*Universaalindikaator-erinevate indikaatorite segu, mis erinevas keskkonnas vrvub erinevalt. VVELHAPE: SAADAKSE: SO3+H20= H2SO4 FSIKALISED OMADUSED: raske litaoline vedelik; vrvuseta; sbiva toimega; lhnata; lahjendamisel vala alati vvelhapet vette. KASUTUSALAD: autoakud, lhkeained, ravimid, vrvained. SOOLHAPE: SAADAKSE: vesinikkloriidi juhtimisel vette. FSIKALISED OMADUSED: terava lhnaga, vrvuseta, sbiva toimega, hus suitseb, vedelik. Leidub inimese maomahlas ja vtab osa seedeprotsessist. KASUTUSALAD: ravimid, liimid, vrvid, metallipinna puhastamiseks, reaktiivid.
Kordamine eesti keele eksamiks I 1) Loe luuletus hoolikalt läbi ja lisa järgnevasse teksti puuduv(ad) sõna(d). Vaata näidet. Vastastikune mõistmatus Heli K. Tamme Mitu päeva, mitu ööd Ei leia hing mul rahu. Oleks nagu öelda sõnu, Ometi jääb kuivaks huul. Tean, et kasu sellest vähe Piinan end kui mõeldes vaid; Ometi tean tuleb aeg, Mil süda leiab rõõmu. Lauseid räägitud on palju, Rohkemgi veel maha jäetud Miks küll tähti ritta seada On nii raske vahel? Siit saad valida sõnu: Tõsi, vale, mõistmatus, sõprus, raskus, aeg. 1) Mõistmatus ajab parimadki sõbrad tülli. 2) .......... parandab kõik haavad. 3) ................... on lühikesed jalad. 4) ............ on aeg, millal sõprus paneb end proovile. 5) ........... on tunne, mida ei saa osta mingi hinna eest, küll aga võita oma hinnangutega. 6) Vale suitseb suus, ............ jahutab pead. ...
vahetuste jooksul sain ülevaate komando töökorraldusest, administratiivsest ja operatiivteenistuslikust struktuurist. 10 6. LISA 1 OVA Minu lõpetamata sündmused Sündmuse otsimine Sündmuse kokkuvõte Maakond: JÄRVAMAA Aeg: 23.02.2012 15:45 Sündmuse nr. 154047554 Aadress OTIKU , OTIKU KÜLA, PAIDE Väljasõidu nimetus (liik): LIIKLUSÕNNETUS Objekti nimetus: Väljasõidu aste: 1 Päästetööde juht: Meelis Hints Lahendaja: Meelis Hints Lokaliseeriti: Likvideeriti: 2 sõiduautot,1 suitseb,3 last üle vaadata,1 raske hingata; 15:45>1 autos kinni; 15:49>paide p5; 15:50>110; 15:51>helistatud tagasi. Lisainfo : Sõiduautos, mis suitseb, ei ole kedagi kinni, kapoti alt tuleb suitsu, Liiklusõnnetuses osales 2 s/a milles kokku inimesi -3 ühes ja 4 teises autos. Nähtavate vigastustega vaid 1 kannatanu./ 427; 16:00>on toimunud 2 sõiduauto kokkupõrge, luurel / PAI P11; 16:04>osales 4 täiskasvanut ja 3 last, sh rase, las teine kiirabi tuleb kohale, liiklus
lahustub ja annab kloorivee( Cl2 + H2O = HCl + HclO(laguneb HCl ja O) Tänu O-le on klooriveel pleegitav ja desinfitseeriv toime). Kasutus-pleegitamisel, HCl toomiseks, värvid, tavimid, mürkkemikaalid. NaCl:keedusool. Looduses kivisoolana. Toiduainete tööstus, NaOH, Na ja Cl2 toomiseks, tänavate soolamiseks, füsioloogiline lahus. Soolhape HCl- saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitseb, sisaldub maomahlas. Ravimid, metallipinna puhastamiseks. Hõbekloriid-AgCl-fotondus, värvimuutlik prilliklaas. Kaaliumkloraat -KClO3-Berthollet' sool-lõhkeaine. Hüpokloritid:2NaOH + Cl2 = NaOCl + NaCl+H2O. NaOCl-- >desinfitseerimisvahend ujulates. Broom:punakaspruun, ainuke vedel mittemetall, terava lõhnaga, mürgine. Kasutus-NaBr-rahustid, AgBr-fotondus. Jood:hallikas-must, läbivas valguses violetne, metalliläikega kristalliline aine, soojendamisel üle auruks(vedelat pole)
