Kt küsimused 1. Mis on suhtlemine? 2. Suhtlemise põhitunnused (4tk) 3. Kuidas toimub käitumise õppimine? 4. Mis on motivatsioon? 5. Kirjelda motivatsiooniteooria ajaloolist arengut, suunad. 6. Kirjelda suhtlemisakti etappe (4tk)? 7. Millest sõltub teise inimese tajumine? 8. Millised on mõjutamise eesmärgid? Kodune töö Vasta küsimustele: 1. Mis on grupi sotsiaalpsühholoogilised tunnused (4) 2.Millised on grupi toimimise ülesanded? 3.Kuidas mõistad staatuse ja rolli omavahelisi seoseid? 4.Grupisuhete arengus eristatakse erinevaid etappe. Kirjelda. 5. Missugusele etapile on kõige iseloomulikum grupiliikmete tegevuse sõltuvus grupi juhi arvamusest? 6.Mille järgi on Sul võimalik
Kodutöö I TULEB TEHA MÕLEMAD ÜLESANDED Ülesanne 1: Psühholoogiline kontakt. Püüa saada teisega (kes pole sinu hea tuttav) psühholoogilist kontakti (vt. suhtlemisakti etapid). Kirjelda mida tegid ja kuidas kontakti saamine õnnestus. Kirjelda kuidas teine reageeris. Läksin oma uue kursusekaaslase juurde ja naeratades tervitasin teda. Tema tervitas vastu. Küsisin esmalt, et mis tund meil hakkab ja kus. Ta naeratas ja vastas viisakalt. Tahtsin teada, kas tema on saanud aru meie kursustest ja muust kooliga seonduvast nt õis. Juhtisin jutu sinnamaale ja saime asjad ilusti aetud. Hiljem istusime tunnis koos ja suhtlemine oli juba lihtsam. Loengute lõppedes
1. Algul kuulake lõpuni, ärge sattuge kiusatusse poole jutu pealt oma vastuargumentidega välja tulla. 2. Liigse emotsionaalse kaasahaaratuse vältimiseks võib partnerilt kuuldut oma sõnadega ümber sõnastada. 3. Ärge unustage, et partner esindab vaid iseennast, mitte kogu inimkonda. Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga.
1. Algul kuulake lõpuni, ärge sattuge kiusatusse poole jutu pealt oma vastuargumentidega välja tulla. 2. Liigse emotsionaalse kaasahaaratuse vältimiseks võib partnerilt kuuldut oma sõnadega ümber sõnastada. 3. Ärge unustage, et partner esindab vaid iseennast, mitte kogu inimkonda. Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi
EKSAM 2013 1. Mis on SUHTLEMISKOMPETENTSUS? 2. Nimetage SUHTLEMISE KOLM ASPEKTI 1. 2. 3. 4. KONTAKTI LOOMINE ON SUHTLEMISAKTI .. II .... ETAPP. NIMETA VÕIMALIKULT KÕIK ASPEKTID, mis KONTAKTI LOOMISEL tähtsaks osutuvad 4. MILLISE KONTAKTIDEFEKTIGA VÕIB TEGU OLLA, KUI Inimene, kes ise valtab ütleb kaaslase kohta: ,, ma ei saa temaga suhelda ta valetab" .............................................................. Selle asemel, et teda petnud inimesele etteheiteid teha, end kehtestada, teeb etteheiteid endale, võtab ta süü endale........................ 5
-sõbraliku lapse tasand -sõltuva lapse tasand Psuhholoogiline kontakt Positiivne vastastikune taju. Vastastikune positiivne suhtumine Kas teadvustamata või teadvustatud arusaamine , et teine on meeldiv huvipakkv, normaalne Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne -hea kontakti korral on suhtlemine pingevaba -kontakti saamise oskus on suuresti õpitav -mõne puhul segab isiksus (liigne enesekesksus) Psuhholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi I etapp Ümnerlülitumine endalt partnerile Sisemine valmisolek suhtleiseks . Sa näed teist Ümberlülitumist ei tehta enamasti kahel põhjusel : 1) Ei peeta seda tähtsas(enesekesksus) 2) Ei osata II etapp- kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt Kontakti loomine algab silma vaatamisega. Naeratus kui võimalik. Asjakohased rituaalid. Kui võimaik siis nn. Lühike jutt. Parema kontakti saab tavaliselt sõbraliku lappse tasandilt. Kui teine on
