Vulkaanid Ralf Andreas Vendel K.S.G 2014 Kuidas vulkaanid tekivad ● Maad katab kivimitest koosnev maakoor. ● Maakoorest on moodustunud mandrid ja ookeani põhi. ● Maakoore all asub vahevöö.Seal on kõrge temperatuur ja suur rõhk. ● Tuuma välimine kiht on suure kuumuse tõttu vedelas olekus. ● Maakoore all on kivimid suure kuumuse tõttu vedelas olekus.Seda kivimite sulamassi kutsutakse magmaks. ● Magma avaldab seestpoolt maakoorele meeletut survet. Seda võib võrrelda tuhandete tonnide lõhkeaine plahvatusega. ● Magma võib tungida läbi maakoore maapinnale. Sellist nähtust nimetatakse vulkaani purskeks. ● Välja voolavat sulakivimit nimetatakse laavaks. Kõige kõrgem vulkaan Kõrgeim vulkaan on OJOS DEL SALADO. ● Asub Tšiili ja Argentiina piiril. ● See on 6891m kõrgune.
Puudused - ei ole ülevärvitavad; kallid; võimalik plastifikaatori migratsioon: kõvenemisel eralduvad lõhnad/kahjulikud laguproduktid Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid PU-hermeetikud Mineraalvilla saamine - mingi mineraalaine sulatamisel ja Eelised - neutraalne kõvenemislõhn; elastsed madalal temp.; sulamassi kiududeks pihustamisel; tooraineteks loodulikud vastupidavad kemikaalidele; lõhnatud; sobivad väljas kivimid, räbud, klaas jne kasutamiseks Tooraine sulalatakse (1400-1800 C); saadud vedel sulamass Puudused - vajalik kruntimine; kõvenemisel tekivad mullid; pihustatakse kiududeks sururõhu- või aurujoas või
KOVALENTNE SIDE- aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari moodustumisel. Esineb mittemetallide vahel. KRISTALL- korrapärase ehitusega tahke eine (tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest. KRISTALLIVÕRE- kristalli koostisesse kuuluvate ioonide, molekulide või aatomite korrapärasele asetusele vastav ruumiline struktuur. KRISTALLUMINE- kristallide tekkimine lahuses ( ka sulamassi jahutamisel kristallide tekkimine). KRISTALLVESI- tahkisega seotud hüdraatvesi (näit. CuSO4 5H2O). KÕDUNEMINE- org. ainete muundumine bakterite või pärmseente elutegevusel hapniku osaluseta või osavõtul. KÜLLASUTMATA LAHUS- lahus, milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu. KÜLLASTUNUD SÜSIVESINIKUD- süsivesinikud, milles süsiniku aatomite vahel on kov. üksiksidemed. KÜTTEVÄÄRTUS- soojushulk, mis eraldub 1 kg kütuse täielikul põlemisel (kJ/kg), gaaskütuse
tõst.immut.teda miner.tulekaitsevõ.`ga.Näitajad:*Tih.:puiste 45kg/m3,plaat 76*Niis.sis.<12% Soojusjuht.0,040W/m0C.Omadus:on loodussõb.ralik,niisk.kind,ei pehki e.mädane,ei niisku&laseb seintel hingata.Mullpolüretaan:toodet.kinniste&lahti.poori.nii pehmet kui jäika.Tih.28kg/m3.V.hea soojusiso.omad,sobi.kasut .kõrg.temp. Põle.tek.mürg.gaas.Kasut.tihen.vahtu&isolatsi.mater.konstru kus tulega kont.puudub.56.Mineraal.toora.soojaisolat.Tootm:mineraalvill saada.mineraala.sulat.& sulamassi kiududeks pihus.Toora.loodus.kivim,räbud,klaas.Toora.sulat. 1600C juures,saadus.veniv vede,mis pihus.kiud.suruõhu-v.aurujoas.Tekkinud kiud.langevad korrapär.ükst.peale moodus.villa. meenu.massi.Juurde pihus.kleep.sidea.&villa kiht suuna.valt.vahelt läbi,millega muude.vill kompakts.Mine.v.ei põle e.kõdu,väikese hügroskoop.&suure soojuspida.Klaasvill:toora.klaasimurd. mil.lisa.soodat&lubjak.Ise on valge,väga elastne,tih.70kg/m3,surve.ping.defor.50-500Pa Pakki.pressi
Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta mõnevõrra jahtub, seejärel läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse või ka lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamisel). Sellel meetodil on võimalik klaasilehte armeerida, valmistada reljeefse pinnaga klaasi jms. Valuklaas Valmistatakse vannist sulamassi tõmbamisel valtside peale toorklaas, armeeritud klaas jms. Puhutud klaas Sula klaasimass puhutakse ümmargusteks balloonideks, mis lõigatakse lahti, tasandatakse ja lõigatakse. 10 Klaasi omadused. Värvus. Klaas võib olla läbipaistev, poolmatt või matt; värviline või värvitu. Värvus oleneb lisanditest, mida kasutatakse alljärgnevalt: · lisatakse sulamassile
muutmine, samuti kuumade pindade isoleerimine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid on valmistatud looduslikust kivimist, klaasist või räbust ning on oma olemuselt kerge poorne materjal. Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. Suuremat kasutust leiavad mineraalvillana (mineraalvatina) toodetavad soojaisolatsioonimaterjalid, mida saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvillad ei põle, ei kõdune, on suure soojapidavusega, vett mittesiduvad ning tuntud ka hea helisummutava materjalina. Tuntumad on klaasvill ja kivivill. 4.1 Klaasivill Klaasvillatooteid valmistatakse klaasipurust, liivast, soodast ja lubjakivist. Klaasipuru moodustab kuni 70 % koostisest. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab villa kollakaks. Valmistoode on väga elastne,
