kodeerimine. Tegevusuuring Uuritavaks objektiks on väiksem grupp, Uuringu kavandamine- Intervjuud, kirjaliku millele uurimisel rakendatakse tegevusevaatlemine- koosolekuprotokolli sekkumisprojekte ning vaadeldakse nende reflektsiooni spiraal, kus igat märkmikud jm. Proj mõju. etappi suhestatakse jälgimine ja süstema süstemaatiliselt teisega. kogumine. Fenomenograafiline Uurimisobjektiks on inimeste kogemused, Nähtuse või mõiste välja Intervjuu, kirjutised nende kirjeldamine, mõistmine ja selekteerima, seisukohtade tegevuse vaatlused. uurimus analüüsimine
Kasutajaliideste eskiisid, mida võidakse joonistada kasutusjuhtude mudeli tegemisel, on "vaated" Domeeni mudelisse (e kontseptuaalsed klassidiagrammid), st kasutajaliidese andmeväljade sisu peab olema defineeritav kontseptuaalse klassidiagrammi "keeles": Kasutajaliidese ja domeenimudeli elementide seosed Eskiis on tehtud EA diagrammina, mille tüübiks on user interface. Kasutajaliides on vaade domeenimudelisse, st enamus kasutajaliidese andmeelementidest (väljadest) suhestatakse otseselt kontseptuaalse klassidiagrammi vastavate elementidega (atribuutidega). 7. Mustrid kui näidismudelid Üheks modelleerimise meetodiks on mustrite tundmaõppimine ja kopeerimine - e taaskasutatavad mudeliosad. Nt müük on selline asi mis ilmselt kattub mitmes süsteemis, keegi annab ca$hmoney, keegi võtab jne. Analüüsimustrid on taaskasutatavad objektmudel või (Süsteemi Analüüsis) domeenimudeli fragmendid. Sünonüümid: Andmemudeli muster, Arhetüüpmuster.
õige ja auline. Vältima peab enese põhjendamatut ohtudesse seadmist, millest rumalam pole miski. olukorra lahendamise tulemusel saavutatav hüve on parem teadmatuse läbi põhjustatud kannatustest. Üldiselt peaved need, kes hakkavad riigi eesotsas seisma kinni pidama kahest Platoni juhisest. Esiteks: kodanike huvisid kaitsagu nõnda, et omapoolset kasu unustades suhestatakse nendega kogu tegevus; teiseks: hooldada tuleb riiki tervikuna, mitte aga, et üht osa korras hoides teised unarusse jäetakse. Pole ju miski kiiduväärsem, miski suurele ja oivalisele mehele kohasem kui leplikkus ja halastus. Karistustel on lubamatu viha!!!! mõõdutus näitab kerglust niihästi vastakas kui soodsas olukorras. käituksime seda tagasihoidlikumalt, mida kõrgem on meie seisund
teadmiste kaudu. Õppimine kui mõistmine on Platonist ja Augustinusest lähtuv arusaam. Parim mõistmine saavutatakse ise tõsiasju uurides. Õppimine kui määratlemine ja reeglistamine lähtub Kantist. Õppida tuleb põhjendades ning argumenteerides, selleks peab õppija õpitu pädevuses iseseisvalt veenduma seda testides ning hinnanguid andes. Õppimine kui tõlgendamine esindab hermeneutilist arusaama. Uus teadmine suhestatakse olemasoleva tähendushorisondiga. Õppimine on horisontide sulandumine, mille tiomel horisondid ise pidevalt avarduvad. Ehkki õppimise objekt võib kõigile olla üks, on see, mis tõlgendades toimub, isiklik ja unikaalne. Õppimine kui tegevus. Toimingud saavad tegelikkusest pidevat tagasisidet ning sellest õppides inimene üha üritab, katsetab, harjutab, tegutseb. Tuntu ja läbiproovitu proijetseerumisel tundmatule sünnib õppimine. Õppimine kui reflektsioon
Oluline on esitada ka uuringu tulemused, soovitavalt püstitatud hüpoteeside või uuringu eesmärkide kaupa, kasutades lisaks tekstile ka arvandmeid, tabeleid, skeeme. Kui uurimuses on saadud n-ö lisaandmeid, mis ei seondu otseselt uurimisprobleemidega, aga võivad muudes seostes siiski huvi pakkuda, võib esitada need lisa(de)s. Tulemuste juures tutvustatakse ainult antud töö tulemusi, neid ei suhestata veel muude uurimustega ega anta neile hinnangut. Arutelu osas suhestatakse saadud tulemused varasemate uuringute tulemustega ning osutatakse nii kokkulangevustele kui erisustele. Samuti annab uurija siin hinnangu oma töö usaldusväärsusele, vajadusel kirjeldades tulemuste usaldatavust ja analüüsides võimalikke vigu. Ka antakse siin üldhinnang sellele, mil määral õnnestus leida püstitatud küsimustele vastuseid ning millised võiksid olla käsitletud probleemi edasise uurimise teed. Kui
