II etapp - Vääveltrioksiidi saamine 2SO2 + O2 = 2SO3 vajalik katalüsaatori olemasolu III etapp- Väävelhappe saamine. Ooleum lahjendamisel veega saadakse vajaliku kangusega väävelhape. Väävelhappe Füüsikalised omadused:Värvuseta, lõhnata, siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega. Väävelhappe Lahjendamisel tuleb alati valada hapet vette! Vaskvitriol - CuSO4·5H2O taimekahjurite tõrjeks. Kips - CaSO4·2H2O Meditsiin, kunst, ehitus. Ammooniumsulfaat Väetis Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi, mis sulfaatiooni olemasolul annab valge sademe. Hapniku leidumine looduses : Lihtainena õhus, ühenditena vees, maakoores. Füüsikalised omadused : Värvusetu, Lõhnatu, Maitsetu, Õhust raskem gaas, vees lahustub halvasti Hapniku saamine : laboris 2H2O2 = 2H20 + O2. Tööstuses : õhu vedeldamisel, vee elektrolüüsil. Atmosääris tekib hapnik fotosünteesi kaudu. Hapniku allotroopsed teisendid on : Monohapni, Dihapnik, Trihapnik.
D) Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine: Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee jääküldkareduse (JÜK): 1) Pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputasin pipeti paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisasin ~5 mL puhverlahust ja väikese koguse indikaatorit ET-00. E) Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine: Määramine põhineb reaktsioonil: Katseklaas täidetakse ¾ mahus uuritava veega, lisatakse 2-6 tilka BaCl2 lahust, segatakse korralikult (katseklaas suletakse ja pööratakse 5-6 korda ringi) ja jäetakse seisma 20-25 minutiks. Vette moodustub BaSO4 sade ja vesi muutub piimjaks. Katseandmed. Kraanivee hulk A. 0,025 M HCl kulu 1 0,025 M HCl kulu 2 0,025 M HCl kulu keskmine B. 0,025 M triloon-B kulu 1 0,025 M triloon-B kulu 2
püsima jääb. Tiitrimiseks kulunud 0,005 triloon-B 0ml Kuna lahus värvi ei muutnud siis on Na-katioonfilter väga efektiivne, sest lahuses enam Ca2+ ja Mg2+ - ioone ei leidu. Mõnel juhul võib lahus värvuda siniseks juba indikaatori lisamisel. Mida saab sellest järeldada? Kooniline kolb on kehvasti pestud ja sisaldab väikestes kogustes triloon-B, mis on seostunud kõigi Ca 2+ ja Mg2+ - ioonidega, ning moodustubki sinine värvus. Sulfaatiooni konsentratsiooni määramine Määramine põhineb Ba+ + SO42- = BaSO4 1. Katseklaas täidetakse ¾ mahus uuritava veega, lisatakse 2-6 tilka BaCl2 lahust, segatakse ning jäetakse 20-25 minutiks seisma. Vette moodustub BaSO4 sade ja vesi muutub piimjaks. Visuaalsel võrdlusel etalonlahusega tuvastasin, et sulfaatiooni konsentratsioon on 10-4 Töö lõpus kõik katseklaasid loputati 0,5M HCl lahusega ja pesti puhtaks.
