Miari ja teised religioossed juhid. KUJUNEMISLUGU Sufid on üldistatult pärit Lähis-Idast. Nagu ka budism on ju Indiast pärit õpetus, kuid on sealt peaaegu kadunud ja alles jäänud vaid kauges põhjaservas ning Brima ümbruses, aga sellel on arvukalt järgijaid võõrastes riikides, on ka sufisid indias väga vähe. Selle järgijad elavad Pärsias ning teistes moslemimaades. Ilma Indiata ei oleks sufismi, sest ilma sufide Indiast pärit õpetusteta oleksid nad ortodokssed muhameedlased. Tutvudes sufide alussüsteemiga on need pärit vedaantast ja bhakti-joogast. Sõna Sufi on tulnud pärsia (araabia tüvega) sõnast ,,suf", mis tähendab vill. See tuleneb sellest, et muistsed sufid loobusid kallistest ja luksuslikest riietest ja kabndsid jämedast värvimata villast tehtud lihtsaid ürpe. Maal oli vill kõige odavam materjal nagu ka indias askeetide poolt kantav odav paberikangas.
tasakaal, harmoonia Kastid indias: brahman(preester); ksatria(võitleja); vaisja(käsitööline, kaupmees); suudra(mustatööline) 12. Armastuse kolmnurk Vivekananda põhjal - Armastus ei tingi, võistle ega tunne hirmu. 13. Bhakta suhtumine jumalasse - "Annan sulle kõik mis mul on ega taha vastu midagi" 14. Bhagavadgita (isanda laul) - osa Inida suureeposest Mahabharata (Suur India) 15. Uusaja India filosoofe - Ramakrisna, Vivekananda, Sri Aurobindo, Rabindranath Tagore 16. Sufismi olemus ja selle esindajad - tekkis 7.saj. Mesopotaamias. Kujutab ekstaatilist ja praktikalist praktikat ja vabamõtlejalikku filosoofiat. Junus Emre "Lõpp ja algus"; Ibn Tufail Elav ärganu poeg"; Abu Ali Ibn (Ibn Tufaili õpetaja).
tunnetama isiklike kogemuste kaudu Avesta pärslaste pühakiri, mis ideoloogiliselt sarnaneb veedadele, avestat säilitati suuliselt ruba'i nelikvärss Rudak Iraani luule vanim klassik, tema luulest on säilinud vaid fragmendid Firdaus kirjutas ,,sahname" ehk ,,Kuningate raamatu" Sahname Firdausi kirjutatud raamat (,,Kuningate raamat"), mis on tagasivaade Iraani ajaloole, koosneb kolmest osast. Umbes 11. saj-l San'i teda peetakse sufismi õpetusluule rajajaks, ,,Tõe peidetud aed" Fard ad-Dn Attar kirjutas raamjutustuse ,,Lindude keel" ,,Lindude keel" - Farid ad-Din Attari kirjutatud raamjutustus 13. saj-l Nizm Kaukaasiast pärit Pärsia luuletaja, kes kirjutas hamsasid. nazira - Hamsa viisikpoeem, millel on kindlad temaatilised osad Rm Koostas diivani, kirjutas sufismiõpetuse poeemi ,,Mathnawi" ,,Mathnawi" - Rumi kirjutatud sufismiõpetuse poeem 13. saj-l, nimetatud ka pärsiakeelseks koraaniks
tööstuslinn. Adana- suuruselt viies linn Türgis. Selle ümbrus on põllumajanduslikult aktiivne. Asub Kiliikia aladel Lõuna-Türgis. Türgi on oma mõnusa kliima, ilusate randade, kultuuri ja turgude ka eestlastele väga armastatud turismimaaks saanud. Otoman on türgi diivan, mis on ilma seljatoeta. See on istumis- ja lamamissofa, millel võivad olla lahtised padjad. Samuti nagu kunagine impeerium, on ka see imetatud Osmani järgi. Kunagi kutsuti türklasi osmaniteks. Dervišid on sufismi järgijad, islami vaimuliku vennaskonna liikmed. Tänapäeval tegutseb umbes 70 vennaskonda. Tähtsamad on Kadirija, Rifa’ija, Sanusija jpt. Sõna „kiosk“ pärineb ilmselt türgikeelsest sõnast „kösk“. Türgi keeles tähendab see ilusat väikest maamajakest, villat või väiksemat sorti paleed. Tänapäeval on selle tähenduseks väike ajaleheputka.
