kinnisasja sundmüügi talumist. Aga täitemenetlusega ühinevad ka kõik ülejäänud hüpoteegipidajad, kes nõuavad õiguspäraselt hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist koormatud kinnisasja arvelt. E-l on hüpoteegiga tagatud ja sissenõutavaid nõudeid 500 000 euroi ulatuses, B-l 700 000 ulatuses, C-l kolmesaja tuhande euro ulatuses ja A-l kahesaja viiekümne tuhande euro ulatuses. Peale täitemenetluse kulude mahaarvamist jäi sundenampakkumisel saadud kinnisasja müügihinnast järele kuussada tuhat eurot, mis läheb nüüd hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Mitme euro ulatuses ja millistele hüpoteegipidajatele tuleb sundmüügist saadud raha jagada. Miks? 1 miljon - C - 03.02.12 - 0,3 2 miljon - A - 12.10.12 - 0,25 1 miljon - B - 10.10.13 - 0,7 0,5 miljon - E - 07.07.14 - 0,5 milj 600 000 jäi järele sundenampakkumisele saadud kinnisasja müügihinnast.
servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. (ei ole nõutud sundenampakkumisel – täituri poolt) (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Hoonestusõigus nagu kinnisasigi on jagatav ja ühendatav Hoonestusõiguse jagamise korral on vajalik omaniku nõusolek Hoonestusõiguse liitmine: 1) Koormatavate maatükkide ühendamisel – liitmaatükil tekib tavaline hoonestusõigus 2) Kui ühendatakse samal maatükil olevad hoonestusõigused – tekib ühishoonestusõigus
Kas Ester sai margikogu omanikuks? Milline on õiguslik olukord, kui müüdud margikogu oleks olnud Antsu ja Estri kaasomandis? 4.Juholt korterit üüriv Väino müüs võltsitud volikirja alusel Juho korteri Dianale. Korteri tasumiseks vajaliku raha oli Diana laenanud Reinult. Kuna Diana ei maksnud laenu tähtaegselt tagasi, algatas Reinu avalduse alusel kohtutäitur täitemenetluse ja korter müüdi laenuvõla katteks sundenampakkumisel Harrile. Kas Juhol on võimalik korter tagasi saada? 5. Üliõpilane Karin üüris Ristolt korterit. Kui ta oli jätnud juba 5 kuud järjest üüri tasumata, nõudis Risto, et Karin annaks talle üle oma televiisori, et see maha müüa üüri katteks. Karin väitis vastu, et televiisor ei kuulu mitte temale, vaid tema emale. Kas Risto võib rakendada teleri või muude Karini poolt korterisse toodud esemete suhtes kinnipidamisõigust või muud seadusjärgset pandiõigust? 6
omandab hüpoteegi kinnisasja omanikkinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka kinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka hüpoteegist loobumisel hüpoteegipidaja poolt Lõpeb: 1.Kinnisasja omaniku nõudel (AÕS §331) 2.Omanikuhüpoteegi kustutamisel (tagapool järjekohal asuva) hüpoteegipidaja nõudel (AÕS §332) Nõuete rahuldamine (AÕS §346 – 354) Hüpoteegiga on tagatud: nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, viivis võla sissenõudmise kulutused hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. §352.Sundtäitmine (1) Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist tötemenetluse seadustikus sätestatud korras.
