Harilik palusammal Harilik palusammal e rahvakeeli kulliküüs on kollakasroheliste lehtedega, pisut läikiv pikaealine metsasammal.Varred on tal sulgjalt harunenud, erineva pikkusega meenutades kuuse siluetti. Kõrgus on kuni 15 cm. Lehed keskmiselt 2mm pikad, munajad, tömbi tipuga; leheroog väga lühike. Niiskena muutub vars tumepunaseks. Harilik palusammal paljuneb eostega. Eoses moodustub eelniit, milles kasvavad suguorganitega taimed. Viljastunud munarakust areneb eoskupar ja selles valmivad eosed, mille abil taim levib. Kasvukoht on okas- ja segametsades maapinnal samblarindes harvem kividel. Kasvab
· Südajas: alguses sügava väljalõikega ja ümmarguste hõlmadega munajas leht. · Talbjas:leht, mille koht on tippu lähedal ja mis aluse suunas ühtlaselt aheneb. · Odajas: Leht, mille alumises osa moodustab kaks külgedele suunatud teravat hõlma. · Nooljas: Leht, mille alusel on sügav ja terav väljalõige · Kilpjas: leht, mille roots kinnitub lehelaba alumise pinna keskossa. Leheroodumine: · Sulgroodne: ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega lehed. · Sõrmjas: Leht, mille laba aluset väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. · Kaarroodne: leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam-vähem ühetugevust kaarjat roodu. · Rööproodne: pikk, kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu Leheserv: · Terveservaline: Leheserv on sige nagu joon. · Saagjas : leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste osadega. Nt. nõges
cm kõrguse varrega, ent vahel ka kõrgem. Taimele peale küll astuda ei taha: leht on otsekui ruumiline ja nõelteravate ogadega. · Õitseb juuli-september · Kasvab lubjarikastel niitudel, hõredates loometsades Tuliohakas Cirsium vulgare · Perekond ohakas · 20-110 cm · Väga ogaline taim, ogad pole mitte ainult lehe servadel, vaid isegi lehe pealmisel pinnal. Õisikud on 5-6 cm läbimõõduga, õitsedes päris dekoratiivsed. Lendkarvad sulgjalt harunenud nagu kõikidel ohakatel. · Õitseb juuni-september · Kasvab karjamaadel, rannikul, prahipaikadel, hoonete ümbruses. Seaohakas Cirsium oleraceum · Perekond ohakas · 60-170 cm · Õisikud valkjaskollased, mõnekaupa varre ja varreharude tipus, ümbritsetud õisikust pisut suuremate ümarate lehtedega. Lehed pisikeste pehmete ogadega. Taimed on helerohelised, mahlased, lopsakad. Annab kergesti hübriide varretu, soo jt ohakatega, hübriidid on jäikade
Mitokonder- raku organoid, milles toimub ainete lagundamine energia saamiseks Membraan- rakku, organoide ümbritsev lipiididest ja valkudest kile Lamellid- õhuke liistak, õhik, naast Ribosoomid- raku väikseim sõmerjas organell, mis sisaldab ribonukleiinhapet ja valke Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümritsetud põieke Turgor- raku siserõhk Lihtleht- ühe tervikliku lehelabaga leht Liitleht- leht, mille leherootsule kinnitub sõrmjalt v. sulgjalt mitu lehelaba osa Tsütoplasma- rakutuuma ümbritsev protoplasma, rakuplasma
Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad. Voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali. Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Paljuneb eostega. Varjulembene sammal, kes kasvab metsades ja metsaservadel maapinnal: enamasti okas ja segametsades, lehtmetsades tavaliselt puudub. Moodustab metsaalustel paksu koheva samblavaiba, milles on hea varjuda ja talvituda paljudel putukatel, ämblikel, hiirtel jt. Pesaehitusmaterjaliks lindudele (tihased, käblik). Metsakäharik Kasutatud kirjandus: http://bio.edu
Kuid enamik inimesi ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Kuna nende kasutamises ja tähtsuses inimese jaoks pole ka olulist vahet, siis ei ole tavaliselt vajadust nende liikide äratundmiseks. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla. Selleks ongi harilik võilill, keda me nüüd lähemalt uurimegi. Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kuigi kõik tema keelõied tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille
Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. http://raulpage.org/ ravimtaimed/poldo Tunnus: Kevadel pikk helepruun või kollakas vars, mille tipus suur ,,õis", suvel roheline, ülespoole harunev taim. Nimetus: Harilik palusammal Kuulub sugukonda ulmikulised, klassi lehtsamblad, hõimkonda sammaltaimed. Juur: puudub Vars: Varred ebakorrapäraselt sulgjalt harunenud, tumepunased, veidi jäigad. Leht: Varrelehed lai- kuni piklikmunajad, nõrgalt pikivoldilised ja lühikese tömbi tipuga. Värvuselt kollakas- http://bio.edu.ee/taimed/s kuni rohurohelised, veidi ammal/images/palusam.jp läikivad. Paljunemisviis: eostega Tunnus: kõverdunud tipp, punakas vars, kasvab peaaegu kõikjal. Nimetus: Punane ristik
