KULTUURIELU PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus
Kogu kultuurielu oli Nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes otseselt eri aegadel valitsenud poliitilistest oludest. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Sulaperioodil olid veidi liberaalsemad olud. Minu meelest oli väga ebaõiglane eesti NSV eraldatus muust maailmast. Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks pidi taotlema ametivõimudelt kirjaliku luba. Vaatamata eestlaste pagemisele Läände on paguluses loodud vaimupärand väga
a eesti kultuur kaheks välis ja kodueesti kultuur. Kultuuripoliitika olemus. · ,,Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" uus võim suhtus kultuuripärandisse klassiprintsiibist lähtuvalt, seetõttu ka vaimuelu ideoloogilise surve all. · Vaimne surutis Stalini valitsemise lõpuaastatel ja Breznevi ajal. Vahepeal sulaajal suhteliselt liberaalsed olud, kuid tsensuur ei kadunud. · Oluline koht julgeolekuorganite tegevusel. · Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba. · Propaganda aitas allutada valitsevale reziimile. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased NK võimu kartuses Läände Pagulastel rikkalik vaimupärand Eestisse jäänud haritlaskonna loometööd piirati ja sunniti loobuma
poodidesse juurde, sest loodi nõukogud, mis allusid vabariigile, mitte NSVL'e (rahvamajandusnõukogud). Välismaalastega hakati rohkem suhtlema, tekkis liiklus Helsingi ja Tallinna vahel. Võidi taotleda küllatulekut Eestisse, kuid vaid Tallinnasse. Osad valitud inimesed said ka välismaale turismireisile.Venestamine: Lasteaedades algas juba vene keele õpetamine. Olid vene filmid, vene kirjandus, meedia kaldus ka Venemaa poole. Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile. Eelnevate põlvkondade loodud pärandi hävitamine. Uued venemeelsed õpetajad ja õppeained.Metsavendlus: Algas 1944, kui punavägi vallutas eesti. Metsa läksid, need, kes ei tahtnud olla ei venelaste ega sakslaste poolel. Nad lasid ronge õhku, tapsid aktiviste, panid kolhoosi karjalautasid põlema, proovisid võimalikult palju kommunistliku võimu hävitada. Nad peatati nii, et võeti ära inimesed, kes pakkusid neile toitu ning sõjavägi ja
Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944.aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis-ja kodueesti kultuurieluks. Kuid hoolimata tõsiasjast, et pagulusse siirdus arvukult loovinimesi(ligikaudu 120 kirjanikku ja kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ning üle 500 inseneri ja tehniku), otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal, kuhu jäi eestlaste enamik. Seoses infosulugu oli sundorienteeritus kultuurile oli eriti tugev 1940.aastate lõpul ja 1959.aastate esimesel poolel. Kokkuvõte Lõpetuseks võiks mõtiskleda, kes oli Nikolai Karotamm meie jaoks. Tõstamaa kandist pole pärit erilisi kangelasi. Need vähesed kirjanikud, teadlased ja ühiskonnategelased, keda vahel harva au sees peame on vähe tuntud isegi meie kodukandis. Lisaks paistavad silma just need, kes ühelt poolt vaadates on olnud valel
Kasutati palju võõrtööjõudu, mis tõstatas keeleprobleemi. Nõukogude inimestel oli toidukaupade vähesus, pikad järjekorrad, tarbekaubad vähenesid. Tarbekaupade hankimise raskus muutis inimesi, nad ei näinud enam mõtet, t püüda korralikult tööd teha, kuna selle eest tasu ei saanud. Kaupa ei jätkunud, kuna põhiosa viidi maalt välja. Kultuurielu Kogu vaimuelu oli ideoloogilise surve all. Oli infosulg: Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi siin midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev 1940.aastate lõpul ja 1950. aastate algul, mida ,,illustreeris" propaganda. Haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks: nende tegevust piirati või sunniti üldse loobuma, mis tekitas inimestes masendust, kartust ja depressiooni. 1950. aastatel aga algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Alustati isetegevust: pilli-ja näitemängud, laulukoorid. Suurenes Eesti raadio saatemaht, tööd alustas Eesti Televisioon. Oluliseks peeti siiski