Ehitamisel on lisaks põhikonstruktsioonide korrektsele teostamisele oluline kasutada kvaliteetseid soojustus-ja isolatsioonimaterjale, mis põhifunktsioonide kõrval piiraksid ka võimaliku kahjutule levikut. Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800ºC juures. Tooraine sulatatakse 1400...1800°C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi
sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina.
ümbritesvast keskkonnast. Seda võib teostada pindamisega. Kuna mikroorganismid on erinevad, siis on ka erinevad viisid, mürgid ja vahendid, mis neile hävitavalt mõjuvad. 7 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine. Sissejuhatus Mineraalvill erineb teistest sooja- ja heliisolatsioonimaterjalidest just tooraine järgi. Mineraalvill saadakse mineraalaine sulatamisest. Sellele järgneb sulami või sulamassi kiududeks pihustamine. Põhiliseks tooraineks või komponendiks mineraalvillade tootmise juures on mineraalaine. Selleks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jms. Mineraalvillad on tänapäeva ehituses üks asendamatuid materjale. Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi. Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal.
paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle 45. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. 46
niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm.
Leegi levimise kiirus pinnal on kiire. 11. Mullpolüstüreenid jagunevad: 12. · Paisutatud polüstüreen EPS 13. · Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW 14. 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid 15. MINERAALSETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALIDEST kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja 16. kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. 17. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. 18. Mineraalvilla tooraineteks on looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800 0C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Mineraalvillast
Niiskumisel nende soojapidavus langeb. Seepärast tuleb neid niiskumise eest kaitsta. Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. 26 5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800 0C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008mm ja pikkus kuni 60mm. 5.1.1 Klaasvill
massina (vahuna). Hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temp 200-250 kraadi. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttimise vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihedusvahuna, niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 57.Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine- saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Tooraineks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatakse 1400-1800 kraadi juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugipihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale ja moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele lisatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill komptaktseks materjaliks
Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega 56. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas- ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005... 0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd
Tulekaitsevahendid vähendavad ainult süttivust, mitte põlevust ja suurendavad suitsu hulka. Vajab põlemiseks 150 korda rohkem õhku kui puit. Leegi levimise kiirus pinnal on kiire. Mullpolüstüreenid jagunevad: *Paisutatud polüstüreen EPS *Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW (vt. ptk. 12.5 Plastide kasutamine ehituses) 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks.
Katlaräbudest on kasutusel kivisöe põletamisel tekkiv jääk, mida vajadusel veel peenestatakse ja sõelutakse. Omadustelt jääb alla kõrgahju räbudele Nr 57. Mineraalsest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800ºC juures. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Eestis kasutatakse kõige enam Isover-klaasvilla. Kivivilla toodetakse basaltkivimist
..2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 56. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid- · Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele
annaabi.ee 
