7. klassi INIMESEÕPETUSE REFERAADI TEEMAD. 23.Teismelise terviseriskid. 24. Stressi maandamise destruktiivsed teed. (S.t. ei leevenda stressi) 25. Stressi maandamise konstruktiivsed teed. (S.t. aitavad stressi leevendada) 26.HIV.AIDS. 27.Uimastite kahjulikud mõjud. 28.Teismeline ja suits. 29.Teismeline ja alkohol. 30. Stressitegurid. (S.t. tekitavad stressi) 31.Enesehinnang ja käitumine. 32.Suguhaigused ja nende vältimine. 33.Murdeea tähtsus inimese arengus. 34.Enesekasvatuse osa inimese kujunemises. 35.Teismelise mured. 36.Tervislik eluviis. 37.Sõltuvus. 38.Konfliktide lahendamise rahumeelsed võimalused. 39.Tervislik toit. 40.Ennastkehtestava käitumise eelised. 41.Õnn. 42.Õppimise viisid. 43.Sport sõber või vaenlane? 44. Poisist meheks. (teema poistele) 45. Tüdrukust naiseks
Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 2.3. Tööstress .......................................................................................................................... 6 2.4. Perestress ......................................................................................................................... 7
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 STRESSI TEKKEPÕHJUSED................................................................................... 4 1.1 Sotsiaalmajanduslikud stressitegurid................................................................... 4 1.2 Rahapuudus.......................................................................................................... 4 1.3 Tööpuudus............................................................................................................4 1.4 Turumajanduslik mõtteviis tõotab majanduslikku kitsikust leevendada..............5 1.5 Eelarve kujundamise 5 etappi:................................................
stressi poolt tekitatud haigused või halvimal juhul võtavad stressi tõttu inimesed endalt ise elu. See peab paika, kuna õhkkond maailmas muutub iga aastaga aina pingelisemaks nii riikidevaheliselt kui ka inimsuhetes. Stressi tekkepõhjused Stressi tekkepõhjuseid on väga palju ning järgnevalt on näha nimekirja peamistest tekkepõhjuste valdkondadest. 4 · Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid Peamised tegurid on töö- ja rahapuudus. Ilma rahaliste vahenditeta ei ole võimalik rahuldada esmaseid vajadusi. Samuti on selles valdkonnas üheks teguriks kuritegevus. · Elukeskkond Teguriteks on näiteks see, milline on inimese eluaseme olukord või milline on teenuste kvaliteet (elekter, vesi jne). · Tööstress Tööstress tekib inimesel siis, kui töö, mida ta teeb, nõuab temalt rohkemat kui ta on võimeline või on töötingimused kehvad
- teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted; - kolmandaks - "karastada" end stressi vastu ehk tõsta stressitaluvust. AKUUTNE STRESS -lühiajaline, stressi reaktsioon kaob, kui stressor lakkab. KROONILINE STRESS- tähistab jätkuvat olukorda, jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Kroonilise stressi tunnus on pealetükkivad mõtted. Stressi tekkepõhjused : 1. Sotsiaalsed-majanduslikud stressitegurid. Nt: rahapuudus. Kui küsida eestlastelt, mis on nende peamine stressi tekke põhjus, siis mainivad paljud rahapuudust. Raha on asjade ja teenuste ostmise asendamatu vahend. Kui sinu põhivajadused- vajadus toidu, eluaseme, kehakatte ja sooja korteri järele on rahuldamata, siis võid kergesti tunda end vaesena. Vaesus on suhteline nähtus. 2. Elukeskkond ja keskkonnasäästlik eluviis. Elukeskkonnal on tähtis osa mitte üksnes kehalise, vaid ka vaimse tervise
situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress ei tule alati kahjustustest, vaid mistahes tegevuse kaudu (nt. pallimäng). Selye eristas kolme faasi: häire faas, vastupanu faas ja kurnatuse faas. Veel arvatakse seoses stressiga, et on olemas kahte liiki pingeid: positiivne ja negatiivne pinge. Töös kirjeldan stressi tekkepõhjusi, stress suhtlemisel, koolistress, stressiga toimetulek. 2 Stressi tekkepõhjused Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid Igaüks teab, et teiste inimeste otsused ja teod mõjutavad ka enda eluolu, stressitaset ja enesetunnet. Kujutlegem näiteks juhtumit, kus sa oled apelsini enda jaoks köögikappi ära peitnud, seda võtma minnes aga selgub, et keegi teine on selle vahepeal üles leidnud ja kinni pistnud. Olukord, kus sa oled oodatava naudingu asemel, leiad eest tühja paberi. Tekkinud olukord tekitab pinget. Otsused ja tegevused, mis meid isiklikult mõjutavad, võivad olla ka pere-elust kõrgemal