harvemini kui vallasasjade juures. Õiguse tehingulise ülekandmise või seadmise tulemus omab asjaosaliste vara seisukohalt sageli aga olulist tähendust. Seda silmas pidades nõuab seadus õigusemuudatuse erilist nähtavakstegemist: asjaosaliste asjaõiguskokkuleppele peab lisanduma kinnistusraamatukanne(vt AÕS § 641). Ka mittetehingulise õigusemuudatuse toimumiseks on reeglina vaja vastava kande tegemist kinnistusraamatusse (nt omandi üleminek sundenampakkumisel, vt TMS § 156, või sundvõõrandamisel,vt KASVS § 41 lg 1). • Tekkimine väljaspool kinnistusraamatut Teatud juhtudel võivad asjaõiguslikud muudatused tekkida ka seaduses nimetatud sündmuse saabumisel, seega väljaspool kinnistusraamatut. Neil juhtudel kujutab omaniku hilisem sissekandmine endast vaid kinnistusraamatu parandamist. Nii tekivad kinnisasjaõigused nt pärimisel(vt PärS § 4 lg 1) ning äriühingute ühinemisel ja jagunemisel (vt ÄS § 391 lg 4 ja § 446 lg 1). 177
Mõttelist osa võib kaasomanik käsutada ainuomanikuna, st nt võõrandada oma mõtteline osa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta (ühisomandi puhul vaja nõusolekut). Üldnormiks on kaasomanike kokkulepe/ enamuse otsus. Kaasomandi tekkimine Eelduseks üks asi ja mitu isikut, kes soovivad seda asja omandada üheaegselt ja ühiselt. Kaasomand võib tekkida tehingulistel alustel (AÕS § 92, 120) või seadusjärgselt (nt PärS § 141, AÕS § 150) või ka kohtuotsuse alusel, aga ka sundenampakkumisel. Eeldatakse osade võrdsust, kui seadusest või tehingust ei tulene teisiti. Tõendamiskoormis lasub vastupidise väitjal. AÕS § 71 lg 2 alusel kuulub kaasomanikule ka vastav osa asja viljast (nt üüritulu). AÕS § 71 lg 3 ja 4 kohaselt on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kaasomand võib tekkida: - Pärimisel
harvemini kui vallasasjade juures. Õiguse tehingulise ülekandmise või seadmise tulemus omab asjaosaliste vara seisukohalt sageli aga olulist tähendust. Seda silmas pidades nõuab seadus õigusemuudatuse erilist nähtavakstegemist: asjaosaliste asjaõiguskokkuleppele peab lisanduma kinnistusraamatukanne(vt AÕS § 641). Ka mittetehingulise õigusemuudatuse toimumiseks on reeglina vaja vastava kande tegemist kinnistusraamatusse (nt omandi üleminek sundenampakkumisel, vt TMS § 156, või sundvõõrandamisel,vt KASVS § 41 lg 1). · Tekkimine väljaspool kinnistusraamatut Teatud juhtudel võivad asjaõiguslikud muudatused tekkida ka seaduses nimetatud sündmuse saabumisel, seega väljaspool kinnistusraamatut. Neil juhtudel kujutab omaniku hilisem sissekandmine endast vaid kinnistusraamatu parandamist. Nii tekivad kinnisasjaõigused nt pärimisel(vt PärS § 4 lg 1) ning äriühingute ühinemisel ja jagunemisel (vt ÄS § 391 lg 4 ja § 446 lg 1). 177
kinnisasja arestimisest või võlgniku maksejõuetuks tunnistamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata. Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ultaub hüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele. 3.5.3. Hüpoteeginõude rahuldamine ja sundtäitmine Hüpoteegiga on tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksud ning muud kõrvalnõuded. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Sellega suletakse allikas, kust muidu võiks pärineda kinnistusraamatu ebaõigsus. Ühtlasi tagatakse täielikult iga õigustehingulise muudatuse nähtavus asjaõiguslikus õigusolukorras, kuna iga seda liiki kehtiv juhtum märgitakse kinnistusraamatusse ja on seal nähtav. Sissekande tegemise kohustuslikkuse põhimõte kehtib ainult õigusmuudatuste kohta, mis toimuvad õigustehingulisel teel, see ei kehti muudatuste kohta, mis tehakse riikliku akti (eseme väljamõistmine sundenampakkumisel, sundvõõrandamine) või seaduse alusel. Nii asub pärija pärandaja õiguslikku seisundisse selle täies ulatuses, seega ka tema õigustesse kinnisasjadele, ilma et enne oleks vajalik sissekande tegemine. Samasugune olukord on ka kaaspärija osa ülekandmisel. Ka abikaasade varaühisuse puhul toimub õigusmuudatus ilma sissekande tegemiseta, samuti on see ühingusse sisseastumisel või sellest väljaastumisel.