oodi"). Samuti pandi kirja kõikvõimalikke lugusid Muhammadi ja tema kaaslaste kohta: millised nad olid, kuidas käitusid jne. Arenes välja teoloogia. Sellest tulid esimesed Koraani kommentaarid. Edasi tekkis õigusteadus. Et mõista Koraani õpetuse tuuma, müstilist sisu, arvati, et on vaja teatud seisund saavutada. Tekkis sufism, mis väitis, et Koraani tekstide taga on veel muid tähendusi, mis sõna-sõnalt lugedes välja ei tule. Eristatakse araabia ja pärsia sufismi. Pärsia sufismil oli mõjutusi kohalikust kultuurist, see läks veel kaugemale sügavustesse. Luule ei kadunud kuhugi, kuigi Koraanis on luuletajaid nimetatud valetajateks, mistõttu Muhammadi eluajal ja mõneks ajaks pärast tema surma luuletraditsioon katkes. Pikalt see ei kestnud. Qasida taastus, lisandusid uued vormid. Koraanil on mitu kihistust. Esiteks algne Koraan, mis on tollases kõrgemas keeles. Sellele
12. kuul, mille kõik moslemid peavad sooritama vähemalt korra elus. Pärast Muhammadi surma kehtestas moslemite kogukond valitsuse ja seadused, juhindudes Koraanist ning sunnast, saadiku sõnalistest ja käitumuslikest ilmutuse tõlgendustest. Seadused koostasid teoloogid. Sufid on moslemid, kes otsivad vahetut ja isiklikku Jumala tunnetamist. Mõned neist läksid nii kaugele, et neid süüdistati arvamises, et hing ja Jumal on üks. Seetõttu on arvatud, et sufismi ja islami seadust järgiva elukorralduse vahel on vastuolu. Tegelikult vastuolu puudub, kuna sufid rõhutavad nii islami elukorralduse järgimist kui ka hinge ja Jumala vahelise armastuse kogemist. Moslemid usuvad, et Jumal lõik kõik oleva, seetõttu peeti heaks Jumala loomingu uurimist ja lahtimõtestamist. Teadus ja inimesed, kes seda uurivad ja õpivad, on islamis kõrgelt väärtustatud. Raamatuid ja teadmisi on moslemid alati kirjeldanud kui toitu vaimule. Islamil
pea täis vaaraounelmaid." (Roosiaed", lk 71) "Mul oli seltsimees, kellega pikki aastaid koos rännates, leiba ja soola süües teineteisele väga lähedaseks olime saanud." ("Roosiaed", lk 91) 7. Kas on võimalik seostada teost "Roosiaed" sufismiga ja kuidas? Kindlasti on antud teost võimalik seostada sufismiga. Saadi on oma teoses üritanud anda õpetussõnu eetiliselt parema elu tarbeks ning see on ka osa sufismi õpetuskirjandusest. Sufismis mängib sisemaailma rännakutes olulist rolli sufiõpetaja, kes läbi lugude jutustamise juhib õpilase tähelepanu tema sees toimuvale, äratades üles sisekaemust ning seda sama teeb Saadi ka "Roosiaias." Läbi erinevate lugude annab autor võimaluse mõista isesuguseid elulisi sündmusi ning neist õppida. Sufismi motiivid ja sümbolid on teoses sellises sümbiooses seoses, et on raske vahet teha, kust üks algab ja teine lõppeb
kirikutornide poolest. Egiptuse Ülem Administratiivse Kohtu 2006. aasta 16. detsembri otsus nõudis selget piiri ,,tuntud uskude" (islam, kristlus, judaism) ja kõikide teiste religioossete uskumuste vahel. See otsus on viinud selleni, et erinevad kogukonnad annavad valetunnistusi või keelduvad isikut tõendavatest dokumentidest. Egiptuses on kõige rohkem mosleme (80-90 % elanikkonnast) ja enamik on sunniidid. Egiptuse moslemitest märkimisväärne number järgivad põlise sufismi käske ja väiksem osa järgib Shi'a't. 10-20 % elanikkonnast on kristlased, rohkem kui 95 % kuuluvad põlisesse Aleksandria Kopti Õigeusu kirikusse. Teised põlised Egiptuse kristlased on Kopti-Katoliku Kiriku, Kopti Evangeelse Kiriku ja mitmesuguste kopti protestantlike usulahkude jüngrid. Mittepõliste kristlaste kogukonnad asuvad peamiselt Aleksandria ja Kairo linnaregioonides ja on Aleksandria Kreeka Õigeusu Kiriku, Melkite Kreeka-Katoliku