neljandasse kolbi ja määrasin seal KK. D Vee pehmendamine ja ioonide sisalduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiidfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee jääküldkareduse JÜK ja hindasin filtri efektiivsust. Selleks pipteerisin 100 mL pehmendatud vett koonilisse kolbi, lisasin 5mL puhverlahust ja väikse koguse indikaatorit ET-00. Seadsin töökorda büreti 0,005M triloon-B lahusega ning tiitrisin sinise värvuseni. E Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine Määramine põhineb reaktsioonil Täitsin katseklaasi umbes ¾ mahus uuritava veega, lisasin 5 tilka lahust, segasin korralikult ja jätsin 25 minutiks seisma. Vette moodustus sade ja vesi muutus piimjaks. Katseandmed Kandsin eraldi lehele. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A ioonide kontsentratsioon(KK) mmol/L arvutamine: [ ] [ ] [ ]
cm vesilahust. Filteeritud vesilahustega proovid: 1. Lisasin katseklaasi 1%-st FeSO4 lahust. Vesilahuse ja FeSO4 vahekord oli 1 : 1. Seejärel lisasin ettevaatlikult kontsentreeritud H2SO4. Nitraatühendite sisalduse korral tekib katseklaasis H2SO4 ja lahuse kokkupuutepinnal pruun ring. Katseklaas läks samuti kuumaks. Minu proovis oli pruun ring näha, s.t et sisaldab nitraatühedeid. 2. Lisasin katseklaasi BaCl2 10%-st lahust. Tekkiv sade viitab sulfaatiooni sisaldusele väetises. Minu proovis tekkis valge sade, s.t et sisaldab sulfaatioone. 3. Lisasin katseklaasi ammooniummolübdaadi happelist lahust. Seejärel kuumutasin katseklaasi natuke aega leeklambi kohal. Tekkiv kollane värvus viitab fosfori sisaldusele väetises. Minu proov läks kollaseks, s.t et sisaldab fosforit. Tahke väetise proovid: 4. Panin tahket väetist katseklaasi, lisasin juurde 10%-st NaOH lahust. Seejärel kuumutasin katseklaasi
Pipeteerisin klaasist 100 ml filtreeritud vett koonilisse kolbi. Määramaks pehmendatud vee jääküldkaredust (JÜK), lisasin ~5 ml puhverlahust ja natuke indikaatorit ET-00. Lahus värvus kohe siniseks (mitte lillaks nagu filtreerimata veeega lahus). Järelikult oli Ca ja Mg ioone filtreeritud vees nii vähe, et meie meetodiga nende täpset kontsentratsiooni kindlaks teha ei saa). Na-kationiitfilter on piisavalt tõhus vahend vee pehmendamiseks. 5. Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine Määramine põhineb reaktsioonil: Ba(2+) + SO4(2-) = BaSO4 . Täitsin katseklaasi ¾ mahus uuritava veega, lisasin 4 tilka BaCl2 lahust, segasin (sulgesin katseklaasi korgiga ja pöörasin 5-6 korda ringi), jätsin seisma 20 minutiks. Vette moodustus BaSO4 sade ja vesi muutus häguseks(valkjas hägu). Ligikaudne kontsentratsioon määratakse vee läbipaistvuse järgi. Selleks võrreldakse visuaalselt uuritava vee läbipaistvust etalonlahuste läbipaistvusega.