pöördumisnurk, ruumis asetumine. Kuuleme hääle tugevus, tämber, kõrgus, intonatsioon, kõne tempo, rütm, pausid kõnes, pauside pikkus ja sagedus, köhatamine, naer, nutt, ohked, mõminad, üminad jne. Abivahendid riietus, soeng, ehted, jumetus. Suhtlemisoskus koosneb mitmest omavahel seotud oskusest. Need on (5) - kuulamine Suhtlemise etapid (4) - ümberlülitumine partnerile - usaldussuhte, kontakti või raporti loomine - põhiteadete vahetamine - suhtlemisakti lõpetamine Bornei tasandeid (3) - vanematasand (agressiivne, võimutasand) - lapsetasand o loomulik laps (boheemlaslik, majanduslikult mittearvestav o kohanenud laps (teab kuidas ühes või teises olukorras käituda) - täiskasvanutasand (ennastkehtestav) Erinevaid suhtlemistõkkeid - süüdistamine (kritiseerimine, vaidlemine) - paikapanemine (nimepanemine, üldistamine) - analüüsimine (tõlgendamine) - kiitmine (nõustumine) - kamandamine
teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne. Kontakti saamiseks on vaja positiivset (või vähemalt neutraalset) hoiakut teise suhtes. Psühholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi I Ümberlülitumine endalt partnerile - Sisemine valmisolek suhtlemiseks. Sa ,,näed" teist - Ümberlülitumist ei tehta enamasti kahel põhjusel: · ei peeta seda tähtsaks (enesekesksus) · ei osata II Kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt Kontakti loomine algab silma vaatamisega. Naeratus kui võimalik. Asjakohased rituaalid. Kui võimalik, siis nn. ,,lühike jutt" (mis ühendab, millestki positiivsest või neutraalsel teemal näiteks ilm).
küllaltki raskesti täidetava kriteeriumiga: töötaja emotsionaalne väljendus peab olema kliendi poolt tajutud kui ehtne ja loomulik. Kui klient tajub emotsionaalset väljendust kui teeseldut, on kliendi reaktsioon negatiivne. Emotsionaalsete nõudmiste osas saab töö raskust hinnata järgmiste kriteeriumite alusel: (a) suhtlemisaktide (interaktsioonide) sagedus; (b) vajaliku tähelepanu hulk (emotsioonide intensiivsus, suhtlemisakti kestvus) (c) erinevate vajalike emotsioonide arv; (d) emotsionaalne dissonants (st kuivõrd väljendatavad emotsioonid ja tegelikult tuntavad emotsioonid teineteisest erinevad). Töö emotsionaalsed nõuded võivad olla kurnavad ja viia läbipõlemiseni. Kõige stressitekitavam on emotsionaalne dissonants. Nõue näidata positiivseid emotsioone ja olla sensitiivne emotsioonide suhtes võivad olla töötajale positiivse mõjuga. Hea toimetulek töö
Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Kontakti loomine - Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on astunud suhtlemisakti. Kontakt luuakse enamasti mittesõnaliste suhtlemisvahenditega (pilgu suund, pea asend, distantsi vähenemine, liigutuste kooskõla jms.), aga ka sõnaliselt (“Tervist”, “Tere päevast”, “Hei” jne). Kontakti loomise käigus määratleb kumbki partneritest situatsiooni, valib MINA-tasandi ja rolli. Põhiteate vahetamine - Põhiteate vahetamine, mis enamasti toimub sõnalises vormis, on
vastavad, sest selles peitub vanemliku tarkuse võti. 8 3. Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine, mis on tunduvalt tõhusam, kui passiivne kuulamine, on tähelepanuväärne võimalus lähendada sõnumi saatjat ja vastuvõtjat. Selles protsessis on vastuvõtja niisama aktiivne kui saatjagi. Ent aktiivse kuulamise õppimiseks peavad vanemad paremini mõistma kahe inimese vahelist suhtlemisakti. Kui laps otsustab vanemaga suhelda, on tal selleks mingi põhjus. Ta tahab midagi; tal on ebamugav ja ta tahab jagada oma tundeid, ta on millegi tõttu endast väljas, tal on probleem dr Gordon ütleb selle kohta oma raamatus, et lapse organismis valitseb tasakaalu puudus. Et end tasakaaluseisundisse tagasi tuua, otsutab laps midagi ütelda. Ta ei saa edasi anda seda, mis teeglikult temas toimub, kunha see koosneb keerulistest protsessidest. Ta peab
