samasuguse perioodilisusega Argürofiilsed kiud · Retikulaarkiud ilmestuvad hästi hõbeimpregnatsioonil (argürofiilsed kiud; argyros - kr hõbe) · Esinevad laialdaselt võrgustikuna retikulaarses sidekoes, hambapulbis, limaskestades, epiteeli ja sidekoe piiril, vöötlihaskiudude, rasvarakkude, verekapillaaride jt. struktuuride ümber. Amorfne põhiaine · Amorfne põhiaine ümbritseb rakke ja kiude ning täidab kolloidse substantsina kõik vaheruumid sidekoes · Põhiaine vahendusel toimub ainete vahetus vere ja organite parenhüümrakkude, aga ka vere ning sidekoerakkude vahel Glükoosaminoglükaanid (GAG) · Fibroblastid sünteesivad sidekoe põhiaine glükoosaminoglükaane, mis komplekseerudes valkudega moodustavad proteoglükaane · GAG eri rühmad (vt. biokeemia) kondroitiinsulfaadid keratiinsulfaadid dermataansulfaat hepariin ja heparaansulfaat
) - millegi seletamine selle eesmärgi kaudu, näiteks elumaja on elamiseks, koolimaja õppimiseks/õpetamiseks. III alateema: filosoofia ja substants 1. Aristotelese järgi on filosoofia teadus, mis uurib kõikjal peamiselt oleva olemust ehk seda, mis on oleva kui sellisena kõigest muust sõltumatuna olemas ja millele iseenesest omaseks on tema oma nimetus. Olev (esimeses tähenduses) kui asja olemus väljendab tema substantsi, nt substantsina on miski inimene või jumal, aga mitte omadus (valge, soe); ehk on seega primaarses tähenduses olev, s.t. mitte mingis suhtes olev, vaid absoluutselt olev. Olev muus mõttes on "mingis suhtes olev ", ehk siis kuivõrd ta on oleva kui asja olemuse juurde kuuluv asja kvantiteet, kvaliteet või muu sarnane predikaat. Seda saame teada öeldes, missugune asi on, nt predikaadis me ütleme, et on hea või halb või kolme küünra pikkune (mitte et on inimene). 2
Teised teadused uurivad oleva mingit osa. Filosoofia uurib oleva kui sellisele iseenesest omast ehk oleva kui sellise printsiipe ja põhjuseid. Sellisena on ta teadus, mis uurib ennekõike kõige oleva olemust. Olevast räägitakse mitmes tähenduses: ta tähendab ühest küljest asja olemust, teisest küljest kvaliteeti, kvantiteeti või muud sarnast predikaati. Olev kui asja olemus väljendab tema substantsi. Seda me saame teada, kui ütleme, mis ta on? Substantsina on ta inimene või jumal, mitte valge või soe. Käiv, istuv ja terveolev on iseenesest olevad, sest "nende substraat on midagi määratletut". Nii et "substants on primaarses tähenduses olev, s.t. mitte mingis suhtes olev, vaid absoluutselt olev." Kõik ülejäänu on olev, kuivõrd ta on oleva kui asja olemuse juurde kuuluv asja kvantiteet, kvaliteet või muu sarnane predikaat. Seda me saame teada, kui ütleme missugune asi on.
