Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk
4. Valatavus: -vime moodustada valandeid ilma pragudeta, thikute iselomustab: -vedelvoolavus: sulametalli vime hsti tita valuvormi. -kahanemine: sulami ruumala vhendamine tahkumisel. -Likvatsioon: vedela sulamikristalliseerumisel tekkiva keemilise koostise ebahtlus. Vrvilised metallid ja sulamid. 1. Alumiinium: -hea korrosioonikindlus. -hea soojusjuhtivus. -hea plastiisus -hsti tdeldav Sulab: 660 kraadi juures Vrvus: valge Kasutatakse rni, vaske, angaani, tsinki jt. elementide sulamites. thtsamad sulamid: silumiin, duraluminium, antifriktsioonsulam. 2. Vask: -hea elektri- ja soojusjuht. -plastiline. -korrosioonikindel. Valmistatakse: litorud, el.juhtmed, tihendid, jootetlvikud. Sulab: 1083 kraadi juures. Vrvus: punakas 3. Tsink: -head valu- ja korrosioonivastaste oadustega. Kasutatakse terase katmiseks korrosiooni kaitseks. Kulub messingite ja
. H:d- S2d+ :Hd- H+ [:S:]2- H+ H:S:H Hd+ Na + [:Cl-] Nad+ : Cld- Na : Cl Na:d- F+ 7. Milline kristallivõre tüüp on järgmiste omadustega aimetel Värvitu, kõva aine, mis kuumutamisel ~22000 muutub pehmeks Halliks . pulbriks. Hea soojusjuht, kuid elektrivoolu ei juhi Kollane, habras aine. Sulab 1130 C . Elektrivooli ei juhi . Läikiv ja pehme aine. Sulab 980 C. Hea elektrijuht . Värvitu, vees lahustuv aine. Sulab 8010 C. Tahkelt voolu ei juhi, kuid . vesilahus ja sulatis juhivad Värvitu,kõva kristall (lisandid võivad anda värvuse) Raskesti sulav Tahkelt
Negatiivsed tagajärjed ● Võib panna maailma kiiremini pöörlema ● Muudab ○ geograafiat ○ loomastiku ○ taimestiku ○ toiduahelaid ● Polaaraladel elavad loomad võivad hukkuda ● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk Negatiivsed tagajärjed II ● Maailmamere taseme tõus ● Magevee vähenemine ● Liustike sulaveest sõltuvad jõed ○ Veerohkem jõevool ■ üleujutused ■ maalihked Mis juhtub, kui kogu jää sulab? Mis siis juhtub, kui liustik sulab? Positiivsed tagajärjed ● Soodne transpordifirmadele ○ Hiinast otse Euroopasse ● Arheoloogilised avastused Kuidas vältida sulamist ● Kliimamuutuste vastu võitlemine ○ Kasvuhoonegaaside vastu võitlemine ○ Vähem metsa raiumist ○ Vähendada söe, nafta ja gaasi saaduste põletamist Faktid ● Euroopa liustikud on võrreldes 1850. aastaga kaotanud kaks kolmandikku oma massist ning liustike sulamine kiireneb
Taevakehadega seotud elementide nimetused Koostaja: Kaivo-Mart Kangro Seleen (Se) Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217°C ja keeb temperatuuril 684°C. Telluur(Te) Telluur on keemiline element järjekorranumbriga 52, poolmetall. Tal on 8 stabiilset isotoopi, massiarvudega 120, 122, 123, 124, 125, 126, 128 ja 130. Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2.
· Ei kortsu, ei vaja triikimist · Kuumustundlik · Hea soojapidavusega · Väike hõõrdekindlus, elektriseeruvus · Ei ole aldis hallituse tekkimisele SÜNTEETILISED KIUD (Polüester, Polüamiid, Akrüül) POLÜESTER (PE,PL,PES,PET) Põletuskatse. Leegile lähenedes sulab, leeki asetades lahvatab põlema. Leegist eemaldades põleb lõpuni. Märguvuskatse. Vette asetades hakkab aegamööda vett imama. Võib öelda, et imab vett aga mitte eriti kiiresti ega intensiivselt. Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab sulama, leeki asetades lahvatab suure leegiga põlema, leegist ära võttes hõõgub väikese leegiga edasi. Põlemisjäägina jääb järgi must tomp. Märguvuskatse. Vee pinnale asetades jääb vee pinnale hulpima. Isegi kui pinsettidega kaasa aidata
Luulekogud · ,,Palavik" (1934) · ,,Kohtupäev"(1937) Luule üldiseloomustus Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Filosoofilised otsingud Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väär-mina ning eba-maailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul - Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu, mu hingusest sulab hang ja mu südamest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. AITÄH KUULAMAST!
Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Sulamistemperatuur 327,46 °C HÕBE Hõbe on väga plastne (veidi kõvem kui kuld) monovalentne mündimetall, millel on säravvalge läige. Hoolimata sellest, et see on suurima elektrijuhtivusega metall, on kalli hinna tõttu siiski elektriseadmetes kasutusel odavam vask. Kõrgeima elektrijuhtivuse tõttu on hõbe väikseima takistusega metall. Hõbe sulab temperatuuril 962 °C TINA Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. ALUMIINIUM Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille värvus varieerub hõbedasest mattja hallini, olenevalt pinna karedusest. Alumiinium ei ole magneetiline ning süttib raskelt
Kliima Äärmiselt külm kliima- Metsatundra jääb arktiline kliimavööde. Talv lähisarktilise vöötme on tundras pikk, külm ja lõunaservale, kus talv on tuisune. Keskmine külm ja suvi soojem kui temperatuur on -34 kraadi. tundras. Talve keskmine Lumi tuleb maha juba temperatuur on ligi -30 septembris ning sulab alles kraadi ja suvel on keskmine mais. Suvi on lühike, umbes temperatuur +14 kraadi. 2-2,5 kuud ning keskmine Sademete hulk on ka temperatuur on +10 kraadi. suhteliselt väike 200-350mm Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pinnas on enamjaolt kaetud tundrakeltsmullad
klassile Variant A Aine erinevates olekutes 1. Mida nimetatakse sulamiseks? (2 p.) 2. Mida nimetatakse kondenseerumiseks? (2 p.) 3. Mida näitab aine tihedus? (3 p.) 4. Kirjelda tahke aine ehituse mudelit. (4 p.) 5. Termomeeter pannakse sooja vette. Miks hakkab termomeetris olev vedelikusammas tõusma? (3 p.) 6. Miks tahke aine säilitab kuju? (2 p.) 7. Millest sõltub gaasi rõhk? (2 p.) 1) 2) 8. Teras sulab temperatuuril 1400 kraadi. Püssirohi põlemisel suurtükitorus tõuseb temperatuur kuni 3600 kraadi. Miks suurtükitoru lasu korral siiski ei sula? (4 p.) Nimi .............................Klass.............. Loodusõpetuse kontrolltööd 7. klassile Variant B Aine erinevates olekutes 1. Mida nimetatakse tahkumiseks? (2 p.) 2. Mida nimetatakse aurumiseks? (2 p.) 3
laastavaid asju. 10. Suhteliselt väikesed mõjud transpordile, energiasektorile, tööstussektorile; osa mõjudest võivad olla ka positiivsed. 11. Muutunud turismi-potentsiaal. Põhjaosas elavad inimesed ei pea enam lõunamaale lendama, kuna siis on neil endal soe. 12. Rida mõjusid inimtervisele. Põhjaosas hakkavad levima haigused, mis olid varem ainult soojades maades. 13. Rannikualadel üleujutuste, erosiooni, märgalade hävimise riskide suurenemine. Poolustel sulab jää ära ja tekitab üleujutusi. 14. Liikide ja elupaikade liikumine põhjasuunas, mägedes lumepiiri tõusmine kõrgemale. Ekvaatori piirkonnas läheb liiga palavaks, tekivad kõrbed, inimesed liiguvad põhja poole. Lumi sulab mägedel.
Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - lühike ja jahe, termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva
See muudab sulami valmistamiseks, potid, pannid, vannid, puhta metalliga võrreldes odavamaks ja kanalisatsioonikaevu luugid, autode juures üks asi tootmise lihtsamaks. malmist (raske) Sulemis olevad lisandid muudavad Väärismetallide sulamid, nt ehtekuld (Au+Cu), materjali puhtast metallist odavamaks. uushõbe (Cu+Ni+Zn), pronks (Cu+Sn) Sulami sulamistemperatuur erineb Jootetina (Pb+Sn) - sulab 180 kraadi juures, plii koostisainete sulamistemperatuuridest. sulab 327, tina 232 Materjal on töötlemiseks ja kasutamiseks Messing (Cu+Zn) - puhkpillid, ehted, ukselingid, sobivamate omadustega. kraani osad Kuumakindel sulam NIKROOMID (Ni+Cr 30%) - kütteelemendina muhvelahjudes
III Moondekivimid Moodustuvad siis, kui on kõrge temperatuur ja rõhk, aga mitte nii kõrge, et kivim üles sulaks. Kui lubjakivi moondub = tekib marmor (hea ehitusmaterjal). Liivakivi = kvartsiit. Kivisüsi = grafiit (nt. harilikus pliiatsis). Graniit = gneiss. Moondumisel muutub kivim kõvemaks, tugevamaks, tihkemaks. SKEEM! Magma ------(tardub)tardkivimiks, see mureneb, settib -----------settekivimiks, see moondub---------moondekivimiks, see sulab--------magmaks. Samas ka settekivim-------- sulab magmaks. Ja tardkivim----------moondub moondekivimiks. Pedosfäär! Kujundavad tegurid: 1) lähtekivim, materjal, mille peale muld hakkab tekkima. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- mineraalid paisuvad ja tõmbuvadkokku temperatuuri kõikumiste mõjul. Kui pragudesse tuleb vesi, vee paisudes hakkab kivim lagunema. Keemiline murenemine ehk porsumine- vaja soojust, niiskust ja happeid. (vihmametsad).
