suhtlustüübid: e-mailid, netikommentaarid, MSN dialoogid, jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki- kirjutamine) jms. ● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad ainult väga lühikesi saadetisi, millesse kirjutaja peab oma sõnumi ära mahutama( see õpetab teksti senisest tihedamalt sõnastama, aga nõuab ka tihti erinevaid lühendamisi ja väljajätteid). ● Spontaanne reaalajas toimuv kirjalik dialoog. ● Piiri nõrgenemine suhtlussituatsiooni eri tüüpide vahel. Millised on netikeele erijooned? ● Suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätmine sealt, kus saab ilma läbi, sümbolid sõnade asemel. ● Lühendid: kirjakeele tavalühendid (n-ö, st), suulise keele tavalised lühendvormid,netisuhtluses kasutatud erilühendused, mida iseloomustab täishäälikute maksimaalne ärajätmine, üksiktähed täheühendi asemel. ● Ühe postitusega saadetud lausungid on tavaliselt lühikesed Olema-verbi
Semantiline roll: tähendus, mille lausemoodustaja konkreetses lauses saab, roll, mida ta konkreetses lauses täidab Seotud morfeem: morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht: semaniline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri: kiri, milles üks märk vastab ühele silbile Sotsiolekt: keele variant, mille kasutamine sõltub kõneleja sotsiaalsest taustast ja suhtlussituatsiooni formaalsusastmest Sotsiolingvistika: keeleteaduse haru, mis uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas Sotsiolingvistiline liigitus: keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas. Substraat: on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks: tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm: teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne).
tähendusi. Semantiline roll - tähendus, mille lausemoodustaja konkreetses lauses saab, roll, mida ta konkreetses lauses täidab Seotud morfeem - morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht - semaniline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri - kiri, milles üks märk vastab ühele silbile Sotsiolekt - keele variant, mille kasutamine sõltub kõneleja sotsiaalsest taustast ja suhtlussituatsiooni formaalsusastmest Sotsiolingvistika - keeleteaduse haru, mis uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas Sotsiolingvistiline liigitus - keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas. Substraat on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks - tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm - teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne).
Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002), "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002), "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995) 27. Suulise kõne uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Kvantitatiivne uurimine uuritakse mingit hulka, nt mingite sõnade esinemissagedust Kvalitatiivne uuring sõnade mikroanalüüs, uuritakse sõnade suhestumist. Analüüsib, miks on sõnades varieerumine/miks kasutatakse erisituatsioonides eri vorme. Suhtlussituatsiooni mõju suhtlusele. TÜ suulise kõne korpus kogutud al 1997, keelekorpus, kõnekorpus on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud spetsiaalsed korpused, avatud korpus, s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama, pragmaatiline korpus. Võimaldab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid. Suulise kõne uurimine käib läbi korpuste, mis transkribeeritakse. Mida aeg edasi, seda enam kasutatakse kvalitatiivset uuringut. Suhtlussituatsiooni