Kasutati narkoosivahendina. Saadakse: NH4NO3 N2O + 2H2O 2 N2O 2N2 +O2 http://www.youtube.com/watch?v=gwWb7QVQ50g Lämmastikhape HNO3 Tähtsaim lämmastikuühend On tugev hape, sest dissotseerub täielikult Väga tugev oksüdeerija. Reageerib: 1) metalloksiididega 2) alustega 3) sooladega (va. kloriidide ja sulfaatide) Füüsikalised omadused: 1) värvuseta 2) terava lõhnaga 3) vedelik 4) "suitseb" 5) tihedus on 1,53 g/cm3 6) keemistemperatuur 86 oC Nitraadid Lämmastikhappe soolad Nitraadid koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3) On vees hästi lahustuvad. Keemiliseks sidemeks on iooniline side NaNO3 ehk salpeeter väetis, kasutatakse ka lõhkekehades. Kasutamine: Kasutatakse: a. väetisena b. lõhkainete koostisosas (püssirohi) c. liha ja kala konserveerimiseks. d. AgNo3 põrgukivina põletike e
Saamine: Cl2 toodetakse sulatatud keedusoolast elektrolüüsimisel : NaCl = Na + Cl K (-) Na + e -> Na A (+) Cl e -> Cl 2Cl = Cl2 Halogeniidid Vesinikhalogeniidid on HF , HCl , HBr , HI. Füüsikalised omadused: Nad on terava lõhnaga mürgised gaasid , lahustuvad hästi vees , andes vesinikhalogeniidhappeid. Tuntum hapetest on vesinikkloriidhape e. Soolhape , mis võib olla kuni 40 %-line. Kontsentreeritud hape ,,Suitseb" õhu käes , sest lahusest eralduv vesinikkloriid lahustub õhuniiskuses ja tekitab nö . suitsu Vesinikfluoriidhape on keskmise tugevusega hape , kuid väga agresiivne , ta söövitab isegi klaasi ja kvartsi. Seda omadust kasutavad klaasikunstnikud klaasnõude kaunistamiseks. Keem. Omadused : Vesinikkloriidhape on tugev hape , ta on täielikult dissotsieerunud. Reageerib metallide , aluseliste oksiidide, alustega: 2 HCl + Fe = FeCl2 + H2 2 HCl + CaO = CaCl2 + H2O
o Tööstuses saadakse lämmastikoksiidi ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel. o Saavad osaleda reaktsioonides teiste radikaalidega. o Madalamatel temperatuuridel saavad liituda dimeerideks. oLämmastikoksiid NO2 Punakaspruuni värvusega Mürgine Happeline oksiid Lämmastikul üks paardumata elektron o Lämmastikuoksiid NO Oksüdatsiooniaste on II Värvusetu Mürgine Neutraalne oksiid o Lämmastikhape Värvuseta teravalõhnaline vedelik, mis ,,suitseb'' eralduvate happeaurude tõttu. Tugev hape ja oksüdeerija. Tugevalt söövitava toimega. Esineb lahustes. o Tootmine Suuremahuline ja keeruline protsess mitmes etapis. 1. Saadakse ammoniaak (lämmastiku ja vesiniku vahelises katalüütilises reaktsioonis). 2. Haberi menetlus. 3. Oksüdeeritakse saadud ammniaak katalüütiliselt lämmastikoksiidiks (Ostwadi menetlus). 4. Oksüdeeritakse lämmastikoksiid lämmastikdioksiidiks. 5
oma võltsi nuttu kiskuma. Manolito väidab ise, et enne Imbekat ta sihuke pätt ei olnud. Aga kui sa ikka ühel päeval avastad, et mida rohkem rumalusi räägid, seda hullemini su vend naerab, siis hakkad ju ometi vägisi lootma, et äkki sul läheb korda ta surnuks naerutada. Manolito ema on küll käre ja õiglane tegelane, kuid kui perekonna huvid seda vajavad, siis valetab ta nii , et suu suitseb ja silm ka ei pilgu. Sama osav on ka vanaisa. Kui Manolito, ise ka ei tea mille pärast, trepikoja värskelt värvitud seina täis sodis, läks vanaisa trepikoda naabri ukseni edasi sodima. Nii poleks aru saada, et paharett just nende korterisse sisenes. Vanaisa jäi aga vahele härra Nicola´le ja seejärel andsid nad emaga trepikojas vägeva ja usutava etenduse. Nii usutava, et isegi Manolito ära petsid ja ta ehmus, et vanaisa on seniilne ning hakkas teda kartma.
