Edda- laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Noorema Edda käsikiri 17. sajandist Noorem Edda (ka proosa-Edda või Snorri Edda) on
Beide werden auch für Konzertveranstaltungen genutzt. Das Stockholmer Stadtbild und seine Architektur sind geprägt von der besonderen Lage der Stadt an den Ufern des von Westen nach Osten verlaufenden Ausflusses des Mälaren, dem in nordsüdlicher Richtung verlaufenden Höhenrücken der Gletschermoräne und der zentralen Stadtinsel mitten im Strom. Die Stelle, an der heute Stockholm steht, wird zum ersten Mal vom isländischen Dichter und Sagenschreiber Snorri Sturluson (11791241) erwähnt: Er beschreibt in der Ynglingasaga eine Pfahlbarriere über die heutige Wasserstraße Norrström, die er Stokksunda nannte. Blasonierung des Stadtwappens von Stockholm: ,,In Blau ein goldenes hersehendes gekröntes Manneshaupt." Das Haupt stellt den Kopf König Eriks IX., des Heiligen, dar, auch Erik Jedvardsson genannt, König von 1156 bis 1160. Die Darstellung basiert auf dem mittelalterlichen Siegel der Stadt Stockholm.
Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundri Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Edda-laulud võib jagada kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumateks jumalalauludeks
....................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ............................................................................... 19 7.1 Maailma loomine ............................................................
Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Noorem Edda (ka proosaEdda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta. Noorema Edda kirjutas Islandi skald, poliitik ja ajaloolane Snorri Sturluson 1220. aasta paiku. Ei ole päris selge, miks teos kannab nime 'Edda'. Võimalik, et see on seotud sõnaga ór (luuletus, luule); arvatavasti tähendab edda ka "vaarema". Aastal 1000 ristiusustatud Islandil oli viikingiajast pärinev skaldikunst 13. sajandi alguses, kui Snorri Sturluson tegutses, endiselt au sees. Selle kunsti valdajaid ja mõistjaid jäi aga järjest vähemaks. Skaldikunsti oluliseks osaks olevate kenningite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju
Möruvallabók, käsikiri, milles on teiste seas jäädvustatud Njálli saaga. Umbes 1350. 13. sajand oli Islandil arvukate sisetülide tõttu väga rahutu ja vägivaldne. Just sel ajal kirjutati aga põhiosa Islandi saagadest. Tuntuim saagazanr on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. sajandil tegutses ka võimsa Sturlungite suguvõsa liige Snorri Sturluson, kes lisaks poliitikale tegeles ka oma maa ajalooga. Snorri on kirjutanud luulekunsti käsiraamatu Noorem Edda, Norra kuningate ajaloo Heimskringla ja arvatavasti ka mõne saaga, nt Egill Skallagrímssoni saaga. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne Vanem Edda sisaldab viikingi- ja keskajast pärinevaid laule paganlikest jumalatest ning lugusid germaani rahvaste minevikukangelastest. Norra aeg 13
langenud - mida ei saa tagasi võtta. Kangelaseepos Lood legendaarsetest kangelastest, proosa või värsi vormis. Poeemid mida ühendab kangelase isik või sündmustik. Tacitus :"oma esivanemate eeskujul ründasid poolpaljastena, rabutasid peakohal kilpe ja ergutasid end sõjalaudega. Germaanlaste mütoloogiline mälu säilis kõige täiuslikumalt islandi saarel. Islandisse põgeneti norrast kui 9saj tuli kuninga võim. 13. Saj koostas kuulus islandi poeet, õpetlane ja poliitik Snorri Sturluson õpiku poeetide jaoks ja nimedas selle "Eddaks". Kui ta käsikirjad leiti 1643. Aastal need nimetati kronoloogilisel eesmärgil vanemaks ja nooremaks "Eddaks". Vanemas Eddas oli 19 laulu. Edda kuulsam kangelane oloi Sigurd. Te mainiti ka "Niblunide laulus" mille loomis aeg jääb 13 saj algusesse. Need laulud koosnevad 39 peatükkist. Roolandi laul kõige kuulsam prantsuse eepilise kirjandus mälestis. Rändlaululikud esitasid seda sageli viiuli saatel. Noorema edda
Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. USUNDID Nagu ka teistel muistsetel rahvastel uskusid viikingid looduses hingestatusse. Neil olid pühad järved,
Mille alusel nõia kuvand loodi ja milles nõidu süüdistati? "Nõiahaamer", süüdistatis saatanaga lepingu tegemises ja hiljem saatana väe kasutamises, üldisellt naised, kes ei ole jumalakartlikud 30. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. "Ilias" Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr · "Odüsseia" Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr · "Noorem Edda" Island, Snorri Sturluson, 13. saj 31. Ava eepose "Kalevala" kangelaste lmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja samaani roll 32
saada teada, kas nad on süütud või süüdi; neilt otsiti saatanaga seotud märke ja kui silmnähtavaid kehalisi tunnuseid ei olnud, oli asi veelgi kahtlasem; 30. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. • “Ilias” Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr • “Odüsseia” Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr • “Noorem Edda” Island, Snorri Sturluson, 13. saj 31. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja šamaani roll
vale ja tõde siiski läbipõimunult olid. Sellegipoolest on need saagad oluline allikas skandinaavlaste ajaloo kohta. o Retkedest Ameerikasse ja Gröönimaale teame Erik Punase saagast. Varemast Rootsi ajaloost teame svealaste kuningasuguvõsast jutustavast Ynglingerite saagast. Muistne põhjala eepos on tuntud, kui ,,Vanem Edda", 13 sajandil lõi Islandi laulik Snorri Sturluson ,,Noorem Edda". Need on peamised allikad Skandinaavia jumalate ja müütide kohta, millel on tihe seos Kesk-Euroopa germaanlaste omadega. ,,Eddade" tuntuim lugu on germaanlastelt pärinenud Nibelungide / Niflungerite suguvõsa aardest ja konung Atli surmast (pärimus rahvasterände ajal elanud hunnide kuningas Attilast). Lugu on teada ka kõrgkeskaegsest Saksa kangelaseeposest ,,Nibelungide laul".