Koostanud Valve-Liivi Kingisepp (2000). "Vana kirjakeel ühendab. Artiklikogumik" (2003) "Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350" (2010) 23. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Kvantitatiivne uurimine uuritakse mingit hulka, nt mingite sõnade esinemissagedust Kvalitatiivne uuring sõnade mikroanalüüs, uuritakse sõnade suhestumist. Analüüsib, miks on sõnades varieerumine/miks kasutatakse erisituatsioonides eri vorme. Suhtlussituatsiooni mõju suhtlusele. TÜ suulise kõne korpus kogutud al 1997, keelekorpus, kõnekorpus on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud spetsiaalsed korpused, avatud korpus, s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama, pragmaatiline korpus. Võimaldab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid. Suulise kõne uurimine käib läbi korpuste, mis transkribeeritakse. Mida aeg edasi, seda enam kasutatakse kvalitatiivset uuringut
(Hennoste 2000: 1352- 1367) Tõnu Tender (1994) arvates, 1960- ndatel astatel, slängi peeti negatiivseks ilminguks, mis risustas meie emakeelt. Mitmete aastate tagasi, Gerda Laugaste sõnul, slängi kasutamine on ähmane ja umbkaudne olnud ja seetõttu paljud inimesed jäävad kirjaoskamatuteks. Argine olukord lubab kasutada sõnavara, mis avalikus situatsioonis on keelatud. Tuleb nimetada oluliseks mõjuriks, mis separeerib kirjakeele ja argikeele on suhtlussituatsiooni olemasolu (Tiit Hennoste 2000: 1361). Samamoodi, Hennoste rõhutab, et on olemas sotsiaalne tabu: tabunähtused või tabutegevused, millest ei räägita ja tabutegevused suhtluses. Ning tabutegevused avalikus sektoris, mida on ebasobiv kasutada oma suhtlemises. Iga keele sõnavaras on laensõnu. On mitut viisi, miks üldse sõnu laenatakse. Üks olulisi on tuua uue mõiste keelde. Tõnu Tender arvab, et släng tekib ja areneb
Enne ühelt vokaalilt teisele üleminekut hääldatakse švaa- ehk siirdevokaal. See võib saada ka vokaali „täielikud õigused“, nt sõnas lehəm. Võib tekkida ka siirdekonsonant, näiteks number > *nummer : numbri. AKUSTILINE FONEETIKA Akustiline foneetika tegeleb häälelaine ja võnkumisega, nt saab häälelaines sisalduva info järgi tuvastada keelelise sisu, kõneleja omadused (vanus, sugu, kõnehäired või –hälbed, murdetaust), suhtlussituatsiooni. Laine (ükskõik missugune – heli-, elektromagnet-, valguslaine) tekib erinevates keskkondades võnkumisel. Häälelaine tekib õhus levivate molekulide võnkumisel, õhk kannab võnked kõrvani. Võnkumise algatab võnkuv keha, liikumapanev jõud. Heli puhul võib olla võnkuv keha nt pillikeel, helihark, valjuhääldimembraan. Võnkumise avaldavad häälekurrud. Võnkumisel läheb vaja heli- ehk hääleallikat. Teiseks läheb vaja elastset keskkonda, mis saab tekitatud võngetega kaasa
ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. • Võivad tähistada uusi mõisteid v. tulla mõne keeles juba olemas oleva keelendi asemele v. kõrvale. Tähendus • Keeleüksuse üks olulisemaid külgi. • Võib eristada süsteemi- e. põhitähendust (otsene tähendus) ja tähenduslaiendusi e. situatsioonitähendusi. • Enamiku lekseemide tähendused on pigem hägusapiirilised kui täpsed. • Sellest hoolimata on tähendused konkreetse suhtlussituatsiooni piires kokkulepitavad. Tähendus ja leksikaalne semantika • Leksikaalse semantika esmaseks huviobjektiks on just süsteemitähendused. • Subjektiivselt tajutakse ka süsteemitähendusi väga erinevalt, kõnelejatähendus ja kuulajatähendus ei pruugi kokku langeda. Tähenduste üle saab suhtluses läbi rääkida. • Seletussõnaraamatutes ikka: põhitähendused, allltähendused, suur hulk näiteid. Lekseem
tähendusi. Semantiline roll: tähendus, mille lausemoodustaja konkreetses lauses saab, roll, mida ta konkreetses lauses täidab Seotud morfeem: morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht: semaniline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri: kiri, milles üks märk vastab ühele silbile Sotsiolekt: keele variant, mille kasutamine sõltub kõneleja sotsiaalsest taustast ja suhtlussituatsiooni formaalsusastmest Sotsiolingvistika: keeleteaduse haru, mis uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas Sotsiolingvistiline liigitus: keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas. Substraat: on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks: tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm: teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne).
