Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine TALLINNA TEENINDUSKOOL Pilleriin Tamm PK12-PE SÄÄSTLIK ELEKTRITARBIMINE Referaat Juhendaja: Heikki Eskussoon Tallinn 2013 1 Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................
Mis on säästlik tarbimine? Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarvitamine ja tootmine, mida saame muuta me kõik nii tarbijatena kui ka ettevõtjatena. Inimesed elavad üle oma võimete ja selline eluviis on meie planeedile koormav. Meie tegevus avaldab üha suuremat survet loodusressurssidele ja keskkonnale, sealhulgas veele, maapinnale ja õhule. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahenduseks tulevikus on teadlik ja säästev tarbimine. Kui palju ja milliseid asju meil tegelikult vaja läheb? Meil on ainult 1 planeet! Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja kolme maakera ressursse. Mida saaksid teha sina? · Eelista kohalikke, hooajalisi ja mahekasvandusest pärit puu- ja köögivilju. · Ära unusta, et enamus ostetud asjadest muutuvad ühel päeval prügiks. · Hoia toitu õig...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Kulusäästlik mõtlemine Koostas: Annika Niidas Juhendaja: lektor Tarvo Niine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................3 Mis on kulusäästlik mõtlemine?............................................................................4 Kulutüübid.........................................................................................................5 Kulusäästliku mõtteviisi printsiibid...................................................................6 Ajalugu...................................................................................................................8
Tallinna Ehituskool Keskkonna säästlik rekonstrueerimine Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Materjali valik..........................1 Projekteerimine..............................1 Suurem ajakulu..........................1 Rohkem piiranguid ehitamisel..............2 Suurem pühendumine tulemusele..............2 Kasutatud kirjandus...................................3 Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus. Mis teeb maja rekonstrueerimise keeruliseks? Projekteerimine Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, o...
(Loodus) säästlik käitumine Elektrienergia · Keskmine Eesti pere kulutab aastas umbes 3500 5500 kWh elektrienergiat · Paljud elektriseadmed kulutavad energiat ka siis, kui pole sisse lülitatud, kuid on ühendatud vooluvõrku. Väikesed tuled, mis põlevad siis, kui seade on ootereziimis, tarbivad 2-3 W voolu tunnis · Säästupirnid tarbivad kuni 70-80% vähem energiat ning nende tööiga on 8-15 korda pikem hõõgniidiga pirni omast. Samas ei kannata säästupirnid sagedast sisse-väljalülitamist ning sisaldavad ka rohkesti ohtlikke aineid, mistõttu klasifitseeritakse neid kui ohtlikke jäätmeid Soojusenergia · Ruum/hoone, mida köetakse, peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul läheb suur osa soojusest raisku, imbudes väliskeskkonda · Soojuskadude mõõtmist on võimalik teostada termograafia meetodi abil, see meetod aitab leida ka probleemsed objektid/piirkonnad, mille kaudu soojus õue...
SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. MIS ON KULUSÄÄSTLIK MÕTLEMINE?..................................................................3 2. KULUSÄÄSTLIKU MÕTLEMISE AJALOOST.............................................................5 2.1. ,,Masin, mis muutis maailma".......................................................................6 3. KULUSÄÄSTLIKU MÕTLEMISE PÕHIPRINTSIIBID...................................................7 4. PEAMISED VEAD..............................................................................................