vastuolulised andmed. Arvutitega töötajad kaebavad sageli peavalu. See võib olla kas astenoopia teisane sümptom või seotud stressiseisundi ja/või "luulihasediskomfordiga". Peavalu tugevus, iseloom ja esinemise sagedus võib olla erinev, olles mõjustatav töötingimuste erinevusest (tööasend, -kestvus, -koormus, nägemiselundi pinge, nägemise korrektsiooni puudulikkus jms.) Naised kaebavad peavalusid üldjuhul sagedamini kui mehed. Arvutitööl kestvalt erinevad stressitegurid võivad esile kutsuda tervisehäireid. Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust). Selle tõestuseks on mitmete psühhomotoorsete reaktsioonide hälvete sagenemine ja nende peiteaja pikenemine tööpäeva lõpul, ning muutused südameveresoonkonna talitluses. Pulsisagedus ja selle labiilsus on vaimse pinge kindel indikaator. Silmalihaste ja südameveresoonkonna keskused asuvad piklikus ajus lähestikku ja on vastastikku mõjustatavad
14. Füüsiline ülekoormus, psüühiline koormamine Füüsilise ülekoormuse probleemid: ülekoormamine, alakoormamine ning ühepoolne koormamine, mi tuleneb inimese ja töö valest vastastikmõjust. Nt koormab istumistöö 40%rohkem selga kui seismistöö. Ülekoormamistraumad on Eestis hetkel kutsehaiguste edetabelis II kohal. Psüühilist ülekoormamust põhjustab info läbitöötlemine, parima variandi valmine ning toimimine sellele vastavalt. 15. Koormus ja stressitegurid Ebasobiva koormuse tagajärgedeks on nn lohaste enneaegne väsimine ja liikumiselundite vaegused, raskused keskendumise ja väärad arusaamad ja liikumistegevused. Koormustegurite hulga ja iseloomu määravad tehnilised lahendused, organiseerimine, tööülesanded ja meetodid, töökeskkond ja tööviis. Ebasobivad koormused tööl tekkitavad väsimust ja stressi. Töö koormustegurid mõjutavad peale üksiku tööd tegeva inimese veel kogu tööühiskonda
- kavandamisviga - tegevusviga - valmistamisviga - korrashoiuviga - kontrolliviga - käsitlusviga Suurem osa kommunikatsioonist inimeste vahel toimub suuliselt. See viis on eriti aldis mitmesugustele häiringutele ja teave ei lähe alati pärale. Suulise kommunikatsiooni nõrk koht on see, et teave võib ununeda, kontroll ei ole nii kerge kui kirjaliku teavitamise korral Inimlike vigade sündi mõjutavad tegurid: - keskkonnategurid - koormustegurid - stressitegurid - teiste töötajatega seotud tegurid. 1.4. TÖÖKESKKONNAALASE TÖÖ KORRALDUS RIIGI TASANDIL EV SOTSIAALMINISTEERIUM TÖÖKESKKONNA BÜROO TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖKESKKONNA NÕUKODA TÖÖKESKKONNAFOND KOHALIKUD TÖÖTERVISHOIU AMETILIIDUD TÖÖ- TEENISTUSED (KUTSEKOJAD) INSPEKTSIOON TÖÖKOHT TÖÖANDJA TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST TÖÖTAJA TÖÖKESKKONNA VOLINIK TÖÖKESKKONNA BÜROO kavandab ja teostab töökeskkonna poliitikat, mille
Arvutitega töötajad kaebavad sageli peavalu. See võib olla kas astenoopia teisane sümptom või seotud stressiseisundi ja/või "luulihasediskomfordiga". Peavalu tugevus, iseloom ja esinemise sagedus võib olla erinev, olles mõjustatav töötingimuste erinevusest (tööasend, -kestvus, -koormus, nägemiselundi pinge, nägemise korrektsiooni puudulikkus jms.) Naised kaebavad peavalusid üldjuhul sagedamini kui mehed. Arvutitööl kestvalt erinevad stressitegurid võivad esile kutsuda tervisehäireid. Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust). Selle tõestuseks on mitmete psühhomotoorsete reaktsioonide hälvete sagenemine ja nende peiteaja pikenemine tööpäeva lõpul, ning muutused südameveresoonkonna talitluses. Pulsisagedus ja selle labiilsus on vaimse pinge kindel indikaator. Silmalihaste ja südameveresoonkonna keskused asuvad piklikus ajus lähestikku ja on vastastikku mõjustatavad
Organismis alati ei lammutu kuna organismil puuduvad süsteemid nende äratundmiseks ja lammutamiseks, võivad omada varjatud kõrvaltoimet mis avaldub aastatepikkuse tarvitamise tagajärjel. Sageli on neil ka kumulatiivne, antagonistlik või sünergistlik toime. Kehavõõraste ainete ainevahetust mõjutavad tegurid: · Geneetilised - liikidevahelised erinevused; · Füsioloogilised - iga, sugu, toitumisolukord, rasedus, haigused; · Keskkonnategurid - ööpäeva pikkus, stressitegurid, ioniseeriv kiirgus, muude võõraste ühenditega samaaegne toime. Lisaainete mutageensus: · toiduvärvid: amarant - nii positiivsed kui negatiivsed tulemused; · säilitusained: nitraadid, nitritid - positiivsed tulemused; · magusained: sahhariin - nii positiivsed kui negatiivsed tulemused; · patentroheline - tunnistatud kantserogeenseks.