· migrandid säilitasid oma keele ja ei sulandunud eestlaste hulka Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Jah, Moskva soovis Eestit liita Venemaa kultuuriruumiga ning välja juurida kõik Eestimaise 15. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikud jooned. Eesti kultuuri lõhestatus. Kultuuri areng Stalini ajal. TV lk. 55 ül. 1-2. Missuguseid survevahendeid ja võtteid kasutas riik iseseisvusaegsete haritlaste ja nende loomingu hävitamiseks? Ideoloogiline surve, tsensuur, sundorienteeritus vene kultuurile, kultuuripärandi hävitamine, rõhutati kultuuriklassi iseloomu, infosulg, loomeinimesi väljamaale ei lastud Mida mõistetakse haritlaste sisemise (hingelise) kahestumise all? Näiliselt pidid nad pooldama kommunismi kuid tegelikult kirusid ning mõnitasid kõik punavõimu Milleni võis see mõnikord inimese viia? Inimesed olid ära hirmutatud, võis hulluks minna, prooviti põgeneda välismaale, hakati dissidendiks 16. Kirik nõukogude ühiskonnas. Lk. 129-130; TV lk
juurutamine. Seetõttu oli eesti kultuuri ideoloogiline sfäär alati surve all. Eriti masendav oli olukord Stalini valitsemise lõpuaastatel ning Leonid Breznevi ajal, kuid 1970. aastatel sulaperioodil olid olud liberaalsemad. Vaatamata sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur takistati vaba mõtte levikut , seega oli oluline koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, eriti 1940.-1950. aastatel. NL hävitas mitmeid kultuuripärandeid, eelkõige raamatukogu ajalehti ja ajakirju ning muid perioodikaväljaandeid ja raamatuid. Toimus kogu ühiskonda hõlmav propaganda. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased pagesid NL võimu hirmus Läände. Paguluses olenud vaimupärand oli rikkalik. Kodumaale jäänud haritlased langesid ideoloogilise terrori ohvriks: nende tegevust piirati, sunniti sellest isegi loobuma. Poliitiline
Käsumajandus- võõrtööliste sissevool. Eestlaste elanikkond kasvas muulaste arvel (1945-1950- 170 000 inimese võrra). Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise, kujundades siin kompaktsed venekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad 43 Kultuurielu põhijooned Eesti NSV poliitilise ja majandusliku eraldatusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg: Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi siin midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. Aastate lõpul ja 1950. Aastate esimesel poolel. Kultuuri poliitika üheks osaks oli vaimupärandi valikuline hävitamine. Hävitati märkimisväärne osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Lisandus ka propaganda, mis pidi aitama allutada vaimset elusfääri valitseva re?iimi kontrollile
Breznevi ajal, kuid 1970. aastatel sulaperioodil olid olud liberaalsemad. Vaatamata 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur takistati vaba mõtte levikut , seega oli oluline luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a eriti 1940.-1950. aastatel. NL hävitas mitmeid kultuuripärandeid, eelkõige raamatukogu muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare ajalehti ja ajakirju ning muid perioodikaväljaandeid ja raamatuid. Toimus kogu muudeti Kingissepaks. ühiskonda hõlmav propaganda
alkoholitarbimine ja enesetappude arv. Kultuurielu põhijooned Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus Eesti NSV ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli: ,, sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtuvalt. 1940.aastate lõpul ja 1950.aastate esimesele poolel oli eriti tugev sundorienteeritus vene kultuurile. Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati sõjajärgsetel aastatel ulatuslikud raamatukogud, kuhu jäeti alles vaid üksikud aastakäigud ajalehti ja ajakirju ning mõni 8 eksemplar kõikidest raamatutest. Kogu mittesoovitav kirjasõna pandi erifoni, mille
Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine lõhestasid eesti kultuuri kaheks. Kogu vaimuelu sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Olenemata valitseva reziimi suhtelisest liberaalsusest või rangusest, kehtis Eesti endiselt tsensuur ja oma mõtete avaldamine oli keelatud. Eesti NSV eraldatusega muust maailmast kaasne infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Hävitati märkimisväärne osa iseseisvusaegsetest teostest. Kogu mittesoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli 10 taotleda ametivõimudelt kirjalik luba. Kõige selle tipuks järgnes propaganda, mis hõlmas kogu ühiskonda.
Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtuvalt. Seetõttu oli ka kogu vaimuelu sfäär nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, milel tugevus olenes otseselt eri aegadel valitsenud poliitilistest oludest. Valitses tsensuur, infosulg läänemaailmast, propaganda ja sundorienteeritus vene kultuurile(1940 aasta lõpp ja 1950 aasta esimene pool). Hävitati ka valikuliselt eelnevate põlvkondade poolt loodud 12 vaimupärandit: hävitati märkimisväärne osa iseseisvuaegsest perioodikast ja ilukirjandusest ja puhastati raamatukogusi kodanliku ühiskonna päranditest. Kogu mittesoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks oli vaja taotleda erilist luba.
valitseva reziimi kontrollile. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. - Ametliku kultuuripoliitika eesmärk: sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine - Kogu vaimuelu ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes poliitilisest oludest: masendav Stalini, leebe Hrustsovi ja tugev Breznevi ajal - Tsensuur - Ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest - Sundorienteeritus vene kultuurile, eriti 1940 1950ndate vahetusel - Eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine - Tervet ühiskonda hõlmav propaganda Saavutused: - Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel - Eesti kultuuri ei õnnestunud tasalülitada (vt hümni sõnad Jää kestma kalevite kange rahvas ja...) - Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants) - Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus
palju pistist anda 3. üle 90% tööstusest oli üleliiduliste ministeeriumite käsutada 4. Kirde-Eestis jõuti ökoloogilise katastroofi läveni Riigil oli suurem kontroll sovhooside üle. 1944 toimus Tallinna pommitamine Sotsiaalsed probleemid Lk 124-125, TV lk 54-55 ül 7 Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika? Ideoloogilised probleemid Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Suurenes kuritegevus Kakskeelsuse levitamine Tarbekaupade puudus Venelased said eelisjärjekorras kortereid Sotsiaalse pessimismi süvenemine, millega kaasnes alkoholism ja enesetappude arv Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Põhjendage oma valikut ...... Nõukogude rahvas pilkenimega homo sovieticus venekeelne rahvas, kes oli loodud venelaste ja vägivaldselt venestatud rahvustest Kohalik natsionalism kõrvalekaldumine ametlikust ideoloogiast
aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli "sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Kogu vaimuelu oli ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes otseselt eri aegadel valitsenud poliitilistest oludest. Eesti NSV poliitilise ja majandusliku eraldatusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg: Lääne vaimsest arengust ei tohtinud siin keegi midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. Nõukogude kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Eeltoodule lisandus kogu ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi allutada vaimset elusfääri valitseva reziimi kontrollile. Paljud eesti haritlased pagesid Teise maailmasõja lõpuaastatel nõukogude võimu kartuses Läände
Infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest.- Maailma kultuurist osa saamine oli tagasihoidlik. Kuid kontaktid olid olemas. Isegi Stalini aja lõpus teatud kontaktid olid olemas. "Stiljagi" ehk moevennad. kes riietusid end teistmoodi ning kuulasid keelatud muusikat välismaalt. Juhan Smuul kutsus neid lõngusteks. Eraldi moodustati karistusgruppe, kes käisid ringi ja otsisid neid üles, lõikasid neilt juuksed maha ja rebisid riided tükkideks. Sundorienteeritus vene kultuurile.- Üldises kultuuris domineerisid vene autorid kirjanduses, kunstis ja muusikas. Lahti ütlemine kodanlikust kultuurist. Hakati hävitama mälestussambaid, puhastati raamatukogusi kodanlikust kirjandusest. Poliitiliste vaenlaste tekste ja raamatuid tuli samuti eemaldada. "Kodanliku ühiskonna pärand" valikuline hävitamine. Kiriku koht ühiskonnas: 1943. a- J. Stalin leevendas võimu suhtumist kirikute vastu, et tõsta punaarmee sõdurite võitluse tahet.
Kultuuripoliitika Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus: · Ametliku kultuuripoliitika eesmärk sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine · Kogu vaimuelu ideoloogilise surve all, mille tugeus olenes poliitilistest oludest: eriti masendav Stalini ajal, Hrustsovi ajal suhteliselt leebe, Breznevi ajal tugev · Tsensuur ei kadunud kunagi · Ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest · Sundorienteeritus vene kultuurile, eriti tugev 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel · Eelnevate põlkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine · Tervet ühiskonda hõlmav propaganda Saavutused: · Eesti kultuuri kandis jätkuvalt edasi eesti keel · Eesti rahvas tervikuna ei painutanud oma meelsust kunagi täielikult Nõukogude okupatsiooni sunni alla: isegi ENSV hümni sõnad ütlesid: ,,Jää kestma, Kalevite kange
annaabi.ee 
