Mõlemal puhul riigi põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära võimu piirid. 1.Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)paljud riigid peale I sõda läksid üle demokraatlikule teele. 2)saksamaad võitnud riigid säilitasid demokraatia. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Nad pidid võtma mehe tööd üle, enesetunne paranes, olid medõed sõjas. Vaata õpikust pilti lk 30 ja iseloomusta paari lausega sufrazettide liikumist. I maailmasõda töid mehed kodudest välja, alguse sai sufrazettide liikumine. (naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse. 2.Täida lüngad. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservatiivid pooldasid alalhoidlikkus traditsioonides kinni. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid
edasiviiv jõud, sest see ,,levitab arengut" ja nii oldi jälle sammuke lähemal moodsale ajastule. Lisaks tehnika ja teaduse arengule, muutusid ka inimesed. Ümberhindamisele läks naiste roll ja võimed ühiskonnas- teema, mis on veel tänapäevalgi aktuaalne. Naiste positsioon avalikus elus oli alguses tagasihoidlik, naine oli teisejärguline, mehe varjus. Tänu üksikutele jõulistele ning suure lugupidamise saavutanud naistele võideldi 19. sajandil naistele hääleõigus valimistel. Sufrazettide võitlus selle nimel jätkus ka 20. sajandil, kui naiste iseseisvumine oli suuremalt hoo sisse saanud. Modernse ajastu kujunemist mõjutas kõige rohkem Euroopast alguse saanud areng. Areng igas suunas tehnika, teadus, inimsuhted. Kiirelt levima hakanud info kandis endas teadmisi, mis aitasid maailmal ,,valmis" saada.
sellele järgneval perioodil. Euroopas hakkas kasvama valimisõiguslike naiste hulk. Alguse sai see 1906. aastal Soomes ning 1913. aastal said ka Norras naised valimisõiguse. Peale I maailmasõda andsid ka paljud teised riigid naistele valimisõiguse. Saksamaal ja Poolas juba 1918. aastal, USA's 1920. aastal. Selle kõik põhjustas arvatavasti naiste kasvav tähtsus ühiskonnas ja nende endi aktiivsus, mida nimetati sufrazettide liikumisteks. Kindlasti oli oma osa ka I maailmasõjal, mille ajal olid naised need, kes pidid tegema ära kõik tööd, mis varem olid meeste õlul. Nad töötasid kaevandustes ja tehastes väiksema palga eest kui nende mehed seda teinud olid. See aitas kaasa võrdsete õiguste saavutamisele meestega ning tõi endaga kaasa traditsioonilise peremudeli drastilise muutumise. Sõda tõi endaga kaasa kohutavaid mälestusi, mis süübisid rindel olnud inimeste
Esimese maailmasõjaja selle järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskklassi kuulunud inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtted. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõiguse andmine, Surbritannia naised said 1918. aastal valimisõiguse sufrazettide nõudmiste toel. Töölisklassi ja naiste näol tekkis suur grupp inimesi kes said küll valimisõiguse, kuid kel puudus kogemus orienteerumaks poliitilisel maastikul. Nende tingimustega manipuleerides õnnestus tulevastel diktaatoritel võimule pääseda. Pärast Esimese maailmasõja lõppu koguneti Prantsusmaa pealinna Pariisi rahukonverentsile. Konverentsist võtsid osa üksnes Esimese maailmasõja võitnud riigid. Pariisi rahukonverentsil
Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust perekonnast pärit abikaasa tõttu. 1936. detsembrist sai Briti troonile George VI. Inglise sisepoliitika tähtsaimaid reforme oli valimisõiguse laiendamine 1918.a. Kaotati varanduslik tsensus, meesvalijate vanusemäär langes 21. eluaastale. Tänu inglise naisõiguslaste sufrazettide survele said valimisõiguse ka naised. Liberaalid kaotasid oma positsiooni riigi juhtimises. Konservatiivse partei kõrvale kerkis esile Tööerakond e. Leiboristlik partei. 1924.a. parlamendivalimistel saavutasid nad võidu ja moodustasid oma valitsuse. Tööerakondlased olid võimul ka aastatel 1929-1931. Leiboristlik partei kuulutas oma eesmärgiks sotsialismi rahumeelse saavutamise. 1929.a. oli võimul James Ramsay MacDonaldi leiboristlik valitsus, mis ei suutnud vältida tööliste
tarbeesemed, rõivad ja mood. Moesõnaks oli progress. Seda käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega, bulvareilt kadusid viimased hobutrammid. Linnade tänavatel marssisid üha häälekamate naisõiguslaste ehk sufrazettide rongkäigud. Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid (viimased võisid suus kergesti süttida). Pessimistlike meeleolude üheks avaldumisvormiks oli antisemitismi (juudivaenulikkuse) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Herzl
