksuaalselt veetlevad, 76% naistel. 63% on tundud sügavaid süümepiinu
elemendist(McLeod, 2007;138); • Juhtkond – juhtkond mõistab nõustamise olemust, kvaliteetse nõustamise pakkumiseks vajalike ressurside rolli, konfidentsiaalsuse olemust • Kolleegid – kaastöötajate heakskiit, mõistmine, kuidas nõustamine toimib ja mida sellega on 9 võimalik saavutada, võimalikud aja-ja ruuminõuded, pakutava piirandud • Välised tingimused – sobivate võimaluste loomise supervisiooni ja konsulteerimise tagamiseks ning nende inimeste edusisuunamiseks, kes vajavad erilisemaid teenuseid Nõustaja peab olema endas kindel ja ta peab teadma mida ta teeb, keegi meist ei sooviks ju minna nõustaja juurde abi paluma nii, et nõustaja ise ka ei teaks mida ta teeb. 6. PEATÜKK Ruum kus toimub nõustamine, peab olema võimalikult turvaline, et abiotsja tunneks end mugavalt ja ta saaks end paremini avada, ruum peab olema hästi ettevalmistatud ja läbimõeldud.
7. Füüsilise kontakti ihalus 8. Tunne, et ollakse ainuke, kes suudab aidata 9. Ärevuse ja süütunde kogemine kliendist mõeldes 10. Professionaalsest suhtest seksuaalsele suhtele üleminemise kahju eitamine Kiindumuse kontrollimise strateegiad 1. Ei tohiks keelata kiindumustundeid, sest vastutustundlik kontroll on võimatu kui need tunded on maha salatud. 2. Tunnistades oma tundeid, püüda mitte olemasolevaid tundeid julgustada ega toita. 3. Tuleks pöörduda supervisiooni või kovisiooni. Kui vaja, minna ravile. 4. Tuleb tunnistada professionaalset vastutust, seada selged piirid ja reeglid, et jääda eetika raamidesse. Umbes 2 aastat pärast professionaalse suhte lõpetamist, võib kliendiga alustada romantilist suhet. Pope, Keith-Spiegel, Tabachnik (1986) 95%-le meespsühholoogidest on kliendid tundunud seksuaalselt veetlevad. Sama 76%-le naistest. 63% on selle tõttu tundnud süümepiinu. Alla 10%-le oli sellest ülikoolis räägitud.
Naiste vastu suunatud vv tähendab igasugust soolisel erinevusel põhinevat vv, mille tulemuseks on või lisamisega. mis võib tõenäoliselt lõppeda füüs, seks või psühhol kahjustuse või kannatuse tekitamisega naistele, kaasa Töötada välja põhimõtted KOV sotstööalase hindamise, arendamise ja supervisiooni korraldamiseks ja arvatud sellise tegevusega ähvardamine, sunniabinõude tarvitamine või vabadustest ilmajätmine, kas nende rakendamiseks maavalitsuste baasil. avaliku või eraelu sfääris. Suurendada maavalitsuse rolli sisulises sotsiaaltöös kohalike omavalitsuste koostöö tõhustamiseks.
- Komorbiidsed probleemid - Vägivaldus - Kõrge suitsiidirisk - Ravimite kõrvaltoimed Rehabilitatsioon - Patsiendi ühiskonda reintegratsiooni parandamine - Treening – enese eest hoolitsemise, igapäevaelu jne Sümptomitega toimetuleku treening – toimetuleku tõhustamine - Toetatud elamisteenused, elamisvõimalus kogukonnas või hoolekandeasutuses - Toetatud töö, kaitstud töö, osalise koormusega töö - Töö-harjutus, töö-treeing, supervisiooni all töötamine - Koduse keskkonna osas nõustamine/järelvalve. Töö peredega - Psühho-hariduslik tegevus - Paremate toimetulekustrateegiate õpetamine - Tugevate emotsioonidega toimetuleku õpetus - Piisava koduse stimulatsiooni vajalikkuse rõhutamine - Töö perede toetusgruppides - Pereliikmete toetav nõustamine Töö avalikkusega - Psühhiaatriliste häirete olemuse teadlikkuse tõstmine - Stigmatisatsiooni vähendamine
35 Nõustaja raskused Nõustaja tööd võivad häirida mitmesugused välised tegurid, kuid märksa sagedamini ollakse sisemiste probleemide kütkes. Mis võib põhjustada raskusi? Oskuste ja kogemuste ja puudumine Sellest tulenev ebakindlus ületatakse tavaliselt lihtsalt edasi töötades – kogemused tule- vad töö käigus. Küsi nõu kolleegidelt; kasuta supervisiooni, osale koolitustel, loe erialast kirjandust jne. Üks selle raskuse alaliike on nn algaja püüdlikkus, kus soovist jätta endast muljet kui asjatundjast püütakse liigagi innukalt vastata kliendi ootustele ja võidakse nii teha valesid valikuid. Hirm tunnete ja konfliktide ees Näiteks, kuidas öelda inimesele, et ta on korratu või jätab räpaka mulje? Räägi vajadusel sel- lisest probleemist, kuid jää lugupidavaks. Anna info edasi faktide, mitte hinnangute kaudu.
eakaaslaste teotuse, staatuse vm. osas) Pidev kahjustamine (tavaliselt korduv tegevus) Mõju ja tagajärgi võib omada ka ühekordne tegevus! Tahtlik tegevus 205 Teket soodustavaks on üldine stress, pere distress, supervisiooni (tagasiside ja kontrolli) puudumine, klassi suurus jne. Täiskasvanu ja murdeealine Murdeeaga liidetakse sageli negatiivseid omadussõnu nagu halb, raske, agressiivne jne. Murdeiga peetakse negatiivse värvinguga arenguperioodiks. See mõjutab seda, kuidas vanemad ja noored ise kogevad murdeiga. Murdeiga on raskus, nõudev aeg, hirmutav asi jne.
annaabi.ee 