tööstusheitmetega, milleks on tehaste suits ja muud gaasilised ning tahked heitmed. Lämmastikuühendid satuvad atmosfääri põllumajandustootmise kõrvalproduktina ja nitraatioon moodustub atmosfääri alumistes kihtides õhulämmastiku (N2) ja osooni (O3) ühinemisel. Riikliku keskkonnaseire andmetel oli 2003 aastal sademevee keskmine koostis vaatluspunktides järgmine: kloriidiooni sisaldus 0,42,1 mg/l; nitraatiooni sisaldus 1,32,3 mg/l; sulfaatiooni sisaldus 38 mg/l. Sademete keemilise koostise mõju maapinnalähedase põhjavee loodusliku koostise kujunemisel on määrava tähtsusega. Aurub vaid puhas H2O, s.o toimub justkui vee destilleerimine. Umbes kaks kolmandikku sademetes sisalduvatest mineraalainetest jõuab varem või hiljem põhjavette, kusjuures vee mineraalainete sisaldus suureneb aurumise mõjul keskmiselt neli korda. Kui sademevesi on läbinud allapoole valgudes aeratsioonivöö, saavutab vesi selle
1 võib järeldada, et kraanivesi on mõõdukalt kare. C Katlakivi moodustumise uurimine Kõik saadud tulemused kantud tabelitesse 1.2 ja 1.3. Järeldus Mida rohkem vett keeta, seda pehmemaks see muutub. Samuti pehmendas vett filtrimine. D Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine 0,005M triloon-B tiitrimisel muutus värvus kohe siniseks. Järeldus Vee juhtimisel läbi Na-kationiitfiltri kadus vee üldkaredus(Ca ja Mg ioonid) täelikult. E Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine Määramine põhineb reaktsioonil: Ba+ + SO42- = BaSO4 . Ligikaudne kontsentratsioon : Na2SO4 10-4 M
NaOH + HCl = NaCl + H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon vee tekke reaktsioon H+ + OH- = H2O Aluselise oksiidi korral CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Kuna CaO vees ei lahustu on ioonivõrrandit õigem kirjutada CaO + 2H+ = Ca2+ + H2O Reageerimine sooladega ei pruugi olla hapetele iseloomulik reaktsioon 1. Na2SO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + SO2 2. on vesinikiooni reaktsioon H+ + SO32- = H2+ SO2 (eraldub gaas) 3. H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl on , aga hoopis sulfaatiooni reaktsioon 4. SO42- + Ba2+ = BaSO4 (sade) Brõnstedi järgi on happed ained, mis loovutavad prootoni ( see tähendab Vesinikiooni doonorid) Olulist vahet definitsioonide erinevus ei põhjusta, sest happe omadused on ikkagi seotud vesinikiooniga Alused, nende omadused Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid NaOH = Na+ + OH- Hüdroksiidioonid põhjustavadki alustele iseloomulikke omadusi. Neutralisatsioonireaktsioon
· Pipeteeriti 100 mL uuritavat vett koonilisse kolbi, lisati 5 mL puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. · Seati töökorda bürett 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitriti sinise värvuseeni. Lahus muutus siniseks juba indikaatori lisamisel. 0,005 M triloon-B lahust ei olnud vaja lisada. Selle põhjal võib väita, et Na.kationiitfilter on väga efektiivne: vesi oli sellest läbi jooksmisel pehme. E Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine · Ba+ + SO42- = BaSO4 · Katseklaas täideti ¾ ulatuses uuritava veega, lisati 2-6 tilka BaCl2 lahust ning segati korralikult. Jäeti 20-25 minutiks seisma · Vette moodustus BaSO4 sade. Sulfaatioonide kontsentratsiooni ligikaudseks määramiseks võrdlesin seisnus lahuse värvust etalonlahuste värvusega. Selgus, et ligikaudne sulfaatioonide kontsentratsioon vees on 5 * 10-4 Järeldus Määrasin kraanivee karedust tiitrimise teel