Kirjanduse uuendusstiili viljeleja al-Farb - ,,Õilis linn", araabia kirjanik Ibn Sn - Pärsia füüsik, filosoof ja teadlane, kirjutas nelikvärsse (rubiisid Ibn Rusd - araabia filosoof, viis kooskõlla islami ja Aristotelese õpetuse al-Ghazl - pärsia päritolu teoloog, filosoof, jurist ja müstik. Ta on üks tähelepanuväärsemaid õpetlasi islami filosoofia ajaloos. ,,Lampide orav" Ibn Tufail 12 saj Pärsia kirjanik ,,Elav Ärganu poeg" Ibn al-'Arabi araabia filosoof ja luuletaja, sufismi ainelised traktaadid ja mõtteluule Tuhat ja üks ööd araabia jutukogu Muwassah Adab 8-13.saj kirjanduszanr, kus luule ja proosa vahelduvad. Maqma 8-13 saj.araabia kirjanduszanr. Euroopas vastab sellele kelmiromaan Sufism 8 saj. müstilis- askeetlik filosoofiline vool ( antiik-kreeka, hinduismi, budismi mõjud). Tee, järk-järguline maisest elust irdumine askees, süvenemine palveisse, vaimsed treeningud, eesmärk on ühineda Jumalaga elu ajal
enesega. Öeldakse, et saavutanud kord kõrgeima teadvuse seisundi, võivad taoismi mõttetargad ilmuda surematult ükskõik millise olemise tasandil, isegi elada kahanematu elujõuga sajandeid oma maistes ehades. Taoism on keskmise läänelase pingeterohke eluviisi täielik vastsnd. Lastes kehal, vaimul ja hingel rohkem nautida seesmist ja välist rahu, on võimalik luua harmoonilisemat elu. 6 SUFISM Sufismi peetakse üldiselt üheks islami müstitsistlikuks vooluks, kuid on arvatud, et selle juured peituvad hoopis kaugemas minevikus. Nii või teisiti on sufismil eriline koht teistlike religioonide hulgas, nimelt selle poolest, et temas ilmneb jumaluse ekstaatiline ootus ja soov temaga üheks saada. Sufistlikest meditatsioonidest on Läänes kõige enam tuntud Mevlevi ordust pärinev graatsiline keerlemistants (,,Pöörlevad dervisid"). Vasak käsi välja
42. Dzihaad sõda, võitlus islami usu kaitseks. 2 sorti: suur endaga, väike välise vaenlase vastu. Iga moslem võib selle välja kuulutada, aga teistel pole kohustuslik sellega liituda. 43. Mosee moslemite pühamu. 44. Hidzra - Muhamedi väljarändamine Mekast aastal 622 usulise tagakiusamise tõttu. Selle sündmuse aastast hakkab moslemite ajaarvamine. 45. Mahdi päästja, kelle Jumal maa peale saadab ning kes toob endaga maa peale jumalariigi. 46. Sufi sufismi, islami müstika, järgija. Seda praktiseeritakse spetsiaalsete harjutustega, nt keerutamine ja askeetlus. 47. Mufti ametnik, kes tõlgendab sariaadi seadust. 48. Messias (heebrea keeles Hamasia) tõlkes salvitu, võitu. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 49. Rabi juutide eespalvetaja, kes viib jumalateenistusi läbi. 50. Munk BUDISM/KRISTLUSon oma elu Jumalale pühendanud (mees)isik, kes