Kuid enamik inimesi ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Kuna nende kasutamises ja tähtsuses inimese jaoks pole ka olulist vahet, siis ei ole tavaliselt vajadust nende liikide äratundmiseks. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla. Selleks ongi harilik võilill, keda me nüüd lähemalt uurimegi. Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kuigi kõik tema keelõied tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest,
pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on. 4 Sanglepa käbisid on kasutatud ravimina (väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklid). Pilt 1. Sanglepp HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale) Rahvasuus nimetatud ka piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann ja põrundhaigerohi. Võilillel (pilt 2) on sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja kuldkollased suured korvõisikud. Võilille noori keelõisi saab tarvitada ka salatina. Rohelistes lehtedes on palju vitamiine, nii C kui ka B vitamiine. Võilillesalat on hea "verepuhastusvahend". Kõige enam kasutatakse ravimina võilille juurt. Need aitavad mitmete siseelundite haiguste vastu, kuid on head ka lihtsalt kõhukinnisuse kõrvaldamiseks ja söögiisu tõstmiseks. Õisikuvarred hoiavad meist
kandilistel raagudel, mille ülaosas on 2 kandelehekest. Õitseb (aprillist) maist või juunist septembrini. Vili Piklikmunajas karvadeta kuni 1 cm pikkune kupar. Seemned valmivad alates juunist või juulist. Valminud viljad kuivavad ja seemned paisatakse laiali. Leht Hõredalt karvased lihtlehed. Leheserv täkiline kuni peaaegu terve. Lehe pikkus kuni 6 (7) cm, laius kuni 2 cm. Alumised lehed umbes laba pikkuse rootsuga, ülemised lühirootsulised. Esinevad täkilise servaga sulgjalt lõhestunud abilehed, millede pikkus on 3¼4 cm. Vars Varred on nõrgad, tõusvad kuni püstised, mõnikord lamavad, harunemata või juba alusel harunenud, lühikeste karvadega kaetud. Maa-alune osa Taimel on rohkesti haruneva peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, sisseviiduna ka Väike-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
seevastu talub madalaid temperatuure hästi. 14 AEDRUUT Ruta graveolens Ruudulised (Rutaceae) Botaaniline iseloomustus puitunud risoomiga kuni 50 cm kõrgune poolpõõsas VARS alusel puitunud LEHT sinakasroheline, lehed sulgjalt jagunenud, rootsulised ning asetsevad varrel vastakalt ÕIS rohekaskollane, õied on koondunud varte tippudes asuvatesse õisikutesse SEEMNED asuvad paljuseemnelises kupras Ajalugu Ruut on tüüpiline Vahemeremaade taim, seal on teda juba sajndeid hinnatud lõhna- ja ravimtaimena. Mungad tõid taime kaasa põhjapoolsesse Euroopasse, kus teda keskajal kasutati eelkõige silmahaiguste raviks. Ürti kasutati edukalt ka katku vastu, sest oma lõhnaga peletas ta katku edasikandvaid rotte
Väetatud mullas umbrohi ei kasva. Tüütu umbrohi võib olla ka inimesele kasulik. Võilill (piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi) Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla, selleks on harilik võilill. Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kõikidel õitel ei ole õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet
• Eelistab varjulist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka päikese käes. Mulla suhtes nõudlik ei ole, kuid happelisi muldi ei armasta. Edeneb hästi vaid hea drenaaþiga aladel. Vastupidav põuale. LÕHISLEHINE PÄEVAKÜBAR - RUDBECKIA LACINIATA • Kõrgus: kuni 250 cm • Korvõisikud: keelõied kollased, laiuvad; putkõied • rohekaspruunid; õisikud paiknevad varrel üksikult • Korvõisiku läbimõõt: kuni 10 cm • Õitsemise aeg: august – september • Lehed: sulgjalt lõhestunud, tumerohelised, suured, • rootsuga; alumised 5-7-hõlmised, ülemised 3-5- • hõlmised, enamasti paljad • Kasvukuju: puhmikjas, püstine • Valgus: päikeseline, poolvarjuline • Muld: huumusrikas, parasniiske, tavaline aiamuld HARILIK KUKEHARI - SEDUM ACRE • Peenest juurest kasvab välja palju harunevaid varsi, mis on kaetud ruljate tipust ahenevate lihakate lehtedega. Kollased õied on peaaegu raota, moodustades tiheda õisiku.