Keskkonnasäästlik ja optimaalne pakendamine essee Keskkonnasäästlik pakendamine on praegu väga aktuaalne teema. Pakendi peamine ülesanne on säilitada toodet heas seisus alates tootmisest kuni müügini, kuid pakend peab õhutama ostjat antud kaupa soetama. Pole olemas ainult halba ega head pakendimaterjali, sest toote otstarve määrab, millist materjali tuleb pakendamiseks kasutada. Kui valida keskkonnasäästlik materjal, siis tuleb kindel olla, et terve tarneahela jooksul toimib protsess seadustega kooskõlas ja vastutustundlikult. Tänapäeval on pakendite arendus üldiselt suunatud jätkusuutlikkusele, kekkonnasäästlikkusele ning järgib keskkonnalaseid ja ringlussevõtu eeskirju. Tähtsamaid põhimõtteid on viis. Esiteks ennetamine – jäätmete tekke ennetamine on põhieesmärk. Pakendama tuleb vaid siis, kui see on tõesti vajalik
Milline on keskkonnasäästlik hoone? Üha enam kuuleme ehitussektoris selliseid väljendeid, nagu: madalenergiahoone, ligi nullenergiahoone või plussenergiahoone. Mida need mõisted tähendavad ja kuidas on see seotud keskkonnasäästlikkusega? Mida me keskkonnasäästlikkuse mõiste all üldse silmas peame? Keskkonnasäästlik mõtlemine ja looduslike materjalide kasutamine ei pea tingimata tähendama, et kavandatavas hoones tuleks loobuda mugavustest ja pöörduda tagasi esivanemate traditsioonide ning eluviiside poole. Küll aga tuleks mõelda, kas kasutusele võetud mugavusi on ikka tarvis või saab ka siin looduse kasuks kokku hoida. Keskkonnasäästliku ehitamise kõrval võiks kasutada ka sellist väljendit nagu ,,ökoloogiline
igapäevasteks toimetusteks sõiduautot. · Koolid, lasteasutused, kaubanduskeskused ja teenindushooned tuleb rajada sinna, kus on juba hea ühistranspordi juurdepääs ja kuhu saavad paljud jalgsi või rattaga tulla. Autod · Autode ühiskasutus · Auto jagamine · Sõidutehnika -ühtlane ja rahulik sõidustiil · Automaatkäigukastiga auto on säästlikum · Nelivedu kulutab rohkem kütust · Väldi tipptunnil sõitmist · Regulaarne hooldus Keskkonnasäästlik auto · Elektrienergial töötavad autod · Päikese- ja elektrienergial töötavad autod · Kerge linnaauto · Tulevik- suruõhuauto Huvitavat · Ülemäärase autode hulga tõttu on paljudes Euroopa linnades liikluse keskmine kiirus madalam kui hobuveokitel 20. sajandi alguses · Ühte lähirongi mahub 300 inimest, sõiduautodega liigeldes tekitaksid nad 2 kilomeetri pikkuse autoderea. · Eesti autostus 90ndatel aastatel kiiremini kui mistahes Euroopa riik oma ajaloo jooksul
Säästlik tarbimine viib paremasse homsesse 06.04.2015 Maailma moodustavad inimesed, inimesed on tarbijad. Meil on metsad, sood, niidud, jõed, järved, loomad, aga kui neid ühel päeval enam poleks. Mis siis saaks? Igaüks sööb, joob, see kõik on tarbimine. Söögi ja joogi valmistamiseks on vaja saadust loodusest, valminud toode tuleb pakendada. Pakendite tegemiseks kulub jällegi tooraineid, mida leidub looduses. Loodus on üheks tähtsamaks eluallikaks. Maailmas on igasuguseid inimesi, noori, vanu, rikkaid, vaeseid – need moodustavad mitmekesise ühiskonna. Rikaste ja vaeste peamiseks erinevuseks on, et ühed saavad lubada endale rohkem. Kummad tarbivad säästlikumalt? Loomulikult vaesemad, sest nemad ostavad vaid hädavajalikku, rikkad samas ka neid asju, mida tegelikult üldse vaja ei lähegi. Tuleb hakata säästlikumalt tarbima. Maa peal pole ressursse lõpmatuseni. Igal asjal on piir. Ka elu saab Maalt kun...