Kõrgeim teadaolev jäämägi on olnud 168 m kõrge. Umbes nii kõrge on 55-korruseline pilvelõhkuja. Jäämäe sisetemperatuur on samasugune kui liustikes, kus ta moodustus: -15...-20 °C. Jäämäe liikumiskiirus oleneb tuulest ja hoovustest, kuid keskmiselt arvatakse jäämäe kiiruseks 17 km ööpäevas. Ranniku lähedal võivad jäämäed vahel olla ka merepõhjaga ühenduses. Mõnd niisugust jäämäge on ekslikult saareks peetud ja kaardistatud. Kui jäämägi sulab, siis teeb ta kihisevat häält. See hääl tekib jää sisse lõksu jäänud õhumullide vabanemisel. Mullid sisaldavad esialgu pehmes lumes olnud õhku, aga kui sellele lumele üha uued kihid peale sadasid, siis tihenesid alumised lumekihid lõpuks jääks ja õhk on mullides tugeva surve all. Mõnikord korraldatakse tasase pinnaga jäämäele retk, kus inimesed löövad jäämäele laagri üles. See on väga ohtlik. Jäämäe veealune osa sulab nullilähedasel temperatuuril kiiremini kui
). Igale sellisele siirete paarile vastab kindel siirdesoojuse absoluutväärtus. Kui mingi siirde korral mingi siirde soojus neeldub ( näiteks sulamine ) , siis vastupidise protsessi ( tahkestumine ) korral siirdesoojus vabaneb. Suvalisele faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuti mingi väärtus, mida nimetatakse siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää ( või tahkestub vesi )temperatuuril 0 kraadi Celsiusel . Rõhul sada atmosfääri sulab jää aga temperatuuril -15 kraadi. Seejuures pole oluline, kuidas rõhku avaldatakse. See võib olla nii ümbritseva keskkonna rõhk kui ka mingi tahke keha poolt avaldatav rõhk. Uisk libiseb mõõda jääd tänu sellele, et jää ja uisu vahel tekib veekiht. Veekiht tekib põhiliselt tänu jää sulamisele uisu hõõrdumisel eraldunud soojuse tõttu. Kuid oma osa veekihi tekkimisel on ka
Vaesed kraabivad prügis, kui meie kaevame maavarasid milleta elada ei suuda. Energia vajadus kasvab pidevalt. Mõnekümne aastaga on süsinik, mis kunagi muutis meie atmosfääri katlaks ja mida loodus sidus üle miljoni aasta, et elu saaks areneda, suurel määral atmosfääri tagasi. Poolustel on kliima soojenemist kõige enam märgata. Jääkate 40 a kaotanud 40% oma paksusest. 2030 võib see kadunud olla. Aastaks 2050 võib veerand. Gröönimaa jää sis. 20% planeedi mageveest. Kui sulab tõused tase 7 m. ohustab kasvuhoonegaasid. Enamik neid liustikevee jõgesid liituvad ja uuristavad end pinna alla. Vesi voolab jää all kandes jääkatte merre, mis laguneb jäämägedeks. Kui G mageveest jääkate sulab ookeani soolastesse vetesse, madalmaad ohus. Meretase tõuseb. Korallrahud äärmiselt tundlikud pisemalegi t muutusele. 30% neist kadunud. Tulevood muudavad suunda. Vihmatsüklid teisenenud. Kliimavööndite geograafia muudetud. 70% elab rannikualadel.
põlevad CH3COOH+2O2=2CO2+2H2O Etaanhape- CH3COOH keeb 118 kraadi juures, läbipaistvate kristallidega tahke KH füüsikalised omadused- madalamad aine leidub: hapupiimas, juustus loom- ja kh on vedelad, terava lõhnaga, hapud, taimorganites kas: maitseainena ja veest raskemad, vees lahustuvad köögiviljade konserveerimiseks Kõrgemad on tahked, halvemini Piimhape- CH3-CH-COOH värvuseta, lahustuvad, veest kergemad sulab 18 kraadi juures, lah hästi vees kas: Rasvhapped- üksiksidemega tahked küpsetuspulbrite, ravimite tekstiilikiu kaksiksidemega on vedelad värvide valmistamiseks leidub: lihastes peale füüsilist pinget, hapupiimas ja Madalad karboksüülhapped sest hapendatud juur ja köögiviljades moodustavad vee molekulidega vesinik Etaandihape HOOC-COOH üsna sidemeid
erinevaid taimi nt kukemari, mustikas, jõhvikas. Soo on märg, kõikjale kuhu sa astud on vesi all ,ainult kui turbasammal on piisavalt paks, siis saab selle peal kõndida. Soo on nagu üheltpoolt veekogu , aga teiselt poolt kasvavad seal tammed ja muud taimed. Öeldakse ,et soo on märg maa. Soo saab olla vaid seal, kus on maa aasta läbi märg. See teine oluline tunnus on see et seal koguneb turvas. Soo väga niiskes ja hapnikuvaeses pinnases jääb aga lagunemine pooleli. Soos sulab kevadel maapind aeglaselt ja öökülmad kestavad kaua. Paljudele loomadele ja taimedele see märg ja niiske olukord ei sobi. Talvel aga turvas jäätub sügavalt läbi, kevadel sulab aga see aeglaselt, sest turvas juhib halvasti soojust. Seepärast on soos kevadel jahedam kui kuivadel aladel, ka öökülmad kestavad soodes kauem kui kuival maal. Seal , kus on niiskust parajalt , lagunevad taime- ja loomajäänused kiiresti. Turbasamblas on vähe toitaineid. Eesti on madal ja soine maa.