HCl, 5 tilka ammooniummolübdaadi lahust ja 4 tilka askorbiinhappe lahust. 𝐻3 𝑃𝑂4 + 12(𝑁𝐻4 )2 𝑀𝑜𝑂4 + 21𝐻 + → (𝑁𝐻4 )3 𝐻4 [P(Mo2 𝑂7 )6 ] + 21𝑁𝐻4 + + 10𝐻2 𝑂 Tekkis sinise värvusega ühend. 2.Kloriidiooni tõestamine- 1 mL naatriumkloriidi lahusele katseklaasis lisada 2 tilka hõbenitraadi lahust. 𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 → 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓ Tekkis valge värvusega ühend. 3.Sulfaatiooni tõestamine – 1 mL naatriumsulfaadi lahusele katseklaasis lisada 4 tilka baariumkloriidi lahust. 𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝐵𝑎𝐶𝑙2 → 2𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐵𝑎𝑆𝑂4 ↓ Tekkis valge värvusega ühend. 4.Raud(III)iooni tõestamine- 1 mL raud(III) kloriidi lahusele lisada 2 tilka ammooniumtiotsüanaadi lahust. 𝐹𝑒𝐶𝑙3 + 6𝑁𝐻4 𝑆𝐶𝑁 → (𝑁𝐻4 )3 [𝐹𝑒(𝑆𝐶𝑁) 6 ] + 3𝑁𝐻4 𝐶𝑙 Tekkis verepunase värvusega ühend. 5
2x -14 = 2- b) PbCr2O7 aatomite oksüdatsiooniastmete järgi II -II II VI -II 2 3 PbCr2O7 x = 6, seega PbCr2O7 +2 +2x -14 = 0 Vastus: Pliidikromaadis on plii oksüdatsiooniaste II ja kroomi oksüdatsiooniaste VI. Näide 2. Arvutada raua oksüdatsiooniaste ühendis Fe2(SO4)3. Fe2(SO4)3 on väävelhappe sool, milles sulfaatiooni laeng on 2-. I VI -II III 2- H2 S O4 SO 4 Fe2(SO4)3 x = 3 2x + 32- = 0 Kolm sulfaatiooni annavad laengu -6. Molekuli elektroneutraalsuse tõttu peab kahe raua aatomi summaarne laeng olema +6. Seega oksüdatsiooniaste (ühe raua aatomi laeng) on III. Näide 3. Arvutada lämmastikuaatomite oksüdatsiooniaste ammooniumnitraadis NH4NO3. Arvutada võime kahel viisil.
2) Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Arvutus Vtriloon -B * C M ,trilon -B * 1000mmol 0,4 * 0,005 * 1000mmol ÜK: = =0,02 mmol/l Vvesi * 1mol 100 * 1mol Järeldus Vee juhtimisel läbi Na-kationiitfiltri kadusid vee üldkaredus(Ca ja Mg ioonid) peaaegu täelikult. E Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine Määramine põhineb reaktsioonil: Ba+ + SO42- = BaSO4 . Katseklaas täidetakse ¾ mahus uuritava veega, lisatakse 2-6 tilka BaCl2 lahust, segatakse korralikult (katseklaas suletakse ja pööratakse 5-6 korda ringi) ja jäetakse seisma 20-25 minutiks. Vette moodustub BaSO4 sade ja vesi muutub piimjaks. Ligikaudne kontsentratsioon määratakse vee läbipaistvuse järgi. Selleks võrreldakse visuaalselt uuritava vee läbipaistvust etalonlahuste läbipaistvusega. NB
I etapp: Vääveldioksiidi saamine püriidi särdamisel: 4FeS2 + 11O2 = 2Fe2O3 + 8SO2 Tekkinud gaas puhastatakse lisanditest. II etapp: Vääveltrioksiidi saamine 2SO2 + O2 = 2SO3 Vajalik katalüsaatori olemasolu. IIIetapp: Väävelhappe saamine: Vääveltrioksiid on väga hügroskoopne, ka väävelhappe moodustumine on aeglane. Seetõttu SO3 lahustatakse kanges väävelhappes. Saadakse ooleum, mille lahjendamisel veega saadakse soovitud kangusega väävelhape. SO3 + H2O = H2SO4 Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi.Tekib valge sade Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Tähtsamad sulfaadid:a) Na2SO4 ·10H2O on glaubrisool, kasutatakse meditsiinis; CaSO4·2H2O on kips, kasutatakse ehituses, kunstis, meditsiinis MgSO4·5H20- mõrusool. Kasutatakse meditsiinis lahtistina. Lahjendatud väävelhape reageerib nende metallidega, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2