õnnistatakse peagi ristiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste pöördumatutena. Maailma kõige jõukamates piirkondades oli uuendusi lausa silmaga näha ja käega katsuda. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilahternad elektrilaternatega, bulvaritelt kadusid viimased hobutrammid ja tänavatel marssisid üha häälekamalt naisõiguslaste ehk sufrazettide rongkäigud. Seejuures ei saa öelda, et valitsenud oleks üheülbaline optimism. Vastupidi, leidus ka sügavat pessimismi. Usk darvinistlikku evolutsiooniteooriasse ei tähendanud automaatselt usku progressi, sest teooria juhtis tähelepanu ka degenereerumise võimalikkusele. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. 20
sisserännanud inglased protestandid. Rahvuslik rõhumine, kehvad majandusolud ja eriti 19.sajandi keskpaiga kartuliikaldused tõid enesega kaasa ka iirlaste massilise väljarände (peamiselt USA-sse). 1914 I võeti parlamendis home rule`i vastu (suhteliselt piiratud autonoomiaga), aga selle kehtima hakkamine lükati Esimese maailmasõja puhkemise tõttu edasi ning see omakorda viis iirlased ülestõusu puhkemiseni 1916 (Lihavõtteülestõus). Sufrazetid naisõiguslased Inglismaal. (sufrazettide liikumine, mille eesmärgiks oli naistele valimisõiguse andmine.) 18. Kuidas olid lahendatud sotsiaalsed probleemid Põhjamaades? - 19. Milles seisnes Jaapani edu? Põhjused? - 1868 alustati Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. 20.sajandi alguseks oli loodud kaasaegne tööstus ja raudteedevõrk, moodustatud moodne riigiaparaat, sõjavägi ja laevastik. Jaapan oli konstitutsiooniline monarhia- riigipeaks oli laialdaste võimuvolitustega
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11
sajandi keskpaiga kartuliikaldused tõid enesega kaasa ka iirlaste massilise väljarände (peamiselt USA-sse). 1914.a. Inglise parlament võttis home rule`i vastu (suhteliselt piiratud autonoomiaga), aga selle kehtima hakkamine lükati Esimese maailmasõja puhkemise tõttu edasi ning see omakorda viis iirlased ülestõusu alustamiseni (1916.a. Lihavõtteülestõus). · 20.sajandi algul aktiviseerus ka sufrazettide liikumine (vt. õpik lk.25), mille eesmärgiks oli naistele valimisõiguse andmine. · Peamiseks välisvaenlaseks oli saanud Saksamaa- see omakorda lähendas Suurbritanniat Prantsusmaale ja Venemaale. Peep Reimer 7 3.2. Prantsusmaa (lk.25-27): · Kuni 1871.a. oli keisririik, hiljem vabariik (III vabariik). · Majanduse arengult jäi Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas
Moesõnaks oli progress, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. Inimene oli saamas maailmas peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega, bulvareilt kadusid viimased hobutrammid. Linnade tänavatel marssisid üha häälekamate naisõiguslaste ehk sufrazettide rongkäigud. Usk darvinistlikku evolutsiooniteooriasse ei tähendanud automaatselt usku progressi, sest teooria juhtis tähelepanu ka degenereerumise võimalikkusele ja selle märke nägid ka oma kaasaegses maailmas paljud intellektuaalid. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Antisemitismile vastukaaluks sai sionistlik liikumine, mis hakkas
soo-vaba kunsti. Tihtipeale polnud esmapilgul vaadates aru saada, et teos oli naise tehtud. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal vahemikus 1880 kuni 1920 (nn sufrazettide liikumine). See andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Termini "teine laine" võttis kasutusele Marsha Lear, tähistamaks naiste gruppide moodustamist Ameerikas, Suurbritannias ja Euroopas 1960ndate lõpus. Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise kodanikuõiguste, poliitika ja majanduse valdkondadelt seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele ühiskondliku elu
Earl Grey Earl Grey diplomaat, tee looja Twiningsi teesalongi tee. Earl Grey oli liberaal, kes viiski läbi parlamendireformi 1832, mis seadustas uuesti inglismaa parlamentaarset korda, eelkõige valimiskorraldus, kuidas alamkoda valitakse. kuninganna Victoria. Victoria oli riigiasjades väga hoolas, üritas kõigega ise kursis olla, avaldada oma arvamust, samal ajal hoidis parlamendi suveräänsust, millega teenis rahva austuse. Emmeline Pankhurst- üks kuulsamaid naisõiguslasi ja sufrazettide liidreid. Thomas Robert Malthuse-Malthusti ärritas, et inimesed ei tee tööd, vaid ainult toodavad uusi inimesi juurde. Malthus ütles, et niimoodi võib rahvaarv kasvada teooreetiliselt, kahekordseks iga 25 a tagant, rikkused kasvavad aga aritmeetiliselt. Rahvaarv saab olema vaesuse aluseks. Malthus nimetas kõiki seniseid rahvaarvu piiravaid näitajaid positive check loodus ise kontrollib rahvastiku arvu. Ta pidas
annaabi.ee 