oksüdeerimiselstuses.’ o Saavad osaleda reaktsioonides teiste radikaalidega. o Madalamatel temperatuuridel saavad liituda dimeerideks. oLämmastikoksiid NO2 Punakaspruuni värvusega Mürgine Happeline oksiid Lämmastikul üks paardumata elektron o Lämmastikuoksiid NO Oksüdatsiooniaste on II Värvusetu Mürgine Neutraalne oksiid o Lämmastikhape Värvuseta teravalõhnaline vedelik, mis ,,suitseb’’ eralduvate happeaurude tõttu. Tugev hape ja oksüdeerija. Tugevalt söövitava toimega. Esineb lahustes. o Tootmine Suuremahuline ja keeruline protsess mitmes etapis. 1. Saadakse ammoniaak (lämmastiku ja vesiniku vahelises katalüütilises reaktsioonis). 2. Haberi menetlus 3. Oksüdeeritakse saadud ammniaak katalüütiliselt lämmastikoksiidiks (Ostwadi menetlus). 4. Oksüdeeritakse lämmastikoksiid lämmastikdioksiidiks. 5
aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Äädikhape anhüdriid Värvitu. Väga liikuv vedelik terava lõhnaga. Tuleohtlik. Põlemine kõrvaldab ärritavad või toksilised aurud (või gaasid). Üle 49° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud.Põhjustab silmade pisaravoolu suurenemist. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti Veevaba AlCl3 Vees on hästi lahustuv,hüdrolüüsi käigus suitseb niiskes õhus ning eraldab HCl, HCl. Hästi lahustuv erinevates orgaanilistes ühendites (etanoolis, atsetoonism dikloroetaanis,nitrobenseenis), kuid peaaegu lagustumatu benseenis ja tolueenis. NaBH4 Värvisetu kristallid, mis on hästi lahustuvad vees ja polaarsetes orgaanilistes solventides. Kasutatakse orgaanilises sünteesis taandajana. Atsetofenoon Süttiv. Üle 82° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud. Aine ärritab silmad. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteem
4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel 6) kondiitritööstuses - (NH4HCO3) Tõestamine: Toimub leeliste abil: NH4Cl + NaOH => NaCl + NH3 + H2O Eralduv NH3 tuvastatakse, kas lõhna järgi või märja lakmuspaberi abil, mis muutub siniseks, sest ammoniaak annab veega reageerides nõrga aluse. Lämmastikhape NHO3 on tähtsaim lämmastikuühend Füüsikalised omadused: 1) värvuseta 2) terava lõhnaga 3) vedelik 4) "suitseb" 5) tihedus on 1,53 g/cm3 6) keemistemperatuur 86 oC 7) 68% - line tavaliselt Keemilised omadused: On tugev hape, sest dissotseerub täielikult, väga tugev oksudeerija. HNO 3 ® H+ + NO3- Reageerib: 1) metalloksiididega 2) alustega 3) sooladega (peale kloriidide ja sulfaatide) Nenede reaktsioonide poolest on ta sarnane teiste hapetega. NB
Küünlad Sümbolid Kõigil Bolsius' küünalde pakenditel on ära toodud ohutussümbolid, millega tuleb enne toote kasutamist tutvuda. Alati pole pakendil märgitud kõiki sümboleid. Kui sümbol toote kohta ei kehti, siis pole seda pakendil näidatud. Kõigil toodetel: ära jäta põlevat küünalt järelevalveta! ära jäta põlevat küünalt tõmbetuule kätte. Tõmbetuule kätte jäetud küünal suitseb ja tilgub alati. ära pane küünalt kardinate või teiste süttivate materjalide või esemete lähedusse. Tegemist on lahtise leegiga, mis nõuab alati ettevaatust. Võimalusel kustuta küünal selleks mõeldud kustutajaga. Kui kustutaja puudub, siis kustutage küünal puhudes õrnalt leeki, hoides kätt leegi taga 12