Räägib sellest kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. Kolmas raamat "Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" (1945 ja 1951). Fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas. Rääkis palju intellektist. Intellektil on tema arvates olemas: *) sisu *) skeem - teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi *) funktsioonid - kuidas neid skeeme omavahel suhestatakse, töödeldakse. Skeemide ja funktsioonide puhul võib rääkida ka kõrgema taseme skeemidest ja funktsioonidest. Olemas on veel operatsioonid, mis on kõrgema taskeme skeemid (HA!). Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese operatsiooni tühistada. Idee on võime enda jaoks ideid ümber pöörata. Kõrgemal arengutasemel mitte ei jälgi miks mingi
on kasutatud ja milline on seos eelnevate uurimustega, püstitatakse hüpoteesid. Meetodist on üldiselt kerge kirjutada. Tuuakse välja, kuidas uurimus tehti, et uurija saaks hinnata usaldusväärsust. Tulemuste osas seonduvad kolm keskset asja: 1) varasemate uurimuste põhjal moodustatud uurimusülesanne ning selle alused, 2) uue uurimusega saadud tulemused, 3) uurija analüüsiv, hindav ja tervikpilti taotlev meelelaad. Kõigile uurimisprobleemidele tuleb saada vastus. Arutelus suhestatakse uurimistulemused selgesõnaliselt uurimuse taustakirjandusega ja selle põhjal moodustatud uurimisülesannetega, samuti võimalike esitatud hüpoteesidega. Arutelu peatüki keskne sisu: 1) kuidas uurimuses õnnestus probleemid lahendada, 2) mida ja millised piiranguid uurimismeetod tingis ning kuidas peaks meetodeid järeluurimustes edasi arendama, 3) millist teavet lisas uurimus uuritavale valdkonnale, 4) millisel määral on tulemused üldistatavad,
Semantilised e konkreetsed käänded on kohakäänded (sisse-, sees- ja seestütlev; alale-, alal- ja alaltütlev) ning erikäänded (saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev). Neil on oma spetsiifiline tähendus, väljendavad enamasti määruslikke suhteid. Verbide muutekategooriatest on kesksel kohal aeg e tempus. Ajasüsteemi kirjelduses kasutatakse sageli kolme ajalist pidepunkti: praegust e kõnehetke, sündmuse toimumise hetke ja viite- e vaatlushetke, millega sündmushetk suhestatakse või mille seisukohast tegevusaega vaadeldakse. Näiteks 1) preesensis e olevikus paiknevad need kolm punkti ajateljel samas kohas, 2) imperfektis on vaatlus- ja sündmushetk samas punktis, aga need eelnevad kõnehetkele; 3) perfektis e täisminevikus on kõne- ja vaatlushetk samas punktis, kuid sündmushetk on varasem, 4) pluskvamperfektis viidatakse kõnehetkele eelnenud vaatlushetkele ja sündmushetk eelneb omakorda sellele. Aspekt - See võib märkida kõneleja
,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- 1937- kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas"- fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas. Ta rääkis intellektist. Intellektil on tema arvates olemas sisu ja skeem. Skeem- teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Funktsioonid- kuidas skeeme omavahel suhestatakse (töödeldakse). Samuti on intellektil ka laiemaid funkstioone kui on skeemidega seotud funktsioonid. On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada.
,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- 1937- kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas"- fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas. Ta rääkis intellektist. Intellektil on tema arvates olemas sisu ja skeem. Skeem- teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Funktsioonid- kuidas skeeme omavahel suhestatakse (töödeldakse). Samuti on intellektil ka laiemaid funkstioone kui on skeemidega seotud funktsioonid. On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada
Mõnigi 1960-ndatel kirjutatud mõistulugu stalinismist (,,Ohver"1969) ja KGB-d naeruvääristav novell (,,Punane pilvik"1967) pääses trükki alles tsensuuri kadudes 1980-ndate lõpus, nagu ka kirjanduslik vastulöök ,,Kaheksa jaapanlannat" tabanud süüdistustele irooniline lugu kriitikust. Kellele kõikjal viirastub Kafka (,,Kummitab" 1970). Kogus ,,Sõnumitooja" muutub situatsioonide side tavategelikkusega veel hapramaks, ülekaalu saab (kujutlus)mängulisus. Mitmes novellis suhestatakse irooniliselt või paradoksaalselt tegevusruum ja sellele omistatud tähendused: ,,Vabaduses" kannab tähendust ,,suur vaba maailm" kinnise vaimuhaigla müüriga piiratud õu; novellis ,,Müür" osutub aktiivset ja angazeeritud eluhoiakut tähistav müürilõhkumine tegelikult üksnes kompensatoorseks rahmeldamiseks tähtsusetu müürijupi kallal kõrvalisel tänaval; ,,Tõrvikukandjas" on universumi vastuseks pime surnukamber. Skepsis sotsiaalse