et rääkima hakatakse enne kui kirjutama. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil(on kokkuleppeline) Keelesidus konvektsionaalsus tähendan, et tavaliselt on eri keelte konvektsioonid erinevad. (igas keeles on erinevad kokkulepped) Suguluse, laenude või juhuse tõttu on keeltes palju kokkulangevusi. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Oma sõnumit keeleliselt kodeerides peab kõneleja arvestama suhtlussituatsiooni ning kuulaja eeldusi ja teadmisi. Tõlgendusprotsessi muudavad vastuvõtjale kergemaks tastateadmised kõneleja ja kõneaine kohta. Kuigi suhtlussituatsioon mõjutab mitmeti sõnumi kuju ja selle tõlgendust, on keele üks olulisi omadusi see, et seda on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel. Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk. (vandesõnad - märk emotsionaalsest
Järelikult on otstarbekas eelistada kõne mõistmise õpetamist kõneloomele, lugemist kirjutamisele. B. Kõne mõtestatud tajumise oskuste kujundamine. Suures osas langevad nimetatud oskused suulist ja kirjalikku teksti tajudes kokku. Mõningad iseärasused ilmnevad siiski nii sensoorsel kui ka pertseptiivsel tasandil: visuaalne või akustiline taju, suulise ja kirjaliku kõne süntaksist ja sõnakasutusest tulenevad iseärasused, suhtlussituatsiooni puudumine kirjalikku teksti tajudes jm. a. Kõne mõtestatud taju eelduste kujundamine: kuulmistähelepanu ja kõnekuulmine, foneetiliste üksuste äratundmine ja eristamine, lugemistehnika, ütluse säilitamine operatiivmälus, kõne mõistmise kognitiivne baas (kujutlused, teadmised), keelevaist. b. Kommunikatiivse ülesande mõistmine ja säilitamine mälus: milleks kuulata või lugeda. c
kasutab (arst, ametnik, luuletaja). Kolmandaks tuleb määrata, mis eesmärk tekstil on: kas tahetakse informeerida, teada saada, veenda, ennast õigustada, panna keegi midagi tegema? – kõik omadused mõjutavad tulemust, annavad erisuguste tunnuste ja kujuga tekste. Tekst võib oma kujult olla suuline või kirjalik. Tekstianalüüs tegeleb eelkõige kirjalike tekstidega. Tekstilingvistid eristavad teksti, millel on konkreetne kuju, diskursusest, mis hõlmab peale teksti ka kogu suhtlussituatsiooni, kultuurilist ümbrust. Nad on püüdnud määrata teksti ja diskursuse vahekorda: tekstid koosnevad diskursustest, diskursused on osa teksti tähendusest, samal ajal tekstid oma valikutega viitavad diskursustele ja muudavad neid. Iga konkreetne tekst täiendab ja muudab olemasolevat diskursust ja on osa sellest. Diskursus koosneb tekstidest ja tekst koosneb diskursustest. Nõue ja tunnus, et tekstil on kuju ja vorm, eristab teksti diskursustest. Diskursuse
(Keevallik 1994: 4) nud-kesksõna on kirjakeele 10 standardiseerimise ja erinevate grammatikate kaudu õigeks vormiks kujunenud, samas kui nd-lõppu peetakse taunitavaks (Keevallik 1994: 42). Miks siiski vormid varieeruvad? Keevallik küsitles oma magistritöös eesti keele õppejõude, õpetajaid ja keeleteaduse magistrante ning nemad arvasid, et varieerumist põhjustavad murdetaust, suhtlussituatsiooni erinevus, suhtluspartner, mood, kõnetempo, kõneleja väsimus, enesekontroll, haridustase, stiililine markeeritus ja sõnatüve pikkus. Tema küsitluse tulemused andsid mõista, et nd-lõpp on markeeritud ning muust tekstist eristuv (Ibid: 46–47), seega võib seda pidada keeleliseks erijooneks. 2.2.3. Lühenenud adverbid Kõnekeelele on iseloomulik sõnade lühenemine, häälikute või silpide lühenemine või kadu
tagajärjed: tervise infosüsteemides (Tartu 2012), politoloogias (Kirna 2012) ja sõjanduses (Hendrikson 2012). Spetsialistid tunnetavad mõistmisraskuste ohtu ja konstrueerivad varmalt ka näiteid oma erialalt, kus mõne sõna mitmetähenduslikkus võiks teoreetiliselt suhtlust takistada. Ehtsaid vääritimõistmise juhtumeid pädevate ja koostööle orientee- ritud suhtlejate vahel ei ole samas teada. Kas keegi on kunagi näinud reaalset suhtlussituatsiooni, kus kõneleja siiralt soovib väljenduda kuulajale arusaadavalt ja kuulaja siiralt soovib kõnelejat mõista, aga mõistmist siiski ei toimu, kusjuures tingituna mingist keele omadusest (näiteks korraldamatusest), mitte suhtlejate ega suhtlus- situatsiooni omadustest? Muidugi juhtub kogu aeg möödarääkimisi, mille põhjuseks on mingid sisulised vastuolud, erinevad eeldused või taustateadmised, infopuudus, soovimatus suhelda, ükskõiksus,
annaabi.ee 