tegelikult teinud on Mina kasutamine – kõneleja kirjeldab objektiivselt teise käitumist ja seda kuidas see mõjutab kõneleja tundeid ja elu ning miks teine peaks oma käitumist muutma. Kaitsev kehtestamine - Üheks probleemiks, millega lähisuhetes hästi toime ei tulda, on kriitika. Sageli reageeritakse partneri kriitikale sõnadetulvaga ning tuuakse samas kõik vanad asjad taas esile. Nii aga ei ole võimalik probleeme lahendada, agressiivne lähenemine lahendust ei too. 14. Suhtlemisakti etapid 1) Enese ümberlülitamine tähendab “sisekõne” lõpetamist ja teisele tähelepanu pööramist. Sa hindad mitteverbaalsete signaalide põhjal teise meeleolu ja suhtumist endasse. 2) Kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt. Kontakti loomine algab silma vaatamisega ja naeratusega. Kaasnevad asjakohased rituaalid – tervitused ja small talk 3) Vestlus - eesmärk (räägitakse asjast). Psühholoogilise kontakti olemasolu,
suhtlemist organisatsioonis kui terviklikus süsteemis. Organisatsioonis toimuv suhtlemine hõlmab kõiki eelnevaid tasandeid. Kõiki suhtlemistasandeid mõjutab kultuur. Kultuur on seotud paljude teadete edastamise ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et partner on asunud temaga suhtlema. 1. Kontakt luuakse mitteverbaalsete suhtlemisvahenditega: · pilgu suund, · pea asend, · näoväljendus, · distantsi vähendamine jm.
suhtlemist organisatsioonis kui terviklikus süsteemis. Organisatsioonis toimuv suhtlemine hõlmab kõiki eelnevaid tasandeid. Kõiki neid suhtlemistasandeid mõjutab kultuur. Kultuur on seotud paljude teadete edastamise ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 4 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et tema partner on asunud temaga suhtlema. Kontakt luuakse mitteverbaalsete suhtlemisvahenditega: pilgu suund, pea asend, näoväljendus, distantsi vähendamine jm. Kui pole raskendavaid asjaolusid, toimub kontakti loomine sekundi murdosa jooksul.
II faas tegevusliku situatsiooni täpsustamine indiviidi poolt III faas tegevus ise IV faas tegevuse lõpule viimine, otste sõlmimine Juhul kui ajend tegevuseks pole veel kadunud ning tegevust lõpetada on vara, pöördub indiviid tagasi II faasi juurde: täpsustab uuesti situatsiooni, mis on juba muutunud tema eelneva tegevuse tõttu ning seejärel liigub jällegi III faasi tegevuse juurde jne. Subjekti suhtlemine ei ole midagi muud kui spetsiifiline käitumisakt. Suhtlemisakti faasid on: I faas suunatus partnerile (sellele kes mingil põhjusel saab tähelepanu ja eelseisva tegevuse objektiks) II faas partneri psüühiline peegeldus (partneri tajumine) kuna ta on tegevuse situatsioonis peamine III faas tegevus seisneb partneri informeerimises millestki ja vastuseks saadava informatsiooni vastuvõtmisest IV faas partnerist välja lülitumine (suhtlemise lõpetamine), juhul kui kontakti ajendid on kadunud
? Kui palju on mul vahendeid/oskusi, et mõtet/teadmis edasi anda, kas on piisavalt?? ---------------------------------- Tekkis vajadus PsL kujunemise järele, sest haridus arenes eelmine sajand tugevalt; arvutid hakkasid kujunema. Puudus tervikteooria (sh poliitilised ja keelelised barjäärid). Vajadus uurida: 1) künemehhanismi ja keelesüsteemis seost 2) küneloome ja taju operatsioone, nende sõltuvust keelest 3) loome ja taju sarnasusi/erinevusi, suhtlemisakti tervikuna 4) kõnemehhanismi kujunemist 5) loomet ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest (kellele mida ma püüan seletadak; need protsessid sõltuvad kellele räägin) 6) keelelise ja metakeeleliste operatsioonide rolli (metakeeleline op, mis me teeme keele teadvustamiseks.) nt püüan häälikute järjekorda sõnas seada, siis on vaja häälida, nt l-a-u-d, , see ongi metakeelelin operatsioon, aga ka see kui hakkame
annaabi.ee 
