Suhkru tootmine 1. Kirjeldada roosuhkru tootmise tehnoloogiat, selgitada, mille poolest erineb see tehnoloogia suhkru tootmisest suhkrupeedist. 1) Suhkruroo eraldamine 2) Suhkruroo ettevalmistamine pesemine ja tükeldamine 3) Mahla pressimine tükeldatatud viilud suunatakse valtspressi o Esimesel pressimisel saadud mahl suunatakse edasi töötlemisele o Teisel pressimisel saadav mahl esimese osa niisutamiseks o Kolmanda pressimise vedelik suunatakse teise osa niisutamiseks o Viimast osa niisutatakse veega
SUHKRUROOG Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt - Polüneesiast ja Melaneesiast Algne taimeliik viidi Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias. Suhkur oli äärmiselt kallis Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, kuid jõudis laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg, mida kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimina. Legendi järgi tõi suhkruroo esimesena Kreekasse Aleksander Suur, tulles sõjaretkelt Indiast. Kolumbus viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele
SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Kõik suhkrud on süsivesikud (monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid). Euroopa Liidu toiduainete märgistamise direktiivi 90/496/EMÜ järgi on suhkrud "kõik toidus
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jakob Link T21K SUHKUR referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 11 1. SUHKUR
Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost. Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeavastajad tõid suhkruroo kaugemale lõunasse. Näiteks Portugali meresõitja prints Henrique tõi suhkruroo Sitsiiliast Kreetale. Algselt eraldati mahl suhkruroost käsitsi pressides. Hiljem kasutati loomade jõul töötavaid veskeid ja lõpuks hakati mahla pressima veejõu abi. Kolumbus oli suhkruroo kasvatamist õppinud Madeiral ning viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele, kus seda istutati ja kasvatati suurtes kasvandustes
Koristatud suhkruroog töödeldakse 24 tunni jooksul (koristatud roog kaotab kiiresti suhkrut). Eriti kehtib see nõue kombainiga koristatud suhkruroo kohta (vigastab taimi mehaaniliselt märksa rohkem). Seetõttu peavad suhkruvabrikud asuma suurte istandike lähikonnas. Nende läbilaskevõime peab vastama päevase maharaiutud suhkruroo kogusele. Vabrikus pressitakse rooteivastest mahl (mustjas) välja. Mahlast valmistatakse vastava tehnoloogia abil suhkur. Roomahla töödeldakse mitmel moel: segatakse puhastamiseks raske sooja siirupiga, selitatakse, pleegitatakse, kristalliseeritakse. Mahl kontsentreeritakse keetmise teel ja siis puhastatakse. Siirupiga segamise eesmärk on pesta suhkrukristalle, et eemaldada melassikihid toorsuhkru prahist. Selitusprotsessi eesmärk: eemaldada suhkrukristallidest ülejäänud mustus,
toidu juurde kuuluv kaste oleks serveeritud toidu kõrvale, mitte peale. Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik, magedama toiduga harjumine toimub kiiresti! Suhkur Suhkur kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik, kuid seda vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat – st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkruga liialdamine on ka ülekaalu üheks võimalikuks tekkepõhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ja diabeeti haigestumise riski.
Vedelikku sisaldavatesse roogadesse, mida lahjendamisega päästa ei saa, lisage paksudeks viiludeks lõigatud toorest kartulit, mis 510 minuti pikkuse keetmise jooksul imavad endasse suure hulga soola. Püüdke viilud vahukulbiga välja ja visake minema. Vahel ei aita muu, kui tuleb südant külmaks tehes osa vedelikku lihtsalt ära kallata ja asendada uue ja magedaga, milleks enamasti peab olema lihtsalt vesi. Mõnikord aitab ka suhkru ja/või naturaalse äädika lisamine. NB! Ükskõik millise maitseandja lisamisel ärge otsustage tulemuse üle otsekohe, vaid alles 510 minuti pärast. Lauasool. Kõige hõlpsam on toiduvalmistamisel täpselt doseerida peeneks jahvatatud lauasoola, mis on ka füüsiliselt kõige puhtam. Küpsetamisel seguneb taoline sool oma peene tekstuuri tõttu hästi teiste ainetega. Meresoola nime all müüakse mereveest aurutamise teel saadud soola, milles on peale tavalise naatriumkloriidi
Kõik kommentaarid