8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mis on ehitusplaani poolest sarnased kuid ülesanded on erinevad. 10. mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. 11. pseudogeen- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. 12. fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. 13. geokronoloogiline skaala- geoloogiline ajaarvamine. 14. eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotis (Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum) 15. aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine. Eoon jagatakse aegkondadeks. 16. ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Aegkond jagatakse ajastuteks. II Evolutsiooni vormid: 1. füüsikaline evolutsioon 2. keemiline evolutsioon 3. bioloogiline evolutsioon 4
· S o t s i a a l n e e v o l u t s i o o n- inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. Georges Cuvier (1769-1832) Oma uuringutega tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid,
· S o t s i a a l n e e v o l u t s i o o n- inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng. Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. Georges Cuvier (1769-1832) Oma uuringutega tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid,
Nt kui mikroorganism ei olnud enne uue geeni sisestamist patogeen, aga pärast geneetiliselt muundamist on, on patogeensus loomulikult organismi uus omadus ja oht, mille tekkimise tõenäosust ja tagajärgi tuleb hinnata. Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. Ristumine iseenesest ei pruugi keskkonnale või inimtervisele ohtlik olla, kui sellega ei anta edasi omadusi, mis muudaksid sugulasliikide edaspidist käitumist. Kui ristumisel antakse edasi umbrohumürgikindlust kandev geen, ähvardab põllumajandust selge oht umbrohud ei allu enam tõrjele. Ristandid muutuvad ohtlikuks alles siis, kui need on võimelised looduses püsima jääma ja oma levikut suurendama. Järglasi mitteandvad üksikud ristandtaimed ei kujuta endast ohtu. 4.2. Pärast ohu määratlemist on riskianalüüsi teine etapp tõenäosuse ja võimaluse hindamine, et see oht tegelikkuses realiseerub
Kaudne oht võib aga ilmneda alles pika aja, isegi põlvkonna möödudes. Kumulatiivseks ohuks peetakse aga ohtu, mis ilmneb pika aja jooksul, kuid mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel. (Turve jt 2008, lk 8) Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. See ei pruugi olla keskkonnale või inimtervisele kahjulik, kuid sellega ei anta edasi omadusi, mis muudaksid sugulasliikide edaspidist käitumist. Ristandid muutuvad ohtlikuks alles siis, kui need on võimelised looduses püsima jääma ja oma levikut suurendama (umbrohi ei allu enam tõrjele). Järglasi aga mitte andvad ristandtaimed ei kujuta endast ohtu. (Turve jt 2008, lk 9) Geenmuundatud taimede kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust. Muidugi on võimalik luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud
Koguvilja igast emakast areneb osavili, mida me nim. lihtviljade tüüpide järgi! Seeme: eriline taime elujärk. Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline. Toitainete varu- perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa Eluslooduse mitmekesisus- mitmekesisus on väga suur Süstemaatika- teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate elusorganismide kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadesse liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda , mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Eluriigid Maakeral- Eelrakulised, Arhed, Bakterid, Esiviburlased, Seened, Ainuraksed, Protistid, Taimed, Loomad Eelrakulised Virophyta obligatoorsed : RNA ja, või DNA ja valk; Suurus 10-20 nm; Kuju: isodiameetriline, pulkjas, liitehitus; Rühmad: RNA, DNA või RNA+DNA; Päritolu: eeleluline, hulkuma läinud geenirühm, redutseerunud bakter
Lihtsalt kiirem protsess. Antibiootikumi resistentsed geenid annavadlooduses hüpates uut tolerantsust. Eur-s antibiootikumi resistentsed taimed keelatud. Võib väljahüpata, aga see tõenäosus, et lülitub inimese genoomi, on kaduv väike. Tekivad uued patogeenid. Rikub looduse tasakaalu. Taimede puhul oht sugulasliikide vaheline tagasi ristumine. Eriti ohtlik liigilt teisele ülekanne. · HELCOMLäänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon o 1974. aastal vastuvõetud täiendati 1992. aastal o Põhieesmärkideks: vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund;
kohe toiduks. Looduslike koosluste sisene mitmeksisus võib tuleneda kõigist ülal toodud kolmest heterogeenuse tüübist. Toiduvalikust (spetsialiseerumisest) oleneb see, millised liigid saavad moodustada segakoosluse. 1) Ühes koosluses elavad liigid erinevad üksteisest mingil viisil, kuid iga liik sobib sellesse keskkonda, kus ta elab, sest keskkond ise on heterogeenne. 2) Niisugusust diferentseerumist on kõige kergem ära tunda just sugulasliikide puhul, sest seal paistavad need erinevad paljude ühiste omaduste taustal kõige paremini välja. Kuid niisama tähtis on mõist ühe gildi liikmete kooseksisteerimist. Gildi kuuluvad liigid ei tarvitse omavahel suguluses olla. /Gildi nimetuse mõtles välja Root. Ühte gildi paigutas ta need liigi, kes tarvitavad ühesugust toitu, kuid ei tarvitse üksteisega sarnaneda/. 3) Kas koos eksisteerivad liigid peavad olema erinevad? Kui erinevad