NO2 + 6e- + 8H+ --> NH4+ + 2H2O Nimetage peamised lämmastiku transportvormid (ühendid) juurtest pealmaaosadesse Ammoniaak, glutamiin, glutamaat Nimetage Eestis kasvavaid putuktoidulisi taimi. Millisel kujul saavad taimed lämmastikku putukatest? Huulheinad, võipätakas, vesihernes Saavad aminohapete kujul. Nimetage 5 väävlit sisaldavat ühendit taimedes Metioniin, tsüsteiin, biotiin, CoA, gluteniin Kirjutage sulfaatiooni assimileerimise üldvalem taimedes. Mitu elektroni on vajalik? O42- + ATP + 8e- + 8H+ --> S2- + 4H2O + AMP + PPS Milline on esimene stabiilne ühend sulfaatiooni assimileerimisel Aminohape tsüsteiin on väävli assimileerimise esimene stabiilne produkt. Miks väävli defitsiidis kasvanud nisu teristest ei saa heade küpsetusomadustega jahu? 8
puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Arvutus: Pehmendatud vee üldkaredus ehk jääküldkaredus arvutada vastavalt valemile: Tiitrimiseks kulunud 0,005 M triloon-B lahuse ruumala: 0 mL ÜK: = 0 mmol/L Kuna lahus värvub siniseks pelgalt indikaatori lisamise, on vesi pehme. E. Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine · Määramine põhineb reaktsioonil: Ba+ + SO42- = BaSO4 . · Katseklaas täidetakse ¾ mahus uuritava veega, lisatakse 2-6 tilka BaCl2 lahust, segatakse korralikult (katseklaas suletakse ja pööratakse 5-6 korda ringi) ja jäetakse seisma 20-25 minutiks. Vette moodustub BaSO4 sade ja vesi muutub piimjaks · Ligikaudne kontsentratsioon määratakse vee läbipaistvuse järgi. Selleks võrreldakse
pruuniga värvuse tekkimiseni. Tiitrimiseks kulunud hõbenitraadi lahuse tilkade arvu alusel arvutasin kloriidioonide sisalduse uuritavas vees. 1 tilk=0,040ml. 1. Kraanivesi 31*0,040ml=1,24mg/l 2. Lumesulavesi 13*0,040ml=0,52mg/l 3. Akvaariumivesi: tekkis sade, kuid pruun värvus kadus 12 Kloriidiooni määramise tulemused [8] 6. Sulfaatiooni määramine Määramise käik: mõõtsin süstlaga katseklaasi 5,0ml uuritavat vett, lisasin 3 tilka 6M HCl lahust ning lisasin 15 tilka 5% BaCl2 lahust. Tekkiva sademe intensiivsuse järgi määrasin vastava sulfaatiooni sisalduse juhendis toodud kalibreerimislahuste abil. 1. Kraanivesi 10mg/l 2. Lumesulavesi 10mg/l 3. Akvaariumivesi 10mg/l Sulfaatiooni määramise tulemused [8] 7. Nitratsiooni määramine