- Induktiivne lähenemine ütleb et skeemid tuleb kuidagi selgeks õppida - Omandamine toimub teiste seotud teadmiste põhjal kui mitmendat korda sarnases olukorras – märgatakse sarnasusi, abstraheeritakse vvõrm mis jätab välja erinevad spetsiifilised karakteristikud Rumelharti & Normani teooria - 3 viisil on võimalik skeeme omandada: omandamine, täpsustamine ja ümberstruktureerimine. - Omandamine – uus asi suhestatakse vanasse Skeemiteooria probleemid - Skeemiteooriad on liiga üldsõnalised – sobivad seletama uurimustulemusi tagantjärele, pigem kehvad tulemuste ennustamisel - Skeemiteooriad on suhteliselt jäigad KEEL Keel on märkide ja reeglite kogum, mis võimaldab suhelda. Eristatakse keele kahte vormi Keel kui süsteem, eripärane kood Kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti (kirjalik) ja kõnetegevusena (suuline) Kõnetaju
mis tähendas kindla vanusegrupi suutlikkust lahendada teatava raskusastmega ülesandeid, kusjuures ülesannete raskusaste kasvas koos vanusega.Intelligentsuse koefitsient (IQ) tähendas alguses vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse vahet. Saksa psühholoog William Stern võttis kasutusele IQ kui vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse suhte, mida väljendatakse protsentides.Vaimne vanus IQ= ----------------------- X 100 Kronoloogiline vanus Sarnaselt sellele põhimõttele suhestatakse praegusel ajal konkreetse testi tulemus populatsiooninormiga. Juhul, kui see on normist madalam, saadakse tulemus alla 100, ja juhul, kui normist kõrgem, saadakse tulemuseks üle 100.Esimesed intelligentsuse skaalad, mis Binet töötas välja koos arst Theodore Simon'iga (1905), olid ette nähtud niisuguste õpilaste väljaselgitamiseks,kes jõudsid koolis halvasti edasi ning vajasid akadeemilist abi. Ameerikas kohaldas neid Lewis S. Terman
artikliridade koguarv) Olulisimateks tegevusnäitajateks tuleb pidada kasutatavate ressursside tootlikkuse ja efek- tiivsusega seotud suurusi. Kuna need kujutavad endast ühe uuritava suuruse (ressursikasutuse) suhet teisesse, annavad need kõige enam olulist informatsiooni inimtöö jõudluse või muu ressursi- kasutuse kohta. Kui räägitakse tootlikkuse tegevusnäitajatest, suhestatakse omavahel mitterahalisi suurusi. Kuna efektiivsus iseloomustab ressursside kasutamisel saadud tulemuse ja selle saavu- tamiseks kasutatud ressursside suhet rahalises väärtuses, on efektiivsuse tegevusnäitaja üheks suu- ruseks kuluühik mõõdetuna rahas. Näiteid laotöö tootlikkuse tegevusnäitajatest: · käsitsetud kaubaaluste arv töötaja kohta (tk/päev; tk/kuu) · vastu võetud artikliridade arv töötaja kohta (tk/päev; tk/kuu)
1975 Mees, kes ei mahu kivile - monoetendus Jaan Oksast. Näidend kummalise võitu. Psühhomodernnsed näidendid. Vahing samaaegselt proosas hakkab tähtsat rolli mängima ja üldiste tõlgendusmudelite suunaja. Psühhoanalüüsi tutvustaja. Rein Saluri 1974 Külalised - Psühhomodernne. Seosed modelleeriva tendentsiga. Võrdlevalt Tuhkatriinumängu ja Saluri näidendit. Üks olulisemaid märksõnu "Mälu" Pöördutakse 40-50-aastate painete poole. Isiklikku mälu suhestatakse. Mati Unt 1975 Good-bye baby - Terviklik näidend laguneb, 13 erinevat stseeni. 1984 Vaimude tund Jannseni tänaval Merle Karusoo 1980 Olen 13-aastane - Sotsioloogiline teatri esiletõus. Draamakirjanduse iseseisvus on küsitavam. Küsitletakse inimesi, pannakse võõrastest tekstidest midagi kokku. Enn Vetemaa s. 1936 60ndatel kassetiautor ja luuletaja. Luuleidentiteeti välja ei kujune. Tragokoomika ja must huumor. Läheb proosale üle, uusi kogusid enam 60ndatel ei tule
tiivsusega seotud suurusi. Kuna need kujutavad endast ühe uuritava suuruse (ressursikasutuse) suhet teisesse, annavad need kõige enam olulist informatsiooni inimtöö jõudluse või muu ressursi- kasutuse kohta. Kui räägitakse tootlikkuse tegevusnäitajatest, suhestatakse omavahel mitterahalisi suurusi. Kuna efektiivsus iseloomustab ressursside kasutamisel saadud tulemuse ja selle saavu- tamiseks kasutatud ressursside suhet rahalises väärtuses, on efektiivsuse tegevusnäitaja üheks suu- ruseks kuluühik mõõdetuna rahas.
annaabi.ee 