kaasa. Masinist Lusiksepp vihastub, et keegi teine läheb masinat puutuma. Ta haarab labida ja virutab sellega Arvole vastu pead.Peale seda ta ehmub kainestudes. Õnneks ei ole Arvo surnud. Saaremägi aidatakse partorgi autosse ja hirnunud Lusiksepp kamandtakse kaasa. Karistuseta see mehejuhtum temale ei lõpe. Eedi Eesnik aga mõtleb, et imelik koht on see Aiaste kus viljapeksu ajal alati midagi imelikku juhtub mis töörütmi sassi ajab. Katel aga suitseb omasoodu ja peksumasin undab. Te eintants Sügiseste põldude vahel kruusatatud teel sõidab takso. Sellega saabub tagasi koju vana peremees Taavet. Ta on veetnud Siberis kaheksa aastat. Sealgi tublisti tööd teinud ja aukirjagi koju kaasa saanud tublide tulemuste eest viljakoristsel. Taavet väljub autost ja seab sammud koduõuele. Majaukse ees seisab tabalukk ja Taavet imestab, sest ei mäleta aega mil tema mälestustes uks oleks lukustatud olnud
Halogeniidid Omadused · Moodustavad vesikikhalogeniite H Hal · Terava lõhnaga · Mürgised gaasid, kõige mürgisem on HF · 2 NaCl + H2SO4(konts) 2 HCl + Na2SO4 · Eralduv gaasiline HCl on õhust raskem gaas, mida kogutakse solindrisse või kolbi. · Vesinikhalogeniidid lahustuvad hästi vees, andes vesinikhalogeniidhapped · Soolhape sisaldab vesinikkloriidi maksimaalselt 40% · Kontsentreeritud soolhape susiseb( suitseb ) õhu käes. · Soolhape on tugev hape, polaarsed molekulid on lahuses täielikult dissotseerinud ioonideks. HCl + H2O H3O - + Cl - · Vesinik bromiik ja vesinik jodiidhaped on tugevad happed · Vesinik flouriidhapped on aga nõrk hape · Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained · Neid kasutatakse argielus, NaCl ehk keedusool on üks tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid, lahustub vees hästi ja ei esine märgatavat soojusefekti.
maks 0,1 - 1 aju 0,2 0,4 Rasvkude Soe, niiske, Fe hüdrolüüs vabad rasvhapped Kõrgemad rasvhapped on maitseta, või (C4)- ja kaproonhape(C6) haisvad ja mõrudad. Vabad rasvhapped oksüdeeruvad kergesti rasva rääsumine. Praadimisel põhjustavad vabad rasvhapped rasva suitsemise madalamal temperatuuril kui värske rasva korral (värske searasv suitseb 220 oC juures, hüdroluusunud rasv 160-180 oC juures. Maks Täisväärtuslikud valgud Vit.A kuni 30 mg%, lihas 0,02 mg% Vit B12 Vit B1, B2, PP, B6 jt. Kolesterooli palju: Kolesteroolisisaldus 100 g toiduaines: MAKS 270-438 mg (kalamaksas üle 700 mg) NEERUD 300-1125 mg KANAMUNA 570 mg MUNAPULBER 2005 mg STAURIID 400 mg Kondilihamass rõhu all kontidelt surutud liha, linnulihamass võib sisaldada ka nahka.