1)Stress, kala haigestumise kolm tingimust Stress on keskkonna või mõne muu faktori toimel esile kutsutud seisund ,mis viib indiviidi adaptiivse vastuse sellisel määral üle normi piiride, et tema võimalused ellu jääda on märgatavalt vähenenud. Bakterite esinemine kõikjal veekeskkonnas või nakkusekandja organismis endas viib selleni , et peaaegu kõikide stressifaktorite korral kala haigestub Kalakasvatustes mõjuvad stressitegurid e. Stressorid kaladele praktiliselt pidevalt. Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta. Haiguse tekke ja aerngu mehhanismi nimetatakse patogeneesiks .
Arvutitega töötajad kaebavad sageli peavalu. See võib olla kas astenoopia teisane sümptom või seotud stressiseisundi ja/või "luulihasediskomfordiga". Peavalu tugevus, iseloom ja esinemise sagedus võib olla erinev, olles mõjustatav töötingimuste erinevusest (tööasend, -kestvus, -koormus, nägemiselundi pinge, nägemise korrektsiooni puudulikkus jms.) Naised kaebavad peavalusid üldjuhul sagedamini kui mehed. Arvutitööl kestvalt erinevad stressitegurid võivad esile kutsuda tervisehäireid. Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust). Ohutusnõuetest arvutiga töötamisel: · Enne arvuti, monitori ja teiste seadmete puhastamist või hooldamist tõmba toitejuhe pistikupesast välja. · Enne mistahes seadmetevaheliste ühenduste tegemist peavad seadmed olema vooluvõrgust välja lülitatud. · Vaatamata korrektse, maandusega elektrisüsteemi olemasolule ei ole soovitav korraga
4) Haiguse lõpe haigus võib lõppeda täieliku või osalise tervenemisega või surmaga. Stress on keskkonna või mõne muu faktori toimel esile kutsutud seisund ,mis viib indiviidi adaptiivse vastuse sellisel määral üle normi piiride, et tema võimalused ellu jääda on märgatavalt vähenenud. Bakterite esinemine kõikjal veekeskkonnas või nakkusekandja organismis endas viib selleni , et peaaegu kõikide stressifaktorite korral kala haigestub Kalakasvatustes mõjuvad stressitegurid e. Stressorid kaladele praktiliselt pidevalt. Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele.
Olulisi varasemaid haigestumisi teatavasti pole, kuid viimasel ajal olevat tal tegemist suure töökoormusega. Patsient on tavapärastest leidudest hoolimata endiselt rahutu, kahvatu ja higistav. Veel vestluse käigus väljendab patsient siis oma tohutut hirmu, et roie on jälle murdunud ja kopsu tunginud. Sellega seletab ta ka subjektiivset hingamisraskuse tunnet. Meeskond reageerib tema hirmule ja ühendab tema kogetu kiirabi teadmistega (õnnetuse mehhanism, SpO2, RR jne, stressitegurid). Patsienti juhendatakse regulaarselt, aeglaselt hingama. Pärast usaldusliku suhte loomist patsiendi ja tema pereliikmetega saavutatakse märgatav rahutusseisundi vähenemine. Ka nende järgnevad uuringud (EKG, auskultatsioon) ei anna tulemuseks midagi ebanormaalset. Patsient antakse märgatavalt paranenud seisus sünkoobi põhjuste täpsustamiseks haigla EMO-le üle. 160 Patsiendi hindamine, anamnees ja läbivaatus
annaabi.ee 