mullakooriku alla jääda. Porgand idaneb aeglaselt ja tärkab tavaliselt alles 10- 18 päeva pärast külvi. Tärkamisaeg sõltub mulla niiskusest ja temperatuurist. Soojas niiskes mullas võib hea elujõuga porgandiseeme tärgata isegi nädala pärast. Esimene pärisleht ilmub umbes kaks nädalat pärast tärkamist. Pärislehed on pikarootsulised, püstised või poolpüstised, kolmnurkse, mitmekordselt sulgjalt lõhestunud lehelabaga. Juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksenenud kooreosast. Nende vahel asub kambiumirõngas, milles toimub juurvilja jämeduskasv. Ristlõikes on südamik ja kooreosa kergesti eristatavad. Südamik on tavaliselt heledam ja puisem. Mida suurem ja heledam on südamik, seda halvem on üldreeglina porgandi maitse. (1) Bioloogiline iseärasus 7
Eriti hiline õisikukandja moodustumine. Lehtedel on mädarõika maitset meenutav nõrgalt terav maitse, need on rikkad raua-, joodi- ja kaaliumisoolade ning vitamiinide poolest. Salatite valmistamiseks ja lihatoitude maitseainena. Üheaastane rohttaim, mis kuulub kapsaliste sugukonda ja võib kasvada pikkusega 10-30cm. 12-20 päeva pärast peale külvamist on juba söögikõlblik! Õitseb maist juulini. VARS püstine vaoline vars LEHT juurmised lehed sulgjalt lõhestunud, ülemised lineaarsed, teravad. ÕIS nelja kroonlehega õis on valge kuni roosakas. SEEMNED ümar vili on tiivuline, seemned väikesed Ajalugu Kress pärineb Ees-Aasiast, kus on juba tuhandeid aastaid tuntud kultuurtaimena. Teda on leitud vaaraode hauapanuste hulgast. Roomlased tõid selle tervisliku taime Vahemeremaadele. Kasvatamine - Vajab niiskemat mulda, talub poolvarju. Toas saab kasvatada nii potis kui vesikultuuris
# dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke. Roodumine-Lehe rood on lehes kulgevad juhtsoonte kimbud, mis enamasti eenduvad lehe allküljel. Leherood võivad lehelabas paikneda mitmeti. Eristatakse nelja peamist roodumistüüpi: Sulgroodne leht- ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega leht. Sõrmroodne leht- leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. Kaarroodne leht- leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam- vähem ühetugevust kaarjat roodu. Rööproodne leht- pikk kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu ühetugevust paralleelselt roodu. Lehe tipp-Terav- ühtlaselt ahenev lehetipp. Teritunud- järsult ahenev lehetipp. Ogatipp- väikest oga kandev lehetipp. Ümar- kumera piirjoonega lehetipp
# dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke. Roodumine-Lehe rood on lehes kulgevad juhtsoonte kimbud, mis enamasti eenduvad lehe allküljel. Leherood võivad lehelabas paikneda mitmeti. Eristatakse nelja peamist roodumistüüpi: Sulgroodne leht- ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega leht. Sõrmroodne leht- leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. Kaarroodne leht- leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam- vähem ühetugevust kaarjat roodu. Rööproodne leht- pikk kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu ühetugevust paralleelselt roodu. Lehe tipp-Terav- ühtlaselt ahenev lehetipp. Teritunud- järsult ahenev lehetipp. Ogatipp- väikest oga kandev lehetipp. Ümar- kumera piirjoonega lehetipp
Seega saame korruseid lugedes määrata laaniku taime vanuse. Laanikust moodustunud samblapolster on hästi kohev ja peenemustriline. Väga sage liik kuiva-des, niisketes ning rabastunud metsades, talub hästi varju. Sageli näeme laanikut koos kasvamas mustikate ja palusamblaga, kuid laanik eelistab palusamblast veidi niiskemaid kasvukohti. PALUSAMMAL roheline või kollakasroheline, läikiv, korrapäraselt sulgjalt harunenud, tõusvate, kuni 10 cm pikkuste punakate vartega sammal. Varre tipp on iseloomulikult kõverdunud. Lehed 2 mm pikkused; kahekojaline, harjas punane, eoskupar silinderjas. Kuivades varjulistes kohtades, moodustab palumetsades ja rabamännikutes ulatuslikke vaipu. Eelistab kuivemaid ja valgusküllasemaid kasvukohti kui laanik; põõsaste all ei kasva, sest ei talu põõsastelt langevat vihmavett. Väga sage.
annaabi.ee 