2. Mis vahe on ookeanilisel ja mandrilisel maakoorel ? Vastus:Mandriline maakoor on palju paksem kui ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor koosneb 3est kivimikihist, ookeaniline maakoor aga 2est kivimikihist. 3. Kuidas kogutakse teadmisi maa siseehituse kohta ? Vastus:Puuritakse auke ja võetakse kivimiproove ja võrreldakse neid laava proovidega. 4. Mis on magma ? Vastus:Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles, tekib kuum vedel kivimass magma. 5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ? Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks. 6. Mis on laamad ? Vastus:Laam on litosfääri hiigelplokk. 7.Mis põhjustab laamade liikumist ? Vastus:Aine liikumine vahevöös paneb laamad liikuma. 8. a)Laamad eemalduvad. Maakoor rebeneb, tekib lõhe, välja voolab magma ja tardub, moodustub ookeani
väike (hõõrdetegur on väike) ja inimene võib kaotada tasakaalu. Hõõrdejõudu vähendas kindlasti vesi, mis sattus kinga ja tsemendi vahele. Hõõrdejõudu vähendavaks teguriks võib lugeda erineva viskoossusega vedelikke (õlikiht, veekiht, erinevad segud). 3) Miks on jäistel teedel ohtlik sõita? Autojuhtidele on ohtlikud teed, mida katab jää, sest jääl on madal sulamistemperatuur (0 kraadi juures vesi külmub ja samas sulab) ja seetõttu sulab jää kiiresti ning tekitab selle peale veekihi. Veekiht võib tekkida ka sadetega nagu näiteks vihm, lumi. Jää paneb sulama veel ka see, kui auto raskusjõud ja hõõrdejõud autorehvide ja jäise tee vahel tekitavad soojust. Selle tulemusena on lohukesed vett täis. Kui rehvi kiiresti vastu maad surutakse, põrkub see veega ja ei suuda lohukestesse tungida, nii muutub teepind suhteliselt siledaks, kaovad ka väljaulatuvad mügarikud, kuna vesi on nendega tasa
vesinikku. Oksüdeerivate hapetega reageerivad Cu ja Ag, kuld lahustub vaid kuningvees. Vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhape-ga eraldub NO, kontsentreeritud happega NO2. Kontsentreeritud väävelhappega tekib SO2. Leelistega ei reageeri. Vasesoolade lahustel on sinine värvus. Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope kaks, nende massiarvud on 107 ja 109. Hõbe on väärismetall. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Hõbedat leidub ehedalt ja ühenditena (AgCl, Ag 2S), lisanditena plii- ja vasemaakides. Hõbe valge, pehme, plastne metall, hea peegeldusvõimega, parim soojus- ja elektrijuht. Antibakteriaalse toimega. Nii hõbedat kui kulda saadakse maagist tsüaniidmeetodil. Suurimad hõbedakaevandused asuvad Mehhikos, Canningtonis (Austraalias), Dukatis (Venemaal), Peruus ja Alaskal. Kasutamine: fotograafias (AgBr), hambaravis, elektrikontaktides, hõbe-tsink
Oksüdeerivate hapetega reageerivad Cu ja Ag, kuld lahustub vaid kuningvees. Vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhape-ga eraldub NO, kontsentreeritud happega NO2. Kontsentreeritud väävelhappega tekib SO2. Leelistega ei reageeri. Vasesoolade lahustel on sinine värvus. Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope kaks, nende massiarvud on 107 ja 109. Hõbe on väärismetall. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Hõbedat leidub ehedalt ja ühenditena (AgCl, Ag2S), lisanditena plii- ja vasemaakides. Hõbe valge, pehme, plastne metall, hea peegeldusvõimega, parim soojus- ja elektrijuht. Antibakteriaalse toimega. Nii hõbedat kui kulda saadakse maagist tsüaniidmeetodil. Suurimad hõbedakaevandused asuvad Mehhikos, Canningtonis (Austraalias), Dukatis (Venemaal), Peruus ja Alaskal. Kasutamine: fotograafias (AgBr), hambaravis, elektrikontaktides, hõbe-tsink