millel oli ka kindluse funktsioon. Asus jõe ääres, pidi kaitsma jõge piraatide eest. Marokos hakati selliseid ehitisi nimetama ribat'eks. Sufi on võtnud justkui ülesandeks siin maailmas jõuda juba paradiisi. Naissufi Rabi'a al-'Adawiyya (801) tõi sisse armastuse aspekti. Bagdadi koolkond: Harit ibu al-Muhasibi (suri 857) Bagdadi koolkonna rajaja. Nende jutlustest osa on laiemale ringile enesealnalüüsi(sufismi) teemadel ja teine osa kinnisele ringile vaid suuliselt. Seisundid: 1) joobumus ja 2)kainus mingil hetkel peaks askeesi jälgides tekkima hetk joovastust ja kohe järgnema kainus. See joovastus peaks olema jääv. See kulminatsioon saabus Mansur al-Hallaj (suri 922): ,,Mina olen tõde" (ana ala-hagg).Ta mõisteti surma, kuid mitte ainult nende lauste tõttu, vaid ta ei tahtnud kinni pidada kinnise ringi põhimõttest mitte teistele asju välja rääkida. Iblis saatan
hõivasid Kashmiri sikhid, kelle valitseja andis talle osutatud abi eest Gulab Singhile, ühele dogra radzpuudile Jammu radza tiitli. Läinud üle inglaste poolele, sai ta Inglise-Sikhi sõdade ajal Amritsari lepinguga (1846) ostu teel endale inglaste poolt vallutatud Kashmiri ja võttis endale Jammu ja Kashmiri maharadza tiitli. Jammu ja Kashmiri riik koosnes mitmest osast: 1) viljakas Kashmiri org, kus elanikkonna valdava osa moodustasid sunniidid, kelle seas olid aga mõjukad sufismi ideed; 2) tasandikul asuv Jammu, mis oli hindude asuala, kuid seal olid ka väikesed muslimi ja sikhi kogukonnad; 3) Poonch, mis asus Jammust loodes ja oli asustatud peamiselt afgaani päritolu rahvaga; 4) Ladakh, kus elasid valdavalt Tiibeti budistid; ja 5) Gilgiti piirkond (nüüdne Baltistan) maa põhjapiiril, kus domineerisid imamiidid. Etnilise koosseisu poolest on Jammu ja Kashmir olnud suhteliselt monoliitne. Peamisteks rahvasteks on kasmiirid ja dograd
kommentaar'ist. Nemad peavad end õigeusklikeks moslemitest ja ei tunnista, et rohkem pärast Muhammedi mingit uuemat ilmutust oleks. Teine osa on siiidid Ali jrgijad, kes ütlevad, et ilmutus on jätkuv (see on Iraani põhi usk, kuid ka Iraagis on peamiselt sama usk). Siiidid toetavad Ameeriklasi ja ei salli Sunniite. -) Siiidid usuvad, et jumal saadab sellise messiasse nagu Mahdi, kes toob jumala riigi maa peale. -) Lisaks Sunniitidele ja Siiitidele on veel Sufid, kes usuvad Sufismi, mis on Islami müstika/salapärasus. * Ühiskonna elu ideaalne riigikord on teokraatia ehk jumala valitsus, kus Koraan on ühiskonna aluseks ja veel ka Sunna ning Sariaat (islami seadus, mis tugineb Koraanile). Kristlus e. Ristiusk * Umbes 2,1 miljardit uskujat. * Tekkinud on Judaismist ning tekkimise aeg on I saj Rooma Impeeriumis, Judea provintsis. -) Religiooni loojaks saab pidada ajaloolist isikut Jeesus Naatsartlane Kristus, Jesua Hamasia
Koraan polnud kirjutatud isegi kõigile M. kaasaegsetele arusaadavas keeles. Selleks tuli uurida islamieelset araabia luulet. Sellega seoses tekivad lingvistika (tegeleb koraani kõigi sõnade etümoloogiaga), leksika. Koraanist tuleneva juriidilise pärandiga tegeles õigusteadus, sinna alla kuulub ka igasugune pärimuse kogumine. Teksti ja sõnade taga peaks olema veel peidetud tähendus, mida saab mõista vaid teatus seisundis see on sufismi valdkond. Süürias hakati vanakreeka tekste tõlkima araabia keelde, peamiselt ARISTOTELESt ja neoplatoniste. Tekkisid erinevad tehnilised tekstid, peamiselt maailma kirjeldamiseks. Koraan on segane tekst, erinevate asjade kompilatsioon. Araabia keeles mõjub see oma iluga. Üks viis maailma kirjeldamiseks oli kasutada mõistmatut keelt: koraani keelt. Avastati, et filosoofia keeles (teine vahend maailma seletamiseks) võis rääkida ka asju, mis koraanis leiduvad, ainult et teises keeles
annaabi.ee 