Immanuel Kant nimetas transtsendentaalseks kõike seda, mis on seotud kogemuse aprioorsete vormidega. Transtsendentaalsed on tema arvates näiteks aeg ja ruum kui meelelisuse aprioorsed vormid ning substantsi, põhjuslikkuse jt aru kategooriad. substants (ld. k. olemasolu, olemus). 1. asi 2. tähenduses, st miski, mida vastandatakse omadusele, suhtele ja sündmusele. Eeldades substantsi olemasolu, võib näiteks öelda, et konkreetne inimene muutub omadustelt, kuid substantsina jääb muutumatuks. Niimoodi käsitasid substantsi Aristoteles ja Locke. 2. See, mille olemasolu ei sõltu millestki muust. Taolises mõttes on substants vaid Jumal. Substantsi mõistet avardades väitis René Descartes, et on olemas mõtlev ja materiaalne substants mõlema olemasolu sõltub ainult jumalast ja ei millestki muust. (Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Teadmine") Eristatakse sõna teadmine kolme tähendust. 1. Teadmine kui tuttavolek
nõuandja, ajalookirjutaja ja raamatukoguhoidjanaEhitas arvutusmasina. Tema arendatud lahendused jõudsid hiljem arvutitehnoloogiasse.Kogu eluaja huvitus alkeemiast.Kogu elu oli kirglik entsüklopedistKõigi aegade suuremaid loogikuid.Tahtis välja arendada teaduslikku ideaalkeelt (universaalne, ühtne ja selge mõtlemise keel).Üks kuulsamaid teoseid on ,,onadoloogia" Põhimõisteks monaad. MONAAD on vaimne ühik. Nendest koosneb reaalsus/ Idividuaalselt eksisteeriv osake,substantsina jagamatu, ta ei koosne teistest substantsidest.Kui Spinoza puhul on olendid substantsi ehk suure terviku ilmingud, siis Leibnizi kohaselt on nad ise substantsid ehk iseseisvad ühikud.Väidab, et täiuslik monaad ehk jumal on aegade algusest alates määranud monaadide tegevuse (see on ettemääratud harmoonia põhimõte ehk determinism).Kui jumal on loonud monaadid ja kogu nende ajaloo, siis on jumal valinud maailma.Olemasolev maailm on parim võimalikest
Vastavalt on meeled ka teadmiseallikaina mõtlemisega võrreldes teisejärgulised. Substants tähendab Descartes`i sõnakasutuses midagi, mis ei vaja oma olemasoluks mitte midagi teist. Nähtust saab nimetada substantsiks, kui tema olemasolu ei sõltu millestki teisest (Principia I, 51). Näiteks nähtuste omadused ei saa seetõttu olla substantsideks, kuna omadus sõltub asjast, mille seisundiks (Descartes ütleb: mooduseks) ta on. Substantsina käsitatav nähtus peab niisiis olema mõteldav ilma et oleks vajadust sellesse 11 seosesse kaasata ühtegi teistlaadi mõistet. Teadvuse käsitlemine mõtleva substantsina tähendab seega seda, et mõtlevat hinge ei saa määratleda ühegi sellise omadusega, millega määratletakse kehalisi asju: mõtlemises ei ole midagi kehalist
Ta tõdeb, et kõige vahetumalt ja selgemalt ilmub talle ta enda mõtlemine ja hing. Tunnetusteoreetiliselt mõõtes on tema enda hinge tegevus läbipaistev, väljaspool kahtlust. Descartes'i jaoks on hing ja keha teineteist tunnetusteoreetiliselt ja metafüüsiliselt lahus. Teadmine välismaailmast- Vastandus on paratamatu, dualism lõplik. Descartes'i tulemustest üks tähtsamaid on mina-keskse subjekti leidmine. Reaalsus jaguneb kahte ossa ja tema enda olemasolu mõtleva substantsina on täiesti kindel. Descartes paneb paika rea reegleid, millest mõtlemine peab juhinduma: 1. Tõene on vaid see, mida tunnetatakse selgelt ja distinktselt. Ülejäänus tuleb kahelda.2. Iga tekkinud raskus tuleb jagada nii mitmeks osaks kui võimalik. Alaprobleeme on kergem lahendada.3. Tuleb alustada kergemini tunnetatavast ja liikuda edasi raskemini tunnetatava juurde. Inimhinge vabadus- Descartes'i tunnetusteoreetilise arutluse kõrvaltootena sünnib ka hinge radikaalne vabadus
Nt aatom, elektron ja magnetväli. Realismi kohaselt reaalselt olemas, instrumentalismi puhul väljamõeldis. 19. Fatalism- saatus alati varjul, elu on ära määratud kaootiliste jõudude poolt, aktiivselt ellusekuv deemonlik jumal, ei otsitud seadust, mille järgi elada. Jäik determinism- väidab, et maailmas valitseb põhjuslikkus. Me ei saa valida oma tahtmisi, need on samuti determineeritud Järelikult pole ka vabadust. Spinoza metafüüsika kirjeldas maailma üheainsa ainulise substantsina, loomulikult ei mahu sinna juhus ja vabadus., mõistus saavat kontrollida tundeid. Freud oli seisukohal, et ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased.