Paljud ained on mürgised. Maitsta tohib ainult toiduaineid, mis pole mürgised. Suhkur on magusa maitsega, sidrunihappe tõttu on apelsin hapud. Tugevus. Iseloomustab aine mitmesuguseid omadusi. Näitab, kas materjal on veniv, elastne või habras, talub koormust või puruneb kergesti. Kõvadus. Enamik metalle ja sulameid on kõvad. Mõned on pehmed. Võimalik isegi käega vajutada, mõni teine kuju sisse. Sulamistemperatuur. Toome külmikust jäätüki, paneme selle lauapeale.. see sulab ära. Kuna jää sulab ju 0º C juures. Aga raudnael sulab u. 1500º C juures. Keemistemperatuur. Vesi keeb 100º C juures. Tuleohtlik ja iseloomuliku lõhnaga atsetoon keeb näiteks juba 55ºC juures. Lahustuvus vees. Suhkur ja sool lahustuvad vees. Lubjakivi ja metallid näiteks ei lahustu vees. Põlemisvõime. Väävel süttib tikuga süütamisel. Eraldub vääveldioksiid. Puidu või söe põlemisel tekib süsihappegaas ehk süsinikdioksiid. Väga kergesti süttivad atsetoon ja alkoholid
2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked, keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde uut maakoort ja nii on ka tekkinud näiteks Island. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik. Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde. Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 2 Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10 J/kg. Vastus: 1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat. SULAMISSOOJUS = Q : m (J / kg) Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Temperatuuri, mille juures aine sulab, nim selle aine sulamistemperatuuriks. Aine sulamisel kulub energiat, kuna sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus ja selleks kulub energiat. Aine sulamisel suureneb aine potentsiaalne energia, aga ei muutu temperatuur. Sulamisel aineosakest kiirus(kineetiline energia) ei kasva, aga muutub liikumise iseloom. Aine sulab ja tahkub ühel ja samal temperatuuril, kuna tahkes aines osakesed ainult võnguvad, aga vedelas olekus võivad need vabalt liikuda
· USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud. 3 kraadi tekib nõiaring · Ekstreemsed tsüklonid tabavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad. Holland on tormide poolt eriti haavatav. · Põhja-Euroopas suureneb sademete hulk 20%, samas kui Lõuna-Euroopa muutub kõrbeks. · Ida-Aafrika muutub niiskemaks, mis toob kaasa haiguste nagu malaaria ja dengue- palaviku leviku. · Arktikas sulab 80% merejääst. · Mõnedes piirkondades k.a Rootsis, Norras, Soomes ja Eestis muutub põllumajanduslik kasvuperiood pikemaks, kuid sellest ei piisa teistes piirkondades tekkinud toodangu languse korvamiseks. · Mitmed taimeliigid surevad välja. Enamik Euroopa taimeliike kantakse "punasesse nimekirja". · Migratsioon kasvab rohkem kui kunagi varem inimkonna ajaloos, mis toob paratamatult kaasa konflikte ja sõdu.
graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. ookeanilise ja maismaa põrkumine; kui ookeaniline laam põrkub mandrilise laamaga, sukeldub see mandri alla ja sulab. Kerkiv suland aine tungib läbi mandrilise laama ja moodustab vulkaane ookeani laamade põrkumine; kui kaks ookeanilist laama põrkuvad, siis sukeldub tihedam ja raskem teise laama alla. Sukeldunud laam sulab ja tõusev kivim moodustab saare laamade eraldumine kuum täpp kuumade kivimite ülessulamiskallete tõusukoht maapinnal ehk laama keskosas vulkaaniline ala, mis pressib end maakoorest läbi. kontinentaalne rift kolmeharuline rebend. Toimub kui rebend jääb kuuma täpi kohale
kihilisust Moondekivimid on näiteks kiltkivi (kihiline hall kivi, mis lõheneb kergesti plaadikesteks), gneiss (vöödiliste kristallkihtidega), päevakivid, kvarts. Settekivim-moondekivim: savi-kiltkivi, lubjakivi-marmor Kivimiringe. Kivimid võivad muutuda välistingimuste (kuumus, rõhk, murenemine) toimel teisteks kivimiteks.Seda nimetatakse kivimiringeks. Joonistame kivimiringe kolmnurga, millel tähistame võimalikud üleminekud ühest kivimiliigist teise. MAGMA - tardub -TARDKIVIM - sulab - MAGMA TARDKIVIM - mureneb - SETTEKIVIM - satub kuumuse ja rõhu kätte -MOONDEKIVIM - sulab MAGMA Lubjakivi kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks Graniit tarvitatakse ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks.