11. Odini ja Zeusi võrdlus, Odini loitsud, Odini lind. Odin oli hiidude poeg, Zeus oli titaanide poeg. Mõlemad olid peajumalad. Odin tappis Ümiri, Zeus tappis Kronose. Odini sõda hiidudega, Zeusi sõda titaanidega. Mõlemad vahetasid kuju. Mõlemal oli palju lapsi ja armukesi. Püha puu on mõlemal tamm. Mõlema püha lind oli kotkas. 12. Noorem Edda, autor, erinevus vanemast saagast, põhiteemad. Noorema Edda aurotiks on Snorri Sturluson, Vanemal Eddal puudub autor. Noorem Edda koosneb 4 osast: Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel,
kirjutatud eKr, täpset loojat ei teata, kuid arvatakse olevat see mees. Kirja pandud Babüloonia riigis, sumerite eepos. see samune, mis akkadi keeles on :D ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" vana-kreeka ioonia murdes üle 10 000 värsi, 8. saj eKr, autoriks ilmselt Homeros (seepärast ioonia murre ehk nn Homerose kreeka keel). ,,Vanem Edda" ja ,,Noorem Edda" skandinaavia 13. sajandil kirja pandud, käsikirjad 14. - 17. saj vana-islandi keeles; vanema autorit ei teata, noorema autor Snorri Sturluson. 46. Ava eepose ,,Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarinen on müütiline taevalaotuse sepistaja, kes sepistab sampo (sammas vms). Väinämöinen väeka lauliku ja samaani roll eeposes. 47. Ava eepose ,,Kalevala" kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäinen füüsiline armastus pohjolo neiu :D Kullervo kuld, kallim, lauludes on peetud Kalevipojaks ehk hiiuks, kuna noorena oli väga tugev.
Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ning Nobeli auhinna laureaadid Knut Hamsun ja Sigrid Undset. Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland ning helilooja Edvard Grieg. Tuntud on ka polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen ning maailmarändurist etnoloog Thor Heyerdahl. Kirjandus Norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis ulatub tagasi vanapõhja laulude ja kuningasaagadeni, mille pani kirja Snorri Sturluson Islandil 13. sajandil. Keskaegsetest teostest on tuntum dialoogivormis "Konungs skuggsjá", mis koostati õpetuseks isa poolt kuningas Magnus Lagabøtele. Taani-Norra ajal olid kuulsamad kirjamehed Petter Dass, kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi, millest tuntuim on Nordlandi poeetiline kirjeldus "Nordlands Trompet", ja taani-norra näitekirjanik Ludvig Holberg, kes kirjutas ka romaani "Nils Klims reise til den underjordiske verden". 19. sajand oli norra kirjanduse õitseaeg
-11. saj. eKr · Akkadi keelest eesti keelde tõlkinud Amar Annus (2010) "Ilias" ja "Odüsseia" · 15 693 ja 12 110 värssi vana-kreeka ioonia murdes (nn Homerose kreeka keeles) · Dateeritud 8. saj. eKr · Autorsus omistatud laulik Homerosele · Eestikeelsed tõlked August Annistilt (1960 ja 1963) "Vanem Edda" ja "Noorem Edda" · Kirja pandud 13. sajandil; käsikirjad 14.-17. sajandist vana-islandi keeles · "Vanema Edda" autor teadmata; "Noorema Edda" autor Snorri Sturluson (1178/9-1241) · Eestikeelsed tõlked teinud Rein Sepp (VE 1970 ja 2008; NE osaliselt 1990) 42. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen *väinä lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi *väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg Germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu
Saj eKr, tahvli versioon säilinud 7. Saj eKr. Üleskirjutaja/koondaja arvatavasF Sîn‐lēqi‐unnini 13.‐11. saj. eKr, akkadi keeles „Mahābhārata“ - Kujunes tervikuks 4. saj. eKr kuni 4. saj. pKr; tuntakse 15.‐ 16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles „Ilijas“ ja „Odüsseia“ – 8. Saj eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes Vanem Edda ja Noorem Edda – 13. Saj eKr vana-islandi keeles, Vanem- autor teadmata, Noorem autor Snorri Sturluson. 42. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’ Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm(jumalusnimi); ktoonilisi (alumine, taevale vastanduvsfäär) jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu tea -me teda “Kalevala” eeposest
Tacitus, Germania ( nim. Germaani hõimu nimega Aestii) Eistr (tähendab ,,ida") Austrvegr Teised rooma päritoluga kirjamahed: Claudious Ptolemaios Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania) 2) Põhja-germaania pärinevad Islandilt (Saemundr Sigfusson) 13. saj Snorri Sturluson Noorem Edda Põhja-Germaania Merseburgi manamised, Saxo Grammaticus Hõimude järgi 3 rühma: 1) Põhja-germaanlased (svealased, gootid, vendid) 2) Ida-germaanlased (rändasid Skandinaaviast ida poole) (vandaalid, burgundid) 3) Lääne-germaanlased (elasid mandril kogu aeg, Reini jõe ääres) Lääne-Germaani kultusliidud (igal ühel hõimu kaitsejumal) 1) Ingveonid (Yng) 2) Istveonid 3) Hermionid