rahuldamiseks kinnisasja sundmüügi talumist. Aga täitemenetlusega ühinevad ka kõik ülejäänud hüpoteegipidajad, kes nõuavad õiguspäraselt hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist koormatud kinnisasja arvelt. E-l on hüpoteegiga tagatud ja sissenõutavaid nõudeid 500 000 euro ulatuses, B-l 700 000 ulatuses, C-l kolmesaja tuhande euro ulatuses ja A-l kahesaja viiekümne tuhande euro ulatuses. Peale täitemenetluse kulude mahaarvamist jäi sundenampakkumisel saadud kinnisasja müügihinnast järele kuussada tuhat eurot, mis läheb nüüd hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Mitme euro ulatuses ja millistele hüpoteegipidajatele tuleb sundmüügist saadud raha jagada. Miks? LAHENDUS: Pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist jäi O-l 600 000€. Summa läheb hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. (ei ole nõutud sundenampakkumisel – täituri poolt) (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Hoonestusõigus nagu kinnisasigi on jagatav ja ühendatav Hoonestusõiguse jagamise korral on vajalik omaniku nõusolek Hoonestusõiguse liitmine: 1) Koormatavate maatükkide ühendamisel – liitmaatükil tekib tavaline hoonestusõigus 2) Kui ühendatakse samal maatükil olevad hoonestusõigused – tekib ühishoonestusõigus
Kaasomanikud võivad omandiõgust teostada mõtteliste osaena, mitte aga eelnevalt fikseeritud reaalselt eraldatu asja suhtes. Kaasomandi tekkimine ja lõppemine Kaasomandi tekkimise eelduseks on asja mitme ja mitme isiku olemasolu, kes soovivad seda asja omada üheaegselt. Kaasomand võib tekkida tehinguliselt ( AÕS §-d 92, 120) või seadusjärgselt (AÕS §-d 107, 150; PärS § 141), samuti kohtuotsuse alusel ( kui kohus mõistab vaidlusaluse asja mitmele isikule) või asja müümisel sundenampakkumisel. Kaasomanike mõttelised osa ühises asjas on võrdsed, kui seaduses ei ole sätestatud või tehngus kokku lepitud teisiti (AÕS § 71 lg 1). Isik, kes võrdse jaotuse vaidlustab, peab esitama vastavad tõendi. Kaasomanikule kuulub lisaks asjale ka tema mõttelisele osale vastav osa asja viljast. Kaasomanikul on oma mõttelisele osale teiste kaasomanike suhtes omaniku õigused. Samas peab ta arvestama teiste kaasomanike õigusi. Kolmanda isiku ees on kaasomanikul ühise asja suhtes kõik
läks kaduma. Heausksus kui niisugune peab olema, kui asja päritolu tekkib raskusi, enampakk ei saa omandada asja. Asjaolud ei anna võimalus heausksuses kahelda. Par 95 lg 3 Kaasus 43. Saab kuna omanik on jäänud asjata õiguse vastaselt. Heauskne omandamine on võimalik, kui tsiviilõiguslik isik, mitte valduse teenija, vaid otsene valdaja. 95 lg 3. 13. 14. Muud vallasomandi tekkimise viisid Vallasomandi tekkimine: · Heauskne omandamine · Müük sundenampakkumisel · Hõivamine · Leid · Peitvara · Ümbertöötamine OMANDIMUUDATUSE TINGIMUSED: 1. tekib uus asi 2. ümbertöötaja on heauskne enda õiguse suhtes asja ümber töötada ja uut asja omandada 3. töö on väärtuslikum esialgsest asjast · Segamine ja ühendamine · Igamine Kohtupraktika: Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 1996.a. tsiviilasi nr II-2-268/96
tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõigus on üldjuhul tasuline. Hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel tuleb kindlaks määrata kas tasu suurus või selle arvestamise alused. 43 Õiguse alused Kui hoonestaja ei ole maksnud hoonestusõiguse tasu kolmel järjestikusel aastal, võib maatüki omanik nõuda hoonestusõiguse müüki sundenampakkumisel ja ta võib sellest ka ise osa võtta. 10.3.5. OSTUEESÕIGUS Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Seadusjärgne ostueesõigus kehtib senikaua, kuni kehtib vastav seadus. Tehingu järgi tekkinud ostueesõiguse puhul on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist kinnistusraamatust, kui ostueesõigust omav isik ei ole kahe kuu jooksul
annaabi.ee 