Ja vaade selge sul kui kaljust karglev läte, mis ripsmeilt vuliseb kui pehmest lepavõsast, sääl joomas käisin ma kui lõo, kes eksin pesast, uus elu vulas mul sääl üle pää ja käte. Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väärmina ning ebamaailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu, mu hingusest sulab hang ja mu südamest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/heititalvik.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Heiti_Talvik http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/TalvikH.php#F%C3%B6%C3%B6niks
Suudmes on vool aeglane, jõevees olev peen materjal settib ja aja jooksul tekib setteid nii palju, et need saavad veevoolule takistuseks, siis hargneb jõgi väiksemateks harujõgedeks, mis moodustab delta. Delta suurus 4152 km², koos lõunaosa laguunidega 5165 km². Suurimad suudmeharud on Chilia, Sulina ja Sfäntu Gheorghe. Hüdrograaf Talvel on vooluhulk väike, sest vihma ei saja. Kevadel on vooluhulk suurem, sest lumi sulab ja mõnedelt jäätunud veekogudelt sulab jää ära. Suvel ja sügisel sajab palju, sest tõusvad õhuvoolud jahtuvad, kondenseeruvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Läbitavad linnad Jõgi voolab läbi järgmistest linnadest: Donaueschingen, Möhringen, Tuttlingen, Sugmaringen, Riedlingen, Munderkingen, Ehingen, Ulm, Günzburg, Donauwörth, Neuburg, Ingolstadt, Kelheim, Regensburg, Straubing, Deggendorf, Passau (Saksamaa), Linz, Krems, Tulln,
parempoolne lisajõgi lisajõgi http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/54/Mississippirivermapnew.jpg Kust saavad jõed oma vee? Jõed toituvad ehk saavad oma vee: Sademetest Jõed on veerikkad vihmaperioodil Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub Põhjaveest Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem Aasta jooksul esineb kõikidel jõgedel veetaseme muutusi, mida nimetatakse veereziimiks. Kõrgvee (e. suurvee) ja madalvee vaheldumine on küllalt korrapärane, tulvade esinemine aga juhuslik. Veetaseme kõikumised on erinevatel jõgedel erinevad.
• huvitavad kobinatsioonid • suur värvikamma • laiguti istutus • aktsendiks on punane • täitetaimede värvus on hall • ääretaimed on valged ja kollased • kasutatud palju erinevaid taimi • kõrguste kontrast • sooja- külma kontrast • kandiline • pole tasakaalus • ruumis kõik lillepeenrad kokku loovad ühtse terviku • domineerib hall värvus • betoonist hall kõnnitee ja lillepeenra äär sulab ühte hallide taimedega • pilkupüüdev • ruum on jaotatud ära lillepeenarde abil • liigirohke • avalik • metsik • jääb mulje nagu taimed poleks istutatud kindla kuju järgi, vaid suvaliselt
Tstuslikult toodetakse dikhapet enamasti puidu utmisel. Kui jtta vhese alkoholisisaldusega vedelik toatemperatuuril laia suudmega anumasse, siis moodustub juba 710 peva mdumisel vedelikule huke kile ja on tunda nrka dikalhna, tekkib dikas. dikhape (etaanhape) on terava lhna ja hapu maitsega vrvuseta aine, mis seguneb veega igas vahekorras. Kontsentreeritud dikhape ehk j- dikas sulab 16 C juures. dikhappe 36 %-list vesilahust nimetatakse dikaks (inglise k. vinegar, prantsuse k. vinaigre, hispaania k. vinagre, soome k. etikka, ungari k. ecet, ladina k. etikis jne.). Vein + bakterid + hapnik = DIKAS
Esmakordselt tehti liitiumi olemasolu kindlaks 1817 aastal. 1818 aastal avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides, lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli kasutatakse meeleolu tasakaalustajana meeleoluhäirete ravis. Liitium on leelismetall. Kõige väiksema tihedusega. Hõbevalge, suhteliselt pehme metall, sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt vähem aktiivsem, kõvem ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Õhuga reageerib aeglaselt ning tõrjub veest välja vesiniku, moodustades hüdroksiidi. Hapniku või õhuga reageerides moodustab tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on vähempüsivad kui muudel leelismetallidel.
8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises kliimavöötmesse jõuab päikesekiirgust kõige vähem ning kiirgusreziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Vähesed sademed (200-400mm/a) langevad peaaegu täielikult lumena, toites liustikke ja mandrijääkilpe. Lähisarktilises kliimavöötmes esinevad ka polaaröö ja päev, kuigi lumi suveks sulab ja sajab vihma, on maa igikülmunud. Põhja-Atlandi soe hoovus muudab talve pehmemaks, kui see on mujal maailmas samadel laiuskraadidel. Samas põhjustab see suurt pilvisust ja sagedast udu. Suvine temperatuur on veidi kõrgem, kui arktilises vöötmes. Euroopa riigid, mis nendes kliimavöötmetes asuvad: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Island. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too
Graniit Kätliin Linnamägi Gerda-Liis Vanatua 9B Graniit Graniit on tardkivim ,mis on tekkinud magma tardumisel sügaval maapõues. Graniit on Eestimaa pinnale jõudnud viimase jääaja jooksul . Omadused Graniit on teralise ehitusega ,suurekõvaduse ja külmakindlusega ning seda loetakse üheks maailma vastupidavamaks kivimiks. Graniite leidub erinevates värvitoonides ja mustrites Graniit sulab umbes 1215C 1260C juures Kasutamine 1.Treppide, skulptuuride, valgustite, purskkaevude, pinkide ja äärekivide valmistamiseks 2.Teede ehituses Leidumine Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda : Maakoores Kilpidel paljandub tihti maapinnal Kasutatud materjal et.wikipedia.org/wiki/Graniit slideboom.com/presentations/34296kivimid.ee et.wikipedia.org/wiki/tardkivim ph.eau.ee/ehitusmaterjalide_omadused
c j = 2100 J/(kg·K) hulk vajaminevaid konstante: jää sulamissoojus, jää erisoojus, vee erisoojus, veeauru erisoojus ja vee aurustumissoojus. c = 4200 J/(kg·K) ca = 2010 J/(kg·K) Alustame nüüd algolekust ja vaatame, millised protsessid toimuvad 6 r = 2,26 10 J/kg ning leiame neile vastavad soojushulgad. Kogu kulutatud soojus on ilmselt nende kõikide summa. Jää sulab (muutub veeks) teatavasti 0 0C Q=? juures. Selleks, et jää sulama hakkaks, tuleb teda soojendada sulamistemperatuurini, milleks kulub soojushulk Q1 = c j m(0 - t1 ) = ( 2100 1 5 ) J = 10500 J = 10,5 kJ. Edasi tuleb jää sulatada. See toimub temperatuuril 0 0C, sulamise tulemusena tekib 1 kg vett temperatuuriga 0 0C. Jää sulatamiseks vajaminev soojushulk Q2 = j m = ( 3,34 105 1) J = 3,34 105 J = 334 kJ .
