Kellega asus Meelis Rootsist kodumaa poole? Koos Taani kuninga Valdemar II , piiskoopidega,preestrite,kaupmeeste ja suure laevaväega. 11.Kellega ühines Meelis pärast tervenemist? Karuküttidega. 12.Mida ta neilt õppis? Küttimist ja küttide elu. 13.Kus kohtuvad Meelis ja Olopi poeg Sigurd viimast korda? Nad kohtuvad viimast korda pärast võitlust,Olopi poeg Sigurd haavatuna maas lamas. 14.Miks vaidleb Meelis oma lelle Õnnepäevaga? Meelis vaidleb Õnnepäevaga ,sest Meelis tahab oma suguvendade ja isa eest kätte maksta(tahab uut sõda pidada). 15.Kuidas Meelis hukkub? Ta hukkub võitluses (ristirüütlite vastu),kui teda löödi mõõgaga.
Alles tükk maad eemal tõuseb ta jalule ja hiilib veelgi kaugemale, et siis lendu tõusta. (Rein Maran) MUST TOONEKURG Must- toonekurg kardab inimesi. Tema ehitab oma elamise meist nii kaugele metsalaande, kui vähegi võimalik. Valitud elupaik on tavaliselt sedalaadi mets, kus inimene pole mitukümmend aastat saega toimetanud. Taolisi paiku Eestimaal veel natuke on. Eestimaal on must- toonekure pesitsevaid paare ligemale 30 korda vähem kui tema valgete suguvendade omi. Metsakurg on pesakoha valiku suhtes väga nõudlik. Tema armastab pesa ehitada kas siis haava või männi külgoksale- eks ikka seetõttu, et oma laiadel tiibadel oleks hea tulla ja minna. Pesa kohale peab kaitseks päikese eest jääma pesapuu latv. Puu ise peab olema üle saja aasta vana, et tema külgoks suudaks suurt ja võimast kurepesa kanda. (Olev Merivee) VALGE- TOONEKURG Eestis pesitsevaid valge- toonekurgede paare on umbes 3500. Valge- toonekurgede võimsad
taunitavaks. Ning nad pöörasid tähelepanu rikkamatele naaberriikidele.Islam andis õigustust vallutustele, mida hakati nimetama dzihaadiks. Miks sinu arvates õnnestus araablastel vallutada suured maa-alad? Paljud suurriigid-Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium-olid omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud.Paljud Bütsantsi elanikud ei olnud rahul keisrivõimuga.Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia päritolu palgasõdureid,kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda , seetõttu olid araablaste alusatud vallutussõjad väga edukad. Kuidas suhtusid araablased alistatud maade rahvastesse? Araablased moodustasid vallutatud maades esialgu suhteliselt väikesearvulise valitseva ülemkihi.Alisatud elanikkonna igapäevaellu sekkusid araablased väga vähe , ei sundinud islamit vägisi peale ega keelanud kristlastel,juutidel või Iraanis levinud Zarathustra õpetuse pooldajatel oma traditsioone austada
Seal jättis ta oma pojaga igaveseks hüvasti ning pani hälli jõkke. Peagi tuli vaarao tütar samasse kohta suplema. Ta leidis kõrkjaist hälli ja tal hakkas lapsest kahju. Vaarao tütrele hakkas see laps niivõrd meeldima, et ta otsustas ta omale jätta. Ja nii saigi juudi poisist Egiptuse vaarao pereliige. Kasuema pani lapsele nimeks Mooses. Temast sirgus nägus ja teotahteline noormees. Kuigi polnud tal kodus millestki puudu, ei jäänud talle märkamatuks suguvendade raske orjapõli. Ta tundis neile sügavalt kaasa. Kord nägi Mooses egiptlast üht heebea orja peksmas. Ta läks nii raevu, et lõi egiptlase maha ning mattis liiva alla. Teisel päeval nägi ta kaht heebrealast kaklemas. Ta läks neid lahutama, küsides, et miks sa siis peksad oma ligiinimest. Teine vastas talle ,, Sa ehk tahad mind tappa ka mind, nagu sa tapsid tolle egiptlase?" Mooses mõistis, et kui tema saladust teab juba juhuslik mööduja, siis egiptlastest korravalvuritel on see
