Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri
42. Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega
2) J.Käbini valitsemisaeg a. kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat b. head kontaktid kujunesid N. Hruštšoviga c. kindlustas ENSV-le teatud majanduslikud eelised d. 1954.aastal käis Hruštšov Käbini kutsel Eesti oludega tutvumas e. kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised olid suhteliselt mõõdukad f. toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati ENSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi g. tugines oma poliitika teostamisel valdavalt “mõõdukatele” Venemaa eestlastele III Ülekohtu osaline heastamine 1)sula-aja oluliseks tunnusjooneks oli rehabiliteerimine a. ENSV jaoks tähendas eelkõige natsionalistideks nimetatud kodanike hea nime osalist taastamist b. 1956.aastal toimunud NLKP XX kongressil mõistis N. Hruštšov Stalini isikukultuse hukka c
Liidu võimu alla ligu pooleks sajandiks. 3 Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Sisse tungisid operatiivgrupid, esimesed NSV taastajad. Kuna Tallinn oli veel sakslaste käes, siis koondusid NSV võimuliikmed Võrru. 1944. aasta sügisel viidi kõrgemad võimuorganid üle Tallinnasse. Vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ ENSV valitsus. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja sealt saadetud käskudele. Võim oli eelkõige muulaste käes aga alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille kinnitas partei keskkomitee.
EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader loovutama oma positsioonid ENSV võimuhierarhias.
Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad moodustasid u 5% Eesti territooriumist, seal elasid valdavalt venelased. Jäädi ilma olulistest sõjalis- strateegilistest piirialadest. 1945
nägi oma mantlipärijat. Head suhted N. Hrustsoviga tõi Eestile mõned eelised. 1954. aastal käis N. Hrustsoviga mitteametlikult Eesti NSV oludega tutvumas. Käbini ajal oli põhimõte, et esmalt rahuldatakse eesti NSV esmavajadused ja seejärel suunati ülejääk liidufondi. Tänu sellele oli 1960. aastatel Eesti NSV toiduainete varu üldiselt rahuldav. Olukord hakkas muutuma alles siis kui L. Breznev ametisse nimetati. Peale J. Stalini surma järgnes NSV Liidus nn sulaaeg. Senine ulatuslik vägivald vähenes ja juhtivatele kohtadele said ka kohalikud. Uus kurss ei püsinud pikalt, sest 1953. aasta juuni lõpus L. Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised luhtusid. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla teatud määral heastamine. Eesti NSV poliitiline õhkkond sulas tasapisi ja järk-järgult. Kõik see pani 1950. aastate teisel poolel aluse süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. 1950
Nõukogude Eesti 1. Nõukogude okupatsiooniaparaat. 1944. a kehtestati Eestis taas Nõukogude võim. Okupatsiooniaparaadi kolm peamist osa olid: · EK(b)P 1957.a EKP. Parteid juhtis N. Karotamm - EKP keskkomitee esimene sekretär. Kõik vabariiki puudutavad otsused tehti EKP keskkomitees, kuid suunised tulid Moskvast. · Täidesaatev võim kuulus ENSV Rahvakomissaride nõukogule, mis 1946.a kandis nime ENSV Ministrite nõukogu. · Seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis ametlikult pidi olema kõrgeim riigivõimuorgan, kuid tegelikult oli kõige väiksema tähtsusega võimu organ nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid
Ago Pajur, Tõnu tannberg Avita, Tallinn, 2006 3 1. Sissejuhatus Selle referaadi ülesanne on refereerida Nõukogude Eesti kohta. Rääkida selle kohta, mis Eestis tol ajal juhtus ja oli. Kirjeldada olusid ning võrrelda neid muu maailmaga. Eesti NSV algas NSV Liidu okupatsiooniga Eestis. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le. Teise maailmasõja ajal oli Eesti okupeeritud nii Saksamaa poolt kui ka NSV Liidu poolt. Sõja järel pidid iseseisvu kaotanud riigid oma iseseisvuse tagasi saama, aga NSV
Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas Eestis koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV ja NSV liidu võimustruktuur oli samasugune: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuid vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ning lähtus oma tegevuses seal saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides.
esimeheks nimetati Aleksei Kossõgin. Partei juhtkond püüdis esialgu läbi viia mitmeid uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Aja jooksul tugevnesid Nõukogude Liidus tagurlikud poliitilised jõud, eriti pärast 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmusi. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Avalikult suurt juhti siiski õigeks ei mõistetud. 1970. aastatel ilmneb järjest selgemalt kehtiva poliitilise reziimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul
esimeheks nimetati Aleksei Kossõgin. Partei juhtkond püüdis esialgu läbi viia mitmeid uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Aja jooksul tugevnesid Nõukogude Liidus tagurlikud poliitilised jõud, eriti pärast 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmusi. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Avalikult suurt juhti siiski õigeks ei mõistetud. 1970. aastatel ilmneb järjest selgemalt kehtiva poliitilise reziimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul
esimeheks nimetati Aleksei Kossõgin. Partei juhtkond püüdis esialgu läbi viia mitmeid uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Aja jooksul tugevnesid Nõukogude Liidus tagurlikud poliitilised jõud, eriti pärast 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmusi. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Avalikult suurt juhti siiski õigeks ei mõistetud. 1970. aastatel ilmneb järjest selgemalt kehtiva poliitilise reziimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul
Moskva uute suuniste teatavaks tegemine põhjustas Saksa DV võimuladvikus poliitilise kriisi. Selle taustal küpses rahvaülestõus, mille otseseks ajendiks sai ehitustööliste töönormide järjekordne tõstmine. 16. juunil puhkes Berliinis ehitustööliste streik, mis peagi laienes ka linnadesse. Majanduslike nõudmistega alanud väljaastumine kasvas üle ka poliitiliseks vastuhakuks. Kuid juba 17. juuni õhtuks surusid Nõukogude tankid ülestõusu maha. Massiline pagemine Ida-Saksamaalt jätkus ka järgnevatel aastatel. Pagemise tõkestamiseks ehitasid kommunistid 1961. aastal kahe Saksamaa vahelisele piirile Berliinis betoonist müüri. Ungari ülestõus. Teises maailmasõjas Saksamaa liitlasena sõdinud Ungari jäi sõja lõppedes Nõukogude Liidu ülemvõimu alla. Järk-järgult likvideeriti seal mitmeparteisüsteem ja kogu võim koondus kommunistide kätte. 1953. sai Ungari
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
