Anchianos 1457. a kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse 14 aastaselt sõitis ta Firenzesse 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse "Püha õhtusöömaaeg" Saavutused Konstrueeris helikopteri, tanki, kalkulaatori ja kontsentreeris päikeseenergia. Väiksemad leiutised - automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks. Leonardo kui kunstnik Sulejoonistus 5. augustist 1473. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" Verrocchio "Kristuse ristimist" "Mona Lisa" maalimine Tänan kuulamast !
Leonardo valis teemaks Anghiari lahingu. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal jätkas ta tööd oma vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" maalimisel, mis praegu asub Louvre'is Pariisis. 1513 suundus Rooma.Tegeles teaduse ja leiutamisega. 1516 lahkus Prantsusmaale. Seal lõpetas viimase maali “Ristija Johannes” Leonardo kui kunstnik Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (1472–1475). 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 1495– 1498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Olevat osalenud Saletta Negra sisekujunduse loomises. Peaülesanne oli Sala
Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees , kes oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Suur osa tema varastest tööaastatest möödusid Milanos Ludovico il Moro teenistuses. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kus ta arendas oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajast on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis.
Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Leonardo kui kunstnik Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana.(http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci). Leonardo da Vinci looming on kunstniku äärmiselt suurtele võimetele vaatamata
hilisloomingusse 1930. aastatel. Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused. Taotluslikult lakoonilistel ning jõulistel söejoonistustel on kujutatud vanu taluõuesid, kaugusesse suunduvaid teid metsatukkadega, maastikke rukist lõikavate maainimestega. Muuhulgas on Kristjan Raud valmistanud ka eksliibriseid: "suuremate tööde vahel nagu puhkuseks". Esimeseks eksliibriseks oli 1900. aastal vend Paulile raamatuviidaks tehtud sulejoonistus. Kristjan Raud on 20. sajandi alguskümnenditel peaaegu ainus eesti eksliibriste viljeleja. Teadaolevatel andmetel on ta loonud üldse 91 eksliibrist ja eksliibrisekavandit, mis on enamasti vabalooming. Üks Kristjan Raua ,,Kalevipoja" illustratsioonidest * https://www.google.ee/search?q=Kristjan+Raua+eksliibris&client=firefox- a&hs=lgv&rls=org.mozilla:et:official&channel=sb&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=vlAXU5z
Verocchio avaldas suurt mõju da Vinci arengule. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Botticelli, Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Verrocchio juures, kuid da Vinci ei lahkunud ateljeest. Leonardo esimene kuulus töö on sulejoonistus, mis valmis 5.augustil 1473. aastal. See joonistus näitas kunstniku leidlikku mõtteviisi, ta joonistas maastikku nii nagu keegi polnud seda varem teinud. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis
Windsori loss, kuninglik kollektsioon http://www.leonardo-da-vinci-biography.com/leonardo-da-vinci-anatomy.html Südamete anatoomiline joonistus Erakogu http://www.leonardo-da-vinci-biography.com/leonardo-da-vinci-anatomy.html Käte etüüd, sulg ja tint paberil Louvre, Pariis http://www.leonardo-da-vinci-biography.com/leonardo-da-vinci-anatomy.html "Vitruviuse mees" (u 1492) Sulejoonistus tindiga ja tekst 34,3 x 24,5 cm Galleria dell' Accademia, Venezia http://www.bl.uk/learning/images/bodies/large7675.html Mona Lisa · Valmis aastatel 1503 1507 · Praegu asub Louvre'is. · Maailma kuulsaim maail. · Pildil kujutatav isik pole teada. "Mona Lisa" (1503 1507) Õli puutahvlil, 77 x 53 cm Louvre, Pariis http://brandonreed.wordpress.com/ "Habemega mehe portree" (võib-olla autoportree) u 1513