Kalifaat ja araablaste vallutused Kaliif – prohveti asemik, kelle valisid moslemid -> Araabiat nimetati kalifaadiks. Džihaad – püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu Araablased olid vallutustes väga edukad, sest põhjapoolsed riigid Bütsantsi keisririik ja Uus- Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest sõjast nõrgestatud. Bütsantsi elanikud polnud rahul keisrivõimuga. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Bütsantsilt vallutati Süüria, Palestiina ja Egiptus. Uus-Pärsia riik löödi sootuks puruks. VII sajandi teisel poolel vallutati kogu Põhja-Aafrika. Vallutati ka Hispaania, Küpros, Kreeta, Sitsiilia, osa Kaukaasiast. Üritati vallutada ka Konstantinoopolit. Hiigelriigi pealinnaks sai Damaskus, aga hiljem rajati uue pealinnana Bagdad. Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik. Võeti omaks araabia keel. 10
Nii kutsuski imiku õde Mirjam, kes juhtus seal samas olema, oma ema. Kui laps oli juba kasvanud, tõi naine lapse vaarao tütrele pojaks. Egiptuse printsess nimetas poisi Mooseseks (tõlkes 'poeg') ja ütles: ''Sest ma olen ta veest välja tõmmanud!'' Nii sai Mooses oma nime. Oli möödunud nelikümmend aastat ajast, mil ilmus laps jõest. Kasupojana Egiptuse kuninglikus õukonnas üles kasvanud Mooses teadis, et ta on iisraellane ning seepärast tundis ta muret oma suguvendade orjapõlve üle. Kord nägi Mooses, kuidas egiptlane üht heebrealast julmalt peksis. Moosest haaras raev ja nii tappis ta egiptlase. Lugu tuli ilmsiks ning Mooses saadeti Egiptusest välja- Midjanimaale. Seal abiellus ta Midjani preestri Jitro tütre Sipporaga. Moosesel möödus nelikümmend aastat oma äia lambaid karjatades enne kui Jumal ilmutas end Hoorebi mäe juures. Jumal lausus: ''Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal
KUJUNES ARUSAAM, MILLE KOHASELT KOGU MAAILM JAGUNEB KAHEKS SUUREKS PIIRKONNAKS: ISLAMI KOJAKS JA SÕJA KOJAKS. KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD PÄÄSEVAD TAEVASSE, OOTAMATA ÄRA VIIMSET KOHTUPÄEVA, MILLE TULEKUT PROHVET KUULUTAS. EDU TAGAS SEE, ET BÜTSANTSI KEISRIRIIK JA UUS-PÄRSIA IMPEERIUM OLID SEL HETKEL LAASTAVAST SÕJAST NÕRGESTATUD. UUS-PÄRSIA RIIGI TEENISTUSES OLI PALJU ARAABIA PÄRITOLU PALGASÕDUREID, KES EI TAHTNUD OMA SUGUVENDADE VASTU VÕIDELDA, MISTÕTTU OLID VALLUTUSSÕDU ALUSTANUD ARAABLASED EDUKAD. KUIDAS SUHTUSID MOSLEMID VALLUTATUD ALADE ELANIKESSE? MILLEGA OLI SEE PÕHJENDATAV? - 1) ELANIKKONNA IGAPÄEVAELLU SEKKUTI VÄHE; 2) EI SUNNITUD ISLAMIT VÄGISI PEALE; 3) EI KEELATUD KRISTLASTEL, JUUTIDEL VÕI IRAANIS LEVINUD ÕPETUSE POOLDAJATEL OMA TRADITSIOONE AUSTADA; 4) EI LUBATUD KÜLL RAJADA UUSI KIRIKUID, KUID VANU VÕIS KASUTADA JA KORRAS HOIDA; 5) ALISTATUD RAHVAD PIDID MAKSMA MAKSU, MILLEST MOSLEMID OLID
araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse, ootamata ära viimset kohtupäeva, mille tulekut prohvet kuulutas. Edu tagas see, et Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid sel hetkel laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda, mistõttu olid vallutussõdu alustanud araablased edukad. Kuidas suhtusid moslemid vallutatud alade elanikesse? Millega oli see põhjendatav? - 1) elanikkonna igapäevaellu sekkuti vähe; 2) ei sunnitud islamit vägisi peale; 3) ei keelatud kristlastel, juutidel või Iraanis levinud õpetuse pooldajatel oma traditsioone austada; 4) ei lubatud küll rajada uusi kirikuid, kuid vanu võis kasutada ja korras hoida; 5) alistatud rahvad
VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". 2.Kirjelda araablaste vallutusi ja islami levikut. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palj araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630. aastatel vallutussõdu alustanud araablased väga edukad. Väike-Aasiat suutsid Bütsantsi väed sissetungijate eest siiski kaitsta. VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika. 711. aastal tungisid nad üle Gibraltari väina Hispaaniasse. Sissetung Galliasse edu ei toonud, kuid araablased said Vahemere suuremad saared. Põhja pool langes võimu alla osa Kaukaasiast, idas vallutasid nad Kesk-Aasia ja tungisid Indiasse. 3