Saadud tulemust tuleb v5rrelda antud segu jaoks ettenahtuga. Ohukeste kattekihtide ehitamisel peab paigaldamistemperatuur olema v5imalikult k5rge. 4.2. Segu hindamine vaatluse teel Segu vaatluse teel hindamine eeldab hindajalt piisavalt kogemusi. 4.2.l.Valisel vaatlusel laitmatu segu: · on iihtlaselt must ja 5malt laikiv asub tasase segukoonusena veoki kastis (arvestada tuleb veokaugust ja teeolusid ) ei ole naha bituumeniga katmata osiseid laoturisse valamisel suitseb kergelt ei eristu killustikupesasid ega klompunud peenmaterjali. Kogu koorem on iihetaolise pinnaga . 42 .2.Valisel vaatlusel kiUm segu veokis on pind kaetud koorikuga laoturisse valamisel ei suitse, variseb pankadena paistab sitkena , segu osised on kleepunud pankadesse 4.2.3. Valiselt illekuumenenud segu: paistab tuimana, varvuselt pruunikas laoturisse valamisel suitseb kollakalt vdi hallikalt
iseloomustab diiselmootori käivitumise kergust, mootori töötamise pehmust ja ökonoomsust. 96% kütuse väljakeemise temperatuur on 350ºC ja näitab põlemise täielikkust. · Kergemate fraktsioonide hulga tunduv suurenemine kütuses põhjustab viskoossuse langust, suurendab tuleohtlikkust ja halvendab isesüttimist silindris. · Raskefraktsioonilise kütuse kasutamine raskendab mootori käivitumist. Küttesegu põleb silindris mittetäielikult (mootor suitseb), intensiivistub tagi teke ja mootoridetailide kulumine. Kütused: diiselküte Kütuse madalatemperatuurilisi omadusiseloomustatakse · hägustumistemperatuuriga, mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid ja · hangumistemperatuuriga, mille juures kütus kaotab voolavuse. Selle põhjal jaotatakse diislikütused kolme liiki , vaata allpool olevat tabelit: Tegur/Kütuse liik Suvine kütus Talvine kütus Hägustumine -5ºC -25...- 35ºC
veel kord meeleheites ringi, mäetipud värvusid tema haavade verest erepunaseks. Sealtpeale kutsutakse seda paikkonda Veremägedeks. Viimaks jõudis tagaaetud koletis Sitsiiliasse, kus Zeus heitis tema pihta sada piksenoolt ja põletas korraga ära kõik ta pead. Koletis langes maha, tema maokeha mattus leekidesse. Kindluse mõttes tõstis Zeus Typhoni peale terve mäe, kui koletist õgiv tuli purskus mäetipust välja ning tekkis vulkaan. Etna on selle nimi ning see suitseb tänapäevani. Isegi sealt, kuhu ta on maetud, võib Typhon ikka veel levitada hirmu ja hukatust. Jälle naasis Zeus võidukalt Olümposele. Kõik jumalate vaenlased olid nüüd purustatud ja olümplased võisid rahus maailma valitseda. Kuid kõigepealt tuli purustatud maa uuesti viljakanvaks muuta ning tuua inimeste huultele rahumeelne naeratus. Niisiis, selleks et võimalikult kiiresti kord taastada, jagasid jumalad maailma endi vahel ära