Võib rikkuda geneetilist tasakaalu. Uus geen uues keskkonnas muutub mürgiseks allergeeniks. Samas analoogne klassikalise sordiaretusega. Lihtsalt kiirem protsess. 5. Antibiootikumi resistentsed geenid annavad looduses hüpates uut tolerantsust. Eur-s antibiootikumiresistentsed taimed keelatud. Võib välja hüpata, aga see tõenäosus, et lülitub inimese genoomi, on kaduvväike. 6. Tekivad uued patogeenid. 7. Rikub looduse tasakaalu. Taimede puhul oht sugulasliikide vaheline tagasiristumine. 8. Eriti ohtlik liigilt teisele ülekanne. HELCOM Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. 1974. aastal vastuvõetud, täiendati 1992. aastal Põhieesmärkideks:vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerrelähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutavökoloogiline seisund; teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel; koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri
Võib rikkuda geneetilist tasakaalu. Uus geen uues keskkonnas muutub mürgiseks allergeeniks. Samas analoogne klassikalise sordiaretusega. Lihtsalt kiirem protsess. 5. Antibiootikumi resistentsed geenid annavad looduses hüpates uut tolerantsust. Eur-s antibiootikumiresistentsed taimed keelatud. Võib välja hüpata, aga see tõenäosus, et lülitub inimese genoomi, on kaduvväike. 6. Tekivad uued patogeenid. 7. Rikub looduse tasakaalu. Taimede puhul oht sugulasliikide vaheline tagasiristumine. 8. Eriti ohtlik liigilt teisele ülekanne. HELCOM Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Põhieesmärkideks: 1) vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund. 2) teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel. 3) koordineerida merekeskkonna ja atmosfääri teaduslike uuringute läbiviimist.
Fossiil (kivistis) - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Fotoperiodism - on organismide reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõppproduktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. Fülogenees - liigi sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Fülogenees - organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Fülogeneesipuu - evolutsiooniline sugupuu, liikide või kõrgemate taksonite evolutsioonilist arengukäiku ja põlvnemisseoseid kujutav joonis. Fundamentaalteadus (alusteadus) - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.
geograafiliselt ja ökoloogiliselt stabiliseerunud on ka morfoloogiliselt stabiliseerunud Biosüstemaatika Teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ja tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritlemisest, nimetamisest ja teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest (Parmasto 1996) ◦ Taksonoomia ◦ Nomenklatuur ◦ Süstemaatika ◦ Floristika, faunistika, fungistika Süstemaatika ülesanne Taimede kirjeldamine Sugulasliikide rühmadeks liitmine Rühmade süstematiseerimine vastavalt liikide evolutsioonile Takson – taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum; põhiühikuks liik Domeen – kõrgeim taksonoomiline ühik BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKSIS KASUTUSEL OLEVAD FORMAALSED TAKSONID (alanevasjärjestuses) Riik • alamriik, hõimkond • alamhõimkond, klass • alamklass, selts • alamselts, sugukond
S. r-t käsitatakse kui Liebigi reegli täiendust. Thienemanni reegel liigi säilimist ja levimist limiteerivad keskkonnatingimustele tundlikemad elujärgud ja fenofaasid, nt. taimedel pungad, õienupud ja idandid. Tolerantsuse reegel Seaduspärasus, mille kohaselt mis tahes taksoni isendite levikut piirab ökoamplituud (tolerantsuspiirid) mingi ühe teguri suhtes. Van Valeni reegel Sraduspärasus, mille kohaselt ühesuguse nõudlusega sugulasliikide (või muude taksonite) väljasuremise tõenäosus ajaühikus on võrdne. Vernadski reegel e. aatomite biogeense migratsiooni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt keemiliste elementide ümberpaigutumine maapinnal ja kogu biosfääris toimub kas elusaine vahetul osalusel või keskkonnas, mille geokeemilised iseärasused (nt. O2, CO2 ja H2 sisaldus) tulenevad praegusest või Maa geoloogilises ajaloos eksisteerinud elusainest. Reegel seletab ms
6. Viljadega!? (võiks rääkida kasvuhoones) Tõepoolest - näiteks viigikaktuse toored varisenud viljad võivad juurduda ja uueks taimeks kasvada, samaaegselt järelvalmivad ka seemned (NB! tegemist on rüüsviljaga, millel vili on süüvinud õierao sisse; selle "sõlmekohtadest" – näsakeste juurest hakkavad kasvama võsud). 36. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid – süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 37. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel.
Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt)
Võib rikkuda geneetilist tasakaalu. Uus geen uues keskkonnas muutub mürgiseks allergeeniks. Samas analoogne klassikalise sordiaretusega. Lihtsalt kiirem protsess. 5. Antibiootikumi resistentsed geenid annavad looduses hüpates uut tolerantsust. Eur-s antibiootikumiresistentsed taimed keelatud. Võib välja hüpata, aga see tõenäosus, et lülitub inimese genoomi, on kaduvväike. 6. Tekivad uued patogeenid. 7. Rikub looduse tasakaalu. Taimede puhul oht sugulasliikide vaheline tagasiristumine. 8. Eriti ohtlik liigilt teisele ülekanne. HELCOM Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon 1974. aastal vastuvõetud täiendati 1992. aastal Põhieesmärkideks: 1)vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; 2) teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel;
annaabi.ee 