Turaida linnust ei ehitatud üles enne, kui alles 1214. aastal, mil piiskop Albert alustas sinna kivilinnuse rajamist. 1206. aasta järel olid kõik liivlased sunnitud Riia kiriku ülemvõimu tunnustama, kuid uus katse sellest vabanemiseks tehti juba 1210. aastal. Kaupo osalemine Riia kaitsmises ja Ümera lahingus. 1210. aastal kogunesid liivlased ja kuralased Riia linna alla ning püüdsid seda vallutada. Kaupo viibis koos lähikondlastega linnas ning aitas seda enda ristiusu maha pesnud suguvendade vastu kaitsta. Samaaegselt piirasid eestlased Võnnu linnust. Seetõttu liikusid ristisõdijad pärast Riia ründajate tagasilöömist selle alla, kuid eestlased olid juba lahkunud. Ristisõdijad asusid neid jälitama, kuid põrkasid nendega ootamatult Ümera jõe äärsetes metsades kokku ning said suure kaotuse osaliseks. Henrik süüdistab kaotuses nimelt liivlasi, veidi vähem ka latgaleid, kes lahingu alguses laiali jooksnud. Samas ei kritiseeri ta Kaupot,
tavaline lind! Jah, enamik kajakaist vaevub omaks võtma vaid lihtlabased lennuvõtted: kuis jõuda rannast toiduni, kuis loojanguks laidudele tagasi - sellest piisab. Tavaliselt pole lendamine kajakatele üldse peamine, - küll aga õgimine. Ent sel kajakavõsul polnud peamiseks hoopiski söömine, vaid lend. Kõigest kõige rohkem sinitaeva all armastas isepäine Jonathan lendamist! Muidugi, niisuguse mõttelaadiga, seda taipas ta kähku, polnud just kerge võita suguvendade lugupidamist. Isegi ta lihased vanemad olid jahmunud, et Jonathan pikki päevi tiirutas üksinduses, sooritades sadu madalliugeid, lihtsalt katseks. Näiteks ei mõistnud ta ikka veel, miks on see nii, et kui ta lendab vähem kui poole tiivasirutuse kõrgusel merepinnast, võib ta õhus püsida kauem, vähimagi jõukuluta. Ka tema liuglemised ei lõppenud tavapärase jalad-harkis-ees sulpsatusega, vaid hoopis sujuvalt laugja kiiluveega, kui ta pinda puudutas,
" küsis Mirjam. "Kutsu jah," vastas vaarao tütar. "See laps on nii armas, et ma ei soovi tema hukku." Mirjam kutsus oma ema, kellele vaarao tütar ütles nii: "Anna sellele lapsele piima seni, kui ta seda vajab, ja siis too ta mulle." Ja nii saigi juudi poisist Egiptuse vaarao pere liige. Kasuema pani lapsele nimeks MOOSES, mis on tõlkes "poeg". Temast sirgus nägus ja teotahteline noormees. Kuigi tal polnud oma kodus millestki puudu, ei jäänud talle märkamatuks suguvendade raske orjapõli. Ta tundis neile kaasa. Kord nägi noor Mooses egiptlast üht heebrea meest peksmas. Ta läks nii raevu, et lõi egiptlase maha ja mattis ta liiva alla.. Teisel päeval nägi ta kaht heebrealast kaklemas. Ta läks neid lahutama, öeldes ühele neist: "Miks sa peksad oma ligimest?" Too aga vastas: "Sa ehk tahad tappa ka mind, nagu sa tapsid tolle egiptlase?" Mooses mõistis, et kui tema saladust teab juba juhuslik mööduja, siis egiptlastest
" küsis Mirjam. "Kutsu jah," vastas vaarao tütar. "See laps on nii armas, et ma ei soovi tema hukku." Mirjam kutsus oma ema, kellele vaarao tütar ütles nii: "Anna sellele lapsele piima seni, kui ta seda vajab, ja siis too ta mulle." Ja nii saigi juudi poisist Egiptuse vaarao pere liige. Kasuema pani lapsele nimeks MOOSES, mis on tõlkes "poeg". Temast sirgus nägus ja teotahteline noormees. Kuigi tal polnud oma kodus millestki puudu, ei jäänud talle märkamatuks suguvendade raske orjapõli. Ta tundis neile kaasa. Kord nägi noor Mooses egiptlast üht heebrea meest peksmas. Ta läks nii raevu, et lõi egiptlase maha ja mattis ta liiva alla.. Teisel päeval nägi ta kaht heebrealast kaklemas. Ta läks neid lahutama, öeldes ühele neist: "Miks sa peksad oma ligimest?" Too aga vastas: "Sa ehk tahad tappa ka mind, nagu sa tapsid tolle egiptlase?" Mooses mõistis, et kui tema saladust teab juba juhuslik mööduja, siis egiptlastest