· Trükigraafika levik · Lossiehitus · on mõistukõne, mille · Mütoloogia eesmärk on rääkida · Allegooria kellestki või millestki · Platonism varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. · Jan van Eyck " Genti altar" · Michelangelo "Viimne kohtupäev" · Matthias Grünewald " Isenheimi altar" · Hieronymos Bosch "Lõbude aed" · Masaccio "Adam ja Eva" · M. Grünewald "Surnud · Puulõige · Vasegravüür · Sulejoonistus A.Dürer · "Rüütel, surm ja kura · "Melanhoolia" · "Väike passioon" Portreede autor · Lucas Granach · Albrecht Dürer · Jean Clouet Kelle portree · Hans Holbein Francois I · Lucas Cranach Philippe I · Jean Clouet Kuningas Henry VIII por Madalmaade kunsti iseloomulik joon · Loobuti gootika traditsioonidest · Antiikkunst oli oluliseks eeskujuks · Tahvelmaal ja väiksemad altarimaalid Maalil on kujutatud
Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Maarja kuulutus Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik
Ta kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja sisemiselt terviklikke kaasaegseid inimesi, kes mõjuvad maiste ja elulistena. Leonardo hakkas figuure maalile paigutama kolmnurkse rühmana (nt. ,,Madonna kaljukoopas"). Tema maalidest sai alguse uus, inimese hingesügavust avav portreekunstisuund. Leonardo andis väga osavalt edasi inimkeha plastilisust ja ruumlisust, kasutades selleks näole, kätele- jalgadele ning rõivastele langevat valgust ja varju. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on, aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana, mis on täiesti erinev tolle aja stiilist. Leonardo esimeseks säilinud maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Olulisimaks sellel perioodil peetakse teost ,,Kuningate kummardamine" (u. 1481-1482), mille Leonardo maalis San Donato kloostrile Scopetos, mis jäi aga lõpetamata
Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus õlivärvidega maalimine. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, ehkki Leonardo ateljeest ei lahkunud. 1476. aastal lahkus da Vinci Verrocchio ateljeest. LEONARDO KUI KUNSTNIK • Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. • Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik
Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Leonardo kui kunstnik Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Mona Lisa 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali
SÜMMEETRIA terviku asetus, kus teljest v. keskpunktist võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised, peegeldavad teineteist. JOON JA JOONISTUS. Lugeda: Jaak Adamson, Andres Adamson ,,Kunstiõpik gümnaasiumile" lk 23 - 25 I Sõnal ,,joonistus" on mitu mõistet. 1. graafikaliin 2. vastav kujutava kunsti teos, mille puhul kujutis on käsitsi kantud paberile vm. materjalile (nt pärgamendile) Eristatakse: a) söejoonistus b) kriidijoonistus c) sulejoonistus d) pintslijoonistus e) pliiatsijoonistus Joonistust kasutatakse ka eeltööde eskiiside, visandite, kavandite tegemiseks. Tekkis alles peale paberi levimist Euroopas 15.saj II JOON nisugusel kujul nagu ta paberile tõmbame looduses ei esine. Inimene kasutab joont looduse tõlgendamiseks pildikeelde. Joon on ühe mõõtmega vorm. Paberile tõmmatud joon võib olla erineva karakteriga: jäme, peen, ühtlane, paisuv ja ahenev, sirge, looklev, nurgeline, pidev ja katkendlik,
7 6. Lisad 1.4. Looming ,,Sügismaastik jõega". 1950-ndad aastad. Guass. 28x32. 8 Marje Singi portree. 1930-ndad aastad. Pastell. 43x32. 9 Kaljutempel. Umbes 1942.aastal. Akvarell, guass. 35x50. Tallinna Siselinna kalmistu. 1930-ndad aastad. Pastell. 34x48,7. 10 Kiriku tee Otepääl. 1942. Sulejoonistus. 14,5x20,3. Kirik kaljul. Umbes 1941-43. Pliiatsijoonistus. 22x17. 11 Visandid kirikutega. Umbes 1941-43. Pliiatsijoonistus. 22x17. Keltsaia. Piusa org. 1948. Pliiatsijoonistus. 20x27. 12 Purjepaadiga merele. Umbes 1942. Kalavõrkude kuivatusraamid. 1930. Lohusalu rannal. 1938. 13 1.5. Pilte Peeter Singi elust.
Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus õlivärvidega maalimine. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, ehkki Leonardo ateljeest ei lahkunud. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest
sajandi jooksul üha nõrgemaks ning järgmine maahärra, Saksa Ordu Liivimaa haru, hakkas linna asjadesse rohkem sekkuma alles 15. sajandi lõpust16. sajandi algusest alates. Tartus üritas piiskop maahärrana aeg-ajalt linna õiguskorda puudutavates küsimustes kaasa rääkida, ent saavutas enamasti üksnes konflikti linnaga. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana- Liivimaa_linnade_teke_ja_kaubanduse_areng/ Hansa suurkoget kujutav sulejoonistus Tallinna rae käsikirjast Hoolimata alalisest vaenust kohalike pisisuveräänide vahel ning ähvardavast välisvaenlaste ja meeröövliohust, õitses kaubandus ja edenes põllumajandus. Vana-Liivimaa sai tuntuks Põhja- Euroopa viljaaidana, siinne vili oli vahetuskaubaks Flandria kalevile, Soti heeringale ja Poitou' soolale. Hansakaubandus ja Eesti Keskajal oli Eestis üheksa linna - Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Uus Pärnu,
mõju. Ateljees töötas ka teisi kuulsaid kunstnikke, teiste hulgas Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus õlivärvidega maalimine. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, ehkki Leonardo ateljeest ei lahkunud. Leonardo kui kunstnik Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Verrocchio töökojas osales Leonardo
tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on
kunstnikke, teiste hulgas Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus õlivärvidega maalimine. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, ehkki Leonardo ateljeest ei lahkunud. 1476. aastal lahkus da Vinci Verrocchio ateljeest.[1] Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui ka rohelust liikuvana. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid
Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Leonardo kui kunstnik: Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina.Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on
Ta jalge ees on kaljusse raiutud "Alpiületajate" Hannibali ja Karl Suure nimed. Selles maalis elustuvad Bernini loodud Louis XIV ratsamonument Versailles aastast 1665 ja Falconet` 1782 aastal tehtud Peeter I ratsamonument Sankt- Peterburgis. Edasi järgnesid üksteisele teosed, mis ülistasid imperaatorit. 1805. aastaga dateeritud etüüd portreele "Napoleon keisrina" kujutab keisrit koos kõikide ametiatribuutidega niisugusena, nagu ta oli audientsi ajal. Sama aasta sulejoonistus "Imperaatori saabumine raekotta" on servast servani juubeldavat rahvahulka täis joonistatud. Teine Napoleoni suurpäeva kujutav maal "Kotkaste väljajagamine", mis kujutab keisrilippude väljajagamise tseremooniat 5. detsembril 1804. aastal, kui vastkroonitud keiser kohtus esimest korda oma vägedega pidulikult kujundatud Sõjakooli ees. Maalil jooksevad alamad keisrile au avaldamiseks tribüünide ja loozide poole.8 8 ,,50 Klassikut. Maalid" lk 158
Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Leonardo kui kunstnik Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Maarja kuulutus Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik
Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Leonardo kui kunstnik Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Maarja kuulutus Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik
loomingus. Varasematel Vabbe illustreeritud raamatutel oli enamasti vaid kaanekujundus ja üks illustratsioon. Seetõttu püüdles ta ikka sügavamatele üldistustele sisu või meeleolu edasiandmisel. Ta kujutas harva otsest situatsiooni, õigemini lõi ta fantaasiaid kirjaniku või poeedi teemal. Sellest johtub ka ta tööde haruldane värskus ja ilu. Aasta-aastalt tihenes Vabbe koostöö luuletajaga. Sulejoonistus muutus tihedamaks, käsitluslaad natuuritruumaks. Huvi pakuvad 1920-ndate aastate lõpul loodud kujundused, kus domineerib tihe, tugeva ornamentaalse nüansiga ning huvitava põimega suletikand. 1930-ndail aastail ilmub Vabbelt rida toonillustratsioone (käsikirjalise raamatu „Canticum canticorum“ illustratsioonid, 1932 jt). Kuigi tundeküllased ja nüansirikkad, ei paku nad sellist rahuldust kui varasemad tušijoonistused.