Selleks paigutatakse puurkaevu filtreid ja puhastusseadmeid ning teostatakse vee kvaliteedi parandamiseks muidki töid. 3 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Põhjavesi, selle rauasisaldus Põhjavee keemiline koostis sõltub veekihi lasumissügavusest. Maapinna lähedal on hapnikurikas tsoon. Sügavuse suurenedes kaob veest vaba hapnik, seejärel kasutavad mikroorganismid ära nitraat- ja sulfaatiooni hapniku. Vastavalt ilmuvad vette lahustunud mangaan ja raud, hiljem väävelvesinik, seejärel lagunevad ka karbonaadid ja vette ilmub metaan. Seepärast on põhjavees sageli joogiveeks kasutamiseks liigselt rauda, mangaani, väävelvesinikku ja ammooniumiooni. [5, lk 24] Põhjavesi sisaldab keskmiselt 0,5 kuni 50 mg rauda liitri kohta. Rauasisaldus on suur (kuni 6 mg/l) eelkõige Kagu-Eesti elanike joogivees, kus devoni liivakividest saadav põhjavesi on juba looduslikult rauarikas. [3][6]
valge sade SO42- + Ba2+ → BaSO4↓ d) CuSO4 lahusele BaCl2 lahuse lisamisel CuSO4+BaCl2 → BaSO4↓ +CuCl2 valge sade SO42- + Ba2+ → BaSO4↓ e) Na2S2O3 lahusele BaCl2 lahuse lisamisel Na2S2O3 + BaCl2 → BaS2O3 + 2NaCl (sadet ei teki) Millist iooni peab sisaldama Ba2+ ioonide määramise reaktiiv? Selline reaktiiv peab sisaldama sulfaatioone (SO42-). Mis ühend sadeneb ja milline on selle ühendi värvus (vt ka sulfaatiooni määramist laboratoorses töös 1)? Sel juhul BaSO4 sadeneb välja, sade valget värvi. Arvutada sadet moodustava ühendi ioonide kontsentratsioonide korrutis esimeses katseklaasis ning võrrelda seda ühendi lahustuvuskorrutisega. Kõik lahused on 0,02 molaarsed. Kas sade pidi tekkima ka arvutuste kohaselt? K s 1,5 10 9 Ba 0,11 ,01,02 1,82 10 2 3 mol / l
Millisel kujul saavad taimed lämmastikku putukatest? Harilik võipätakas, ümarleheline huulhein, vesihernes. Vesihernes elab vees. Tema vartel asuvad põiekesed. Kui putukas läheb vastu põiekest, siis põieke avaneb; putukas ja vesi sisenevad põiekesse ja põiekese seinad eritavad lagundavaid ensüüme. Saavad loomsete valkude näol lämmastikku. 44. Nimetage 5 väävlit sisaldavat ühendit taimedes CoA, biotiin, tsüsteiin, metioniin, lipohape 45. Kirjutage sulfaatiooni assimileerimise üldvalem taimedes. Mitu elektroni on vajalik? Taimed omastavad väävlit sulfaatioonidena (kandjavalkude poolt vahendatud transport sümport prootonitega). Sulfaadi redutseerumine toimub kahes etapis. Kokku vajatakse 8 elektroni. SO42- + ATP + 8 e + 8 H+ S2-+ AMP + PPi + 4H2O 46. Milline on esimene stabiilne ühend sulfaatiooni assimileerimisel tsüsteiin 47. Miks väävli defitsiidis kasvanud nisu teristest ei saa heade küpsetusomadustega jahu?
Huulheina (Drosera) perekonna 3 liiki, võipätaka (Pinguicula) perekonna 2 liiki, vesihernes (Utricularia vulgaris). Kasutavad loomseid valke kui lämmastiku allikat. 62. Nimetage 5 väävlit sisaldavat ühendit taimedes Koeensüüm A (CoA); vitamiin B-1; 5-adenosüülmetioniin; 5-metüülmetioniin; biotiin. 21 63. Kirjutage sulfaatiooni assimileerimise üldvalem taimedes. Mitu elektroni on vajalik? SO42- + ATP + 8e¯ + 8H+ S2- + 4H2O + AMP + Ppi 64. Milline on esimene stabiilne ühend sulfaatiooni assimileerimisel Tsüsteiin on väävli assimileerimise esimene stabiilne produkt. 65. Miks väävli defitsiidis kasvanud nisu teristest ei saa heade küpsetusomadustega jahu? Teristes on säilitusvalk gluteen, mille kvaliteet väävli puudusel langeb.