jumalate kujud kõrvaldati. Kalifaat ja araablaste vallutused: Prohveti surma järel valiti asemik, kaliif, araabia riik = kalifaad. Esimesed 4 kaliifi muhamedi lähisugulased. Koraan nägi ette, et moslen peab usu nimel pingutama - dzihaad püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu , maailm jaguneb islami kojaks ja sõja kojaks. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid omavahelisest sõjast laastatud, ja seal oli ka palju araablasi, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630.aastatel vallutussõdu pidanud araablased edukad. 7 saj teisel poolel vallutasid kogu Põhja-Aafrika. Edasi vaölutati hispaania, seejärel küpros, kreeta, sitsiila. Nii sai kalifaadist hiigelriik. Pealinnaks sai Damaskus. Seejärel kukutati kaliif võimult ja uus dünastia tuli, kes luges end prohveti otseseks järeltulijaks. Uus pealinn: Bagdad. Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik
ristiusku omal maal pidid sallima, kes vaenulikud olid noorkristlaste vastu ja võimaluse järele katsusid võõrast iket maha raputada ning ühes sellega ristiusku kaotada, juhtuval korral ka välismaa abi kasutades või oma toetust välismaalastele andes. Seesugusel olukorral oli noorkristlaste seisukord raske: tarbekorral otsisid nad seda enam tuge kristlastelt. Viimaste rõhumise pärast ja paganausule kalduvate suguvendade või ka võõramaa paganate ning venelaste pealekippumise resp. meelituste pärast oli noorkristlaste hulgas palju neid, kes ristiusust juhtuval korral taganesid, liiatigi üldistel vastuhakkamistel, nagu saarlaste, kurelaste juures ja teisal (perfidi, apostatae, abnegata fide relabuntur, infideles). Võitlustes ordu ja piiskoppide vahel katsus ordu paganusele kalduvate eestlaste vaenu ristiusu ning noorkristlaste vastu oma huvides
enamasti tagasi hoida. Roomlaste jagermaanlaste suhted polnud aga sugugi üksnes vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis tihe kaubavahetus ja muu suhtlemine. IV. Sajandil võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu, mis aga roomlaste omast siiski mõneti erines. Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Sageli värvati terveid germaanlaste salke, et need kaitseksid riigipiiri oma teisele poole jäänud suguvendade eest. Rooma armee hakkas aina rohkem koosnema barbaritest. Aastal 375. tungisid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid, kes ründasid germaanlasi. Rooma keisrid ei suutnud seda takistada. Peagi olid mitmed germaani hõimud asunud sügavale riigi sisealadele. Rahvasterändamise käigus tekkis senise Lääne- rooma keisririigi alale mitu germaanlaste riiki. Isegi Itaalias võimutsesid germaani soost pealikud. 476
sõjameeste kallal oli proovinud, ei teinud võitlemine poolmetsaliste leedulastega talle enam suurt nalja. «Tappa mõistab iga lurjus,» ütles sepp selle kohta. «Kui kangem nõrgema kallale läheb ja ta maha notib, siis ei ole see kellegi sõdimine, ja mina seda ei salli.» Nõnda oli sepp, ehk küll nime poolest pärisori ja pealegi valjude isandate pärisori,1 siiski nii vaba mees kui ei keegi muu Liivimaal. Ta ei tundnud vägivallakartust ega raskeid elumuresid. Suguvendade vilets põli ei teinud temale suuremat südamevalu. Ta kergitas nende häda kus võis, elas aga ise isandatega heas sõpruses. Tema 129 sõna maksis talupoegade ees palju, aga ta ei olnud oma mõju iialgi kurjasti pruukinud, ei ninameheks püüdnud saada ega suuri asju juhtima hakata. Isamaa kõrgemad saatused jättis ta jumala ja valitsejate hooleks. Hea õnn ja usin töö olid Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist uhkust ei armastanud ta
annaabi.ee 
