tähelepanu sellele, et autouksed ei vaja tugevat tõmmet ega inertsi selleks, et sulguda. Meenutasime ühiselt stseeni telesaatest ,,Igihaljas vaatemäng", kus taksojuhiks kehastunud Ita Ever oli samuti hädas reisijaga, kes taksoukse suure pauguga kinni tõmbas. Taksojuht Ever ütles reisijale: ,,Ära prõmmi, ega see traktor ei ole!" Enda arvates sain muudetava käitumise hinnanguvaba kirjelduse ja kokkuvõtliku soovi edastamisega edukalt hakkama. Huvitav on jälgida suhtluspartnerite reaktsioone vastavalt kasutatavatele suhtlemistehnikatele. Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu küla koerale, nii koer külale. Kasutatud kirjandus: 1. Krips, H. (2011). Klassijuhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi. Tartu: Atlex. 2. Krips, H. (2011). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tart: Atlex. 3. Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu: Atlex.
kaubad.. ehk nende tähendus on inimestele üheldaasem) ja eripärasteks(staatus, armastus, teenused.. ehk nende tähenduslikkus sõltub suurem määral isikust, kellele on suunatud). Ressursid on oma loomult kas sümboolsed või kobitavad,st abstraktsed(info, staatus) ja konkreetsed(kaubad, teenused). Phillepsi ja Woodi kindlaks tehtud kolm suhete tüüpi: 1. Komplementaarsed suhted ehk täiendavus, mille tõttu inimesed saavad 11 täiendada. Täiendavus baseerub suhtluspartnerite erinevusel. 2. Sümmeetrilised suhted ehk korrapärane ja tasakaalustatud ressursside vahetamine, mis tugineb partnerite sarnasustele. 3. Paralleelsed suhted tekivad siis, kui kombineeruvad komplementaarsed ja sümmeetrilised suhted. Peale nimetatute mõjutab grupiliikmete suhtelmist see, millist rolli täidetakse. Isikutaju ja mõjutamine grupis. Inimeste suhtlemises kalduvad suhtluspartnerid tõlgendama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt
AVATUD ALA PIME ALA Iseendale teada ja teistele teada Ümberolijaile teada, iseendale mitte VARJATUD ALA TUNDMATU ALA Iseendale teada, teiste eest varjatud Tundmatu nii iseendale kui teistele Joonis 2 Johari aken (1963). Avatud ala sisaldab kõiki teadlikke tegusid ja ütlusi. Kui sa avaldad partnerile enda kohta midagi, on see saanud avatud ala osaks. Mida suuremad on suhtluspartnerite avatud alad, seda paremini teineteist mõistetakse. Heade suhete puhul avatud alad suurenevad. Kui sinu avatud ala on liiga suur, võib see partneris tekitada ebamugavustunnet (familiaarne käitumine) või paistad sa lobamokana, kellele ei või saladusi usaldada. Varjatud alas on peidus endale teadaolev info (mõtted, soovid, tunded), mida me ei soovi avaldada. Liiga suure varjatud ala puhul on inimene endassetõmbunud ja ligipääsmatu. Suhete jahenemisel varjatud alad laienevad.
hulk, mis subjekti arvates peab olema kõigile mõiste mahtu kuuluvatel objektidel. OBJEKTIIVNE SISU- on omaduste hulk, mis tegelikult iseloomustab kõiki termini mahtu kuuluvaid objekte. OTSUSTUS JA VÄIDE OTSUSTUS on mõtlemise vorm, milles kõigile või mõnedele mõiste mahuga haaratud objektidele kas omistatakse mingi omadus või omistatakse mingi omaduse puudumine. PROPOSITSIOON – on kommunikatsiooni vahendusel moodustunud kokkuleppeline abstraktne objekt, mis haarab üheks tervikuks suhtluspartnerite kujutlused samadest otsustutest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta. VÄIDE- on mingi propositsiooni jaatus(või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on VÄITLAUSE, milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete seoste kohta. Lauseeksemplar ehk LAUSUNG on üks konkreetne füüsiline objekt, häälikute või kirjatähtede jada, nt kriipsud paberil või tahvlil, häälelained või punktid kuvaril.