CO2ks, osaliselt eraldub söena: H2SO4 C6H12O6(glükoos)----------6C+6H2O Püsiva ja raskesti lenduva happena tõrjub väävelhape teisi happeid nende sooladest välja: NaCl+H2SO4=NaHSO4+HCl KNO3+H2SO4=KHSO4+HNO3 Kahealuselise happena moodustab väävelhape 2 rida soolasid: sulfaate (Na2SO4, CuSO4) ja vesiniksulfaate (NaHSO4). Väävelhappe ja sulfaatide lahustes sulfaatiooni kindlakstegemiseks kasutatakse baariumkloriidi lahust. Seejuures moodustub vees ja hapetes praktiliselt lahustumatu BaSO4 Na2SO4+BaCl2=BaSO4+2NaCl SO42-+Ba2+=BaSO4 11. Väävelhappe kasutusalad. Väävelhape on ühtseks tähtsamaks keemiatööstuse tooteks. Kontaktmeetodil toodetud väävelhape on väga puhas ning leiab rakendamist laboratooriumides, ravimite-,värv- ja lõhnaainete jm. valmistamisel. Maardu
Leia hüdroksüülioonide kontsentratsioon. 10-14 / 10–3 = 10–11 M. 5. Fosforhappe H3PO4 Ka = 7,1x10–3, väävelhappel aga 1x103.Milline on tugevam hape? Tugevam hape on väävelhape kuna ta Ka väärtus on kõrgem (NB! aga pH väiksem) 6. Hinda ioniseerunud ja ioniseerimata vee molekulide suhet ühes liitris vees. 1,0 x 10–7 M H3O+ / 55,35 M H2O = 1,8 x10–9 , seega ca 2 molekuli miljardist on ioniseerunud! 7. Leia baarium- ja sulfaatiooni kontsentratsion vees kui baariumsulfaadi lahustuvuskorrutise Ksp väärtus on 1,23 x10 . –10 [Ba2+] = [SO42-] = S, S x S = Ksp , S = (Ksp)1/2 = 1,1 x 10–5 Mida ma pean oskama: 1) reastada tabeleis toodud pKa ja Ka väärtuste alusel happeid ja aluseid nende tugevuse järjekorras, 2) arvutada antud pH väärtuse järgi vesinikioonide kontsentratsiooni ja vastupidi, 3) tunda ära puhversüsteemi,
Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb pinnaseveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja väheneda allikate debit.Maaparanduse mõju aineringele.Maaparandus muudab oluliselt mulla õhureziimi ning see võib soodustada mõne aine ja keemilise ühendi väljaleostumist. Pärast kuivendussüsteemide käikuandmist on täheldatud humiinhapete ja sulfaatiooni sisalduse suurenemist äravooluvees. Mõlemad põhjustavad vee happesuse tõusu (s.o. pH alanemist), mis võib kahjustada veeelustikku (jõevähki, mõnda kalaliiki ja limuseid).Maaparanduse tagajärjel võib muutuda mulla huumushoiuvõime, elustik ja mikrokliima, see omakorda kutsub esile muutusi maastikupildis. Hävida võivad taimede kasvu- ning lindude ja väikeloomade elupaigad.Maaparandus võib soodustada ka tuulekannet, kui kergesti lendu tõusva muldkattega (kerged liivmullad,
hape kuni H2S-ni, keskmise ja väiksema aktiivsusega metallide puhul redutseerub SO2-ks: Cu+2H2SO4CuSO4+SO2+2H2O. Väävelhape on v hea elektrijuhtivuse ja kõrge dielektrilise läbitavusega, mis on tingitud protolüüsist: 2H2SO4=H3SO4+ +HSO4-. Kuulub tugevate kaheprootonihapete hulka. Väävelhappe soolad on sulfaadid: Na2SO4*10H2O (glaubrisool, kasutatakse sooda ja klaasi tootmisel), CaSO4*2H2O (kips, ehitustegevus), BaSO4 (röntgenoskoopias kontrastaine) rasklahustuv sool, mille teket kasut sulfaatiooni tuvastamiseks: Ba2+ + SO42- BaSO4. Reaktiividena ja tehnikas kasut vaskvitrioli (CuSO4*5H2O), raudvitrioli (FeSO4*7H2O) jne. 48. Kirjeldage tautomeeriat väävlishappe näitel. ???? Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Sellist nähtust, kus kaks või enam isomeeri lähevad pöörduvalt üle üksteiseks, nimetatakse tautomeeriaks. 49. Mis on ooleum ja milleks seda kasutatakse? See on õlitaoline SO3 lahus väävelhappes, mis saadakse katalüütiliselt toodetud
annaabi.ee 