Telluriidid: Li2Te Nitriidid: Li3N Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Johann August Arfvedsen, 1817, Stockholm, Rootsi Lihtaine saamine: Liitiumit toodetakse sulatatud LiCl või LiOH elektrolüüsil: 2LiCl 2Li (katoodil) + Cl2 (anoodil) 4LiOH 4Li (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) LiCl sulamistemperatuuri alandamiseks kasutatakse LiCl ja KCl või LiCl ja BaCl2 segu. LiCl sulamistemperatuur on 614 ºC, 55% LiCl ja 45% KCl segu sulab aga 450 ºC juures. Elemendi, ühendite kasutusalad: · raketikütus · patareid · lennuki detailid · määrdeainete lisand · klaasid, ravimid · õhu regenereerimine allveelaevades, lennukeis . Ajalugu Liitium avastati 1817.a. August Arfwedsoni poolt Meditsiinis hakati liitiumit kasutama 1840. a. Alexander Ure ja Alfred Garrod poolt 1873. a. kirjeldas William Hammond liitiumbromiidi mõju mania sümptomite vähendamisele 1886. a
elektronidest. (Liiguvad vabalt ja kannavad soojust edasi). Sisehõõrdest saab rääkida vaid metallide ja amorfsete ainete puhul. Metalli ´voolamisel´on tegu monokristallide nihkega üksteise suhtes välise jõu mõjul. o Siirdesoojuse (soojushulga) märk. - Soojushulk, mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. o Millest sõltub siirdetemperatuur ja kuidas? Sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää (või tahkub vesi) 0oC juures. Rõhul 1000 at sulab jää aga temperatuuril -15oC. o Millisel tingimusel ei toimu faasisiiret? Miks? Et faasisiire toimuks antud rõhul on vaja, et aine oleks siirdetemperatuuril. Vajalik on ka võimalus siirdesoojuse äraviimiseks või juurdeandmiseks. o Kolmikpunkt? Kolme faasi tasakaal. On võimalik vaid ühel kindlal rõhul ja temeratuuril. Selline rõhu ja temperatuuri väärtus ongi kolmikpunkt. o Milleks kulub sulamissoojus?
SEGUGA,SAADAKSE MONONITROTOLUEEN SEE OMAKORDA ERALDATAKSE JA NITREERITAKSE UUESTI ET SAADA DINITROTOLUEEN VIIMASEKS SAMMUKS ON DINITROTOLUEENI NITREERIMINE VEEVABA LÄMMASTIKHAPPE JA ÕLI SEGUGA,LÕPPSAADUSEKS ON TRINITROTOLUEEN KASUTAMINE KASUTATAKSE VAHEL REAKTIIVINA KEEMILISTES SÜNTEESIDES AGA ENAMSTI SIISKI LÕHKAINENA TROTÜÜLI LÕHKEVJÕUD ON STANDARDMÕÕT OMADUSED VEES MITTELAHUSTUV EI IMA VETT SIISSE SULAB MADALAL TEMPERATUURIL,80.35C VÄGA STABIILNE DETONATSIOONIKIIRUS 6900m/s KEEMISPUNKT 295C Click to edit Master text styles Second level PILT Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level VIDEOLÕIKThird level Fourth level
Seda leidub tavaliselt mineraalides kaltsiit, dolomiit, kips või settekivimites. Kaltsiumit kasutatakse ehituses tsemendis, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, värvides ja juustu valmistamisel. Seda on ka kriidis, kipsis ja paberis. Kaltsium on väga aktiivne. Seda peab hoidma õlis, kuna kokkupuutel vee või õhuga süttib see põlema või plahvatab. Oksiidi tüübilt on see tugeva aluseline. See on hõbevalge, tihedusega 1,55g / cm3. Kaltsium sulab 839 kraadi juures ja keeb 1484 kraadi juures celsiuse skaalal. Toa temperatuuril on kaltsiumi agregaatolek tahke. Kaltsium avastati Londonis 1808 Sir Humphrey Davy poolt. Koostatud: Risto Lindmäe 9B Kasutatud materjal: A. Dingle Perioodilisus tabel. Keemilised elemendid millel on jumet. http://web.zone.ee/chemistry/Ca.htm http://www.wikipedia.org/wiki/Calcium#Occurrence
PESUVALGENDI (NaClO) CAS number: 7681-52-9 Nimetus: Naatriumhüpokloriid Valem: NaClO, molaarmassiga 74.442 g/mol Teised nimetused: Antiformin, Modifitseeritud Dakini lahus, Surgical chlorinated soda solution, Carrel-Dakin'i lahus Omadused: Rohekas kollane tahke aine, magusja lõhnaga. Sulab 18 kraadi ja keeb 101 kraadi juures Celsiuse järgi. Vees lahustuvus on 29.3g/100ml. Toimib pesuvalgendina, plekieemaldina. Tüüpiliselt on kodukasutuses pesuvalgendina lahus 3-8% naatriumhüpokloriidi sisaldusega. Veepuhastina kasutatakse 12-15% sisaldusega lahust. Veel kasutatakse seda lõhna/plekieemalduseks, disinfektsiooniks. Keskkonda sattudes moodustab püsivaid kloororgaanilisi ühendeid. Satuvad nt. reoveepuhastitesse heitveena. Tugev oksüdeerija, võib kahjustada nahka või silmi.