Ergutusi mängu arenguks teiste laste poolt võib ainult siis saada, kui juhtival lapsel on edumaa sotsiaalses kompetentsuses. Õppimine toimub kolmes järgus: vea sisseviimine (näiteks teesklemine, et minnakse maksmata ära); vea kindlakstegemine (näiteks metakommunikatsioonis); vea parandamine ning õigete toimingute kättenäitamine. Prosotsiaalne käitumine ja mäng Sotsiaalset käitumist võib mõista interaktsioonina suhtluspartnerite vahel üldiselt aktsepteeritud põhimõtete (näiteks õiglus, ausus) alusel. Prosotsiaalse käitumise all mõeldakse käitumist, mis seisneb valmisolekus teiste abistamiseks, omakasupüüdmatus hoolitsemises, isegi eneseohverduses ilma vastutasu ootamata või saamata. Kaasaja mängupedagoogika üheks olulisemaks eesmärgiks on saanud kooperatsiooni ja abivalmiduse kujundamine ning seepärast kõneldakse isegi "prosotsiaalsest liikumisest mängupedagoogikas".
häired, kurtus, osaline või täielik nägemise kadu jne. Ka inimeste võimele suhelda, informatsiooni edastada ja tajuda tugevalt mõjuvad nende psühholoogilised omadused. Vene psühholoog Parõgin B.D. eraldab tõkked, mis on seotud nii sotsiaal- psühholoogilise koostöö ja vastastikuse mõju inimeste üksteise vastu isikupäratu mehhanismiga, kui kommunikaatoride isikliku eripärade mõjutamisega. Esimeseks näiteks võib olla suhtluspartnerite tajumise stereotüüpid. Teiseks näiteks on üksikisikud isikuomadused, nagu teda introvertsus. (Парыгин 1999: 166-168). Selle kõrval, psühholoogiliste barjääride levinute kujude hulgas on närvipinge, mis võib viia stressile, mõned vaimse seisundi (indiferentsus, apaatia, depressioon) ja psühholoogilised isikliku omadused (kinnisus, suurenenud tundlikkus ja teised). (Соколов 2002: 105-106).
grammatilisi vorme, kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi, saab aru jutu sisust, täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause, kasutab aktiivselt tegu-, omadus- ja määrsõnu, küsib palju, eriti: "Miks?", kasutab ka minevikuvorme, nimetab ja eraldab värve. Järgnev tasand suhtlusprotsessis laps-laps on niisama tähtis kui eelpool kirjeldatud lapse ja täiskasvanu vaheline suhtlemine. Suhtlemise laps laps tasandi eripäraks on suhtluspartnerite võrdsus, mida ei ole lapse ja täiskasvanu vahelises suhtes. Võrreldes täiskasvanuga suhtlemist peab laps eakaaslasele oma mõtteid põhjalikumalt selgitama. Kui partner teda ei mõista või kui ta oma otsustes kahtleb, pöördub ta täiskasvanu poole. Laste kõnes suureneb lisaks nimisõnadele ka tegusõnade (on vaja suunata kaaslast) ja hinnanguliste omadussõnade hulk. Suhtluses aset leidev tegevuse kordamine viib lapse tähelepanu tegevuse sõnalisele taustale
3. Järjepidevuse loomine 4. Identiteet ja üksmeel Etnotsentrism veendumus oma koosluse paremusest 32. Suhtlemine organisatsioonis: kommunikatsiooniprotsessi omadused, info liikumise mõjutegurid, suhtlemisvõrgustik · Suhtlemine ja kommunikatsioon. Suhtlemine: 1) teabevahetus e. kommunikatsioon 2) inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine 3) vastastikune mõjutamine · Kommunikatsiooniprotsessi omadused 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel 3) kommunikatsioon on isiklik 4) kommunikatsioon on seerialine Muutused, mis toimuvad sõnumi seerialisel edasikandumisel: tasandumine, teravdumine, detailide lisandumine, assimileerumine, oletuse muutumine kindlaks, detailide kombineerimine tervikuks, sündmuste järjekorra muutmine, detailide kohandamine, fraaside kohandamine · Suhtlemiskliima organisatsioonis
4. Identiteet ja üksmeel, 5. Etnotsentrism veendumus oma koosluse paremusest. 25 32. Suhtlemine organisatsioonis: kommunikatsiooniprotsessi omadused, info liikumise mõjutegurid, suhtlemisvõrgustik Suhtlemine ja kommunikatsioon. Suhtlemine: 1) teabevahetus e. kommunikatsioon 2) inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine 3) vastastikune mõjutamine 26 Kommunikatsiooniprotsessi omadused 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel 3) kommunikatsioon on isiklik 4) kommunikatsioon on seerialine Muutused, mis toimuvad sõnumi seerialisel edasikandumisel: tasandumine, teravdumine, detailide lisandumine, assimileerumine, oletuse muutumine kindlaks, detailide kombineerimine tervikuks, sündmuste järjekorra muutmine, detailide kohandamine, fraaside kohandamine Suhtlemiskliima organisatsioonis
erinevatele objektidele. Eeltähelepanu on rohkem seotud tahtmatuga, eristab figuuri foonist. Tähelepanu omadused: valivus, maht(komp), püsivus, jaotuvus, ümberlülitatavus Kõikumine e fluktuatsioon (tugevnemine-nõrgenemine), kontsentratsioon Frefraktaarsus tähendab reageerimisvõime alanemist vahetult eelmise reakts sooritamise järel. Tähelepanu rigiidsus tähendab isiksuse püsiomadust, mille tõttu tal on raske märgata uusi asjaolusid, olukorramuutsi, järgida suhtluspartnerite seisundi, meeleolu ja kavatsuste muutusi. Labiilse tähelepanuga tüüp ei suuda keskenduda, teda häirivad muutused, ta on tundlik ümbritsevate asjaolude ning teiste inimeste toimigute suhtes. Avar väljasuunatud, avar sissesuunatud, kitsas väljasuunatud, kitsas sissesuunatud Inimpsüühikas on võimalik tähenduslik infotöötlus ka ilma teadvuse osavõtuta; galvaaniline refleks Uni ei ole ühtne seisund, viad kulgeb läbi mitme kvalitatiivselt erineva faasi e staadiumi.
Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1999 ptk.6.1, ja 6.3, lk.133-135, 141-158: Organisatsioonikultuur, organisatsioonikultuuri taksonoomiad. 2.4 Suhtlemine organisatsioonis* Suhtlemine ja kommunikatsioon ei ole sünonüümid kuigi neid tavakõnepruugis nii kaustatakse. Suhtlemine on oma olemuselt laiem mõiste. Suhtlemine koosneb: 1) teabevahetus e. kommunikatsioon, 2) inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine, 3) vastastikune mõjutamine. Kommunikatsiooniprotsessi omadused: 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju, 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel, * Peatükk baseerub primaarselt M.Suurevälja ,,Ametisuhtlemise" ainekonspektil (2002). 60 3) kommunikatsioon on isiklik, 4) kommunikatsioon on seerialine. Muutused, mis toimuvad sõnumi seerialisel edasikandumisel: · tasandumine, · teravdumine, · detailide lisandumine, · assimileerumine, · oletuse muutumine kindlaks, · detailide kombineerimine tervikuks,
objektide hulgast ära ja suudame seda teistest objektidest eristada. Erinevate tunnuste alusel võib samade objektide põhjal välja kujuneda ka mitu erinevat mõistet, nt kolme ühel tasapinnal paikneva sirglõigu ühendamisest tekkivate kujundite hulga põhjal võib tekkida mõiste ,,kolmnurk“ ja võib tekkida ka mõiste ,,kolmkülg". D3.1. Mõiste (concept, ld conceptus) on suhtlemise vahendusel moodustunud kokkuleppeline abstraktne objekt, mis esindab suhtluspartnerite lähedasi isiklikke mõisteid samade objektide, nähtuste, suhete jms kohta samade tunnuste alusel. Mõistet väljendab keeles sõna või fraas (sõnaühend) – mõisteväljend, mida nimetatakse tavaliselt terminiks või ka termiks (viimast väljendit kasutavad peamiselt keelefilosoofid). D3.2. Termin (mõisteväljend, term) on sõna või fraas, mis mõistet kokkuleppeliselt väljendab ning viitab ka selle mõistega haaratud objektidele. Mõisteväljend väljendab mõistet
objektide hulgast ära ja suudame seda teistest objektidest eristada. Erinevate tunnuste alusel võib samade objektide põhjal välja kujuneda ka mitu erinevat mõistet, nt kolme ühel tasapinnal paikneva sirglõigu ühendamisest tekkivate kujundite hulga põhjal võib tekkida mõiste ,,kolmnurk" ja võib tekkida ka mõiste ,,kolmkülg". D3.1. Mõiste (concept, ld conceptus) on suhtlemise vahendusel moodustunud kokkuleppeline abstraktne objekt, mis esindab suhtluspartnerite lähedasi isiklikke mõisteid samade objektide, nähtuste, suhete jms kohta samade tunnuste alusel. Mõistet väljendab keeles sõna või fraas (sõnaühend) mõisteväljend, mida nimetatakse tavaliselt terminiks või ka termiks (viimast väljendit kasutavad peamiselt keelefilosoofid). D3.2. Termin (mõisteväljend, term) on sõna või fraas, mis mõistet kokkuleppeliselt väljendab ning viitab ka selle mõistega haaratud objektidele. Mõisteväljend väljendab mõistet
annaabi.ee 