AG Õige! Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. ? Jumal kohandab keha ja hinge teineteisega igal juhtumil eraldi 3. Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") AH ? alluvad inimese hing ja keha erinevatele seaduspärasustele; hinge ja keha kooskõla on analoogne mehaanilise kella ja päikesekella näitude kooskõlaga AI Õige! on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest ? mõjutavad hing ja keha teineteist vaheajus asuva käbikeha kaudu 4. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et AJ Õige! esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. AK ? esimese kohaselt mõjutavad hing ja keha teineteist, teise kohaselt mitte.
a. pKr) toimus juba algne nafta ,,puurimine" 240 meetri sügavauselt. bambusetorudega. (Totten 2004) Põhiline ,,revolutsioon" tänapäevase nafta kasutuse suunas oli 1849. aastal, mil kandalane Abraham Gesner (vt. Lisa1) , kes kivisöe õlist kerosiini destileeris. Juba neli aastat hiljem (1853.a.) destilleeriti kerosiini ka naftast. (Ibid.) 19. sajandi teisel poolel ning 20.sajandil toimus aren g antud valdkonnas, mil mõisteti nafta olulisust kui ühe energiarohke substantsina. Ajastu, mil energeetika valdkonnas leidis keskse koha nafta aine, mis muutus oluliseks nii majanduses kui ka ühiskonnas. Antud vajaduses nafta järele on samal ajal kiiresti arenev automobiilitööstus, mis omakorda oli üheks väga oluliseks nõudlust suurendavaks teguriks. Alates 19. sajandi algusest kuni tänaseni on nafta tarbimine kordades suurenenud. (Totten 2004) Industriaalselt hakati naftat globaalselt kasutama 20. sajandil, kui avastati mitmed
Sellist morfoloogilist protsessi, milles iga morf esineb teatud sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaalkujul, nimetatakse aglutinatsiooniks. Morfianalüüs on keerukam, kui kaks (või rohkem) tähendusüksust ehk semeemi esinevad üksteisesse sulandunult nii, et nende vorme ei saa foneemide või grafeemide reas loomulikult üksteisest eraldada - fusioon. Nähtav morf ehk fonoloogilise ja ortograafilise substantsina realiseeruv morfi. Semantiliselt komplekssete, kuid vormiliselt jagamatute morfide kohta kasutatakse sageli terminit portmanteau-morf ehk kohvermorf. Kohvermorfides esinevaid iseseisva semantilise funktsiooniga variante on kirjeldatud ka morfoloogiliste protsessidena. Nähtavad morfid ei ole seega sisutasandi üksustega alati üksüheses suhtes. Kohvermorfid on lõppudena eriti tavalised sellistes keeltes, millel on palju muutenähtusi fusioonikeeled.
Nende kahe morfipiiri piir on aga hajus. Hajus - järkjärguline Aglutinatiivne sõnavorm – lõppe või muid elemente lükitakse üksteise järele ilma üksikmorfide tähenduste ebamäärastumise jms. Iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaalkujul. Fusioon –tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada). Nähtav morf – fonoloogilise ja ortograafilise substantsina realiseeruv morf Kohvermorf e portmanteau-morf – semantiliselt kompleksne, kuid vormiliselt jagamatu morf Protsessimorf – kohvermorfides esinevad iseseisva semantilise funktsiooniga variandid Radikaal – keele põhitüved koosnevad kolmest konsonandist mille vahele paigutatakse vokaalid et tekiks sõnavorm Jäänukmorf – üldjuhul esinev vaid selles seoses ega saa iseseisvana esineda teistes seostes
ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. 4. Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et A. Õige! Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. 5. Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") A. ? on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest 1 Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") a ? on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid 2. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? a ? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. 3
Aukartusel elu ees eetikast lähtudes võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond? Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt
Aukartusel elu ees eetikast lähtudes võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond? Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt
annaabi.ee 