Tundrad - lagedad metsatud alad 2. Miks ei kasva tundras puid? Mullas ei ole piisavalt vett ja mineraalaineid ning klm on. 3. Talvel klmunud pinnast nimetatakse meil keltsaks. Mille poolest erineb igikelts keltsast? Igikelts on pidevalt klm aga kelts sulab. 4. Mrgi skeemile igesse kohta: pidevalt klmunud kiht ehk igikelts, suvel osaliselt lessulav kiht, klmumata pinnas. .palju madalaid jrvekesi suvel osaliselt lessulav kiht .raske kaevata .pinnas niiske ------------------------ .muld huke, huumusvaene, pidevalt klmunud kiht ehk igikelts
segunevad õhuosakestega ja liiguvad korrapäratult. Soojuspaisumine-põhineb soojusliikumisel. Vedelik termomeeter. Soojushulk-keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele.[1J][1KJ][1cal] Soojusülekande liigid: Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Sulamistemperatuur-on temperatuur, mille juures aine sulab. Aurustumissoojus-näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Vee keemise etapp: tekivad mullikesed anuma seintel(vedeliku lahustunud gaasi eraldumise tulemusel) Gaasi hulk väheneb ja gaas hakkab eralduma. Edasisel vee kuumutamisel mullikesed paisuvad. Üleslükkejõu tõttu tõusevad need üles.
Jägala jõgi Jägala jõe lähe asub Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külas ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe pikkus on 97 km. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem-ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3/s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, kõrgeim neist on jõe suudmest 1,3 km kaugusel asuv Linnamäe hüdroelektrijaama pais. 1975. aastast on Jägala jõgi ühendatud Tallinna veevarustussüsteemiga.
Kepsud puurides tulevad pikad laastud Karteripõhi Plokikaan Klapikambrikaan Titaan Kepsud Puurides tulev puru ja väikeseid laaste, käiates viskab sädemeid Kroom Silindrisein Läigib, läikuvust saab võrrelda peegliga, käiates punakas säde Kumm Tihendid Kerge ja elastne, kuumuse käes sulab ja kärssab ning võib põlema Voolikud minna Otsikud Pronks Sidurihoob Värvuse järgi on punakas pruun, lõigates tuleb puru ning puurimisel Pronkspuksid eraldub samuti puru Metalle määratakse värvuse, plastsuse, elastsuse, tugevuse ja magneetilisete omaduse järgi.
· äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen · rahetera der Hagelkorn · torm der Sturm · õhk die Luft · tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter das Thermometer · sulab es taut · tormab est stürmt · müristab es donnert · lööb välku es blitzt · sajab vihma es regnet · pehme mild · hallane bereift · pilvitu wolkwnlos · selge klar · tormine stürmisch · pilvine wolkig · tuulevaikne windstill · päikesepaisteline sonnig · vihmane regnerisch
AINE AGREKAATOLEKU MUUTUMINE I SULAMINE & TAHKUMINE SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. SULAMISTEMP. nim. temp., mille juures aine sulab (tahkub). TAHKUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Sulamiseks kulub energiat, tahkumisel aga vabaneb. Tahkumise & sulamise ajal aine temp. ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse.
AINE AGREGAATOLEKU MUUTMINE . Sulamine/tahkumine: Temp. mille juures aine sulab nimetatakse aine sulamistemperatuuriks. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass. = Q/m ( lambda ) ühik on 1 J / kg. Sulamissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumine/kondenseerumine. Kondenseerumine on õhus oleva nähtamatu auru ühinemine väikesteks nähtavateks piiskadeks.
annaabi.ee 