võrreldes sekundaarmähisest võetava võimsusega? 7. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool pingekõrgendus- trafo puhul? 8. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool pingemadaldustrafo puhul? 69.Vead trafodes 1. Leida vea põhjus. Võrku lülitamisel põlevad läbi kaitsmed, lülitub välja kaitseautomaat või undab trafo südamik? 2. Leida vea põhjus. Trafo tühikäigul kuumeneb tugevasti, isegi suitseb, tühikäigu vool on liiga suur? 3. Leida vea põhjus. Trafo kest ja südamik on pinge all? 4. Leida vea põhjus. Primaarmähis on võrku lülitatud, trafo ei soojene ega unda, tarbijal ei ole pinget.? 70. Voolu toime inimesele 1. Kas elektrivoolu on võimalik näha? Kuidas on saab elektrivoolu 2. olemasolu ahelas kindlas teha? Tuua näiteid. 3. Nimetada elektrivoolu välised tunnused. 4. Voolu soojuslik toime. Tuua vähemalt kolm näidet. 5. Voolu magnetiline toime. Tuua näide. 6
eesti kõnekäändude teise suurema ja selgema rühma. Lause bukvaalset ja kujundlikku osa siduva vormeli järgi võib eristada mitmeid allrühmi: 1) nii et- ~ nii mis- e. konsekutiivfraasid: Anna nii, et nahk nuriseb; Jookse, nii et keel vesti peal; Läks mis laulis; Läks, nii et kannad välkusid; Magab mis norin; Nii et tolm taga; Nii hea söök, et viib keele alla; Räägib, nii et suu vahutab (peas); Valetab, nii et suu suitseb 2) kas või- e. kontsessiivfraasid (harilikult imperatiivsetes lausetes): Häbene või silmad peast välja; Jookse või nahast välja; Karga või karguga; Karjub kas või kõrvad lukku; Löö või maha; Mässi või ümber sõrme; Naera või lõhki; Raiu või tükkideks; Tee või puust ette ja värvi punaseks; 3 Tee või tina; Tulgu kas või pussnuge (ja pisikesi poisse) alla
2. Kahe ajahetke või -vahemiku kõrvutused-vastandused: enne pärast ~ nüüd: Enne elas, nüüd surnud, ise kannab ihu ja hinge (king); päeval öösel: Päeval vorst, öösel soolikas (sukk); Päeval tühja tuult täis, öösel toorest liha täis (säng); Öösi rikas, päeva vaene (riidevarn); hommikul (päeval) õhtul: Hommikul sünnib, õhtul sureb (päike); Hommikul nelja jalaga, lõunaaeg kahe jalaga, õhta kolme jalaga (Inimene); suvel talvel: Sui ta suitseb suurel väljal, talvel kükitab külas (äke); Suvel tüdruk, talvel naine (känd); kevadel sügisel: Sünnib sügise, sureb kevade (lumi, jää); ühel ajal teisel ajal alati: Üks ütleb: suvi pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik (vanker, regi, hobune). 3. Mitmesuguseid numeraalseid malle: Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga ümbert kinni (õlekubu); Viis viilu, kümme kiilu ümber ühe ööriaugu (ratas); Neli teevad aset, kaks näitavad tuld,
surma" neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Võimalik, et mõrsjaitkud olid ennevanasti tuntud Eesti teisteski piirkondades ning muutusid hiljem kurva sisuga pulmalauludeks (eriti mõrsja kodust lahkumisel) ja lüürilisteks lauludeks abielunaise raskest elust. NÄIDE Pulmalaulud "Millal meie sinna saame" 2 tk NOOT Millal meie sinna saame, 2x kus meil suitseb sooja rooga, kus aga kased kallerdavad, ja meil maitseb magust õlut, sinna uhke oone'elle, õõtsub õlletoobike, kõrge'elle katuselle, liigub viinaklaasike. 6.4. Mängu- ja tantsulaulud Laulumängud olid pühade ajal üks põhilisi meelelahutusi. Neis on põimunud üheks laul, dialoog ja tantsuline liikumine. (Laulumängudest on lähemalt juttu p 13.)
annaabi.ee 