kliimaseadmete abi. Kõige lihtsam viis on hõõglambid luminofoorlampide vastu vahetada. 3) Kuumade ilmade vastu aitab ka see, kui aknad kinni panna ning kardinad korralikult ette tõmmata. 4)Enne soojade suvekuude saabumist tasub aeda istutada mõned puud, mis maja kõrvetava päikese eest varjata aitaksid. http://juhendaja.ee/kuidas-saastlikult-maja-jahutada-0657samm0/ 5)Kui soovid loodussäästlikult pesu pesta, siis peaksid unustama kuivati.Sest see ei ole üldse loodussäästlik, samuti kulutab see elektrit ja õhendab su rahakotti. 6) Triikraua kasutamine on ajaraisk.Kindlasti on rõivaid, mis vajavad triikimist, kuid paljude esemete puhul raiskad lihtsalt aega. http://buduaar.ee/Article/article/7-nippi-kuidas-loodussaastlikumalt-pesu-pesta 7)Kilekotid(poekotid) ei ole küll loodussõbralikud, kuid kui neid Kasuta hiljem prügikotina siis sellisel juhul ei pea ostma spetsiaalseid prügikotte. 8) Kasuta kilekotte erineval moel ja kaua. Ära osta vahepeal uut.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Kulusäästlikmõtlemine-Lean thinkingjajust-in-timetootmine Referaat aines "Ärilogistika" TMJ0030 Õppejõud : Tarvo Niine Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Kulusäästlik mõtlemine ........................................................................................ 4 1.1 Ajalugu .........................................................................................................................4 1.2 Kulusäästliku mõtlemise printsiibid .............................................................................5 1.3 Lean tootmise näited ......................................................................................................8
Suhtumisest algab kõik. Rekordiliselt kõrged temperatuurid on arvatavalt hävitanud juba 70% India ookeani korallidest. Korrallid moodustavad väga keeruka ökosüsteemi ning neid võib võrrelda maapealsete vihmametsadega. Ökosüsteemid ja liigid hävivad, aga maa rahvastik kasvab järjest ning varsti ei pruugi inimestel suureneva ja ebaefektiivse veetarbimisega võimalik isegi puhast vett juua. Jube on mõelda, kui mittesäästlik on paljude eluks vajalike ressursside tarbimine hetkel. Kunagi meil seda võimalust enam ei ole. Tuleb muutuda. Kahtlemata on vajadus igasuguse alternatiivenergia järele suur. Vajadus tuleks tasakaalustada uurimisse mineva rahaga. Tavalisele kodanikule tunduvad juba praegu teadusesse panustatavad summad väga suured, aga Ameerika Ühendriikide programmidele jäävad nad ikka mitmeid kordi alla. Aastakümneid läheb aega, et sellist
Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile toitu, nagu marjad ja seened ning jahisaadused, metsast saame tervist kasutades sealseid vaba aja veetmise võimalusi, metsa soodes ja rabades on tagatud puhta joogivee varude säilimine. Kõike seda tuleks hoida ja säilitada tulevastele põlvedele. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: - säästlik metsa majandamine, mis tagab metsade bioloogilise mitmekesisuse, metsade tootlikkuse, metsade uuenemise, metsade elujõulisuse ning potentsiaali nii praegu kui tulevikus. Oluline on, et see kõik aitab täita ökoloogilisi majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone (teisi ökosüsteeme kahjustamata) kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil. - metsade efektiivne majandamine, mis tähendab, et püütakse saada võimalikult palju
Säästliku eluviisi valud ja võlud Mis on säästmine? See on kokkuhoid, mõne arust ka koonerdamine. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Säästmine saab tihtipeale alguse soovist osta midagi kallimat, mille kohene välja ostmine pole võimalik. Kuigi leidub ka teistmoodi põhjuseid. Selleks, et säästa, tuleb vähem kulutada. Väiksemate kulutuste jaoks millestki loobuda või asendada odava alternatiiviga. Loobumise halvemaks küljeks on kindlasti harjumuste muutmine. Peab hakkama mõtlema, kuidas hoida kokku näiteks toidult, kommunaalkuludelt ja kommunikatsioonivahenditelt. Toidu pealt säästmine pole väga keeruline, kuna odavaid alternatiive erinevatele toiduainetele leidub väga palju. Keerulisem on seda teha aga interneti või TV arvelt inimesel, kes harjumuspäraselt neid väga palju kasutab. Olles igapäevane internetis surfaja ja pidev teleri vaataja, ei kujuta see inimene kindlasti ette, et ühel päeval pole tal enam neid kumbagi...
EBÖ Eesti As Essee Tean, et ettevõte on üsna palju laienenud. Tehases töötab 75-80 inimest vahetustega. Ehitatud on juurde hoone, milesse jääb ladu ja toodete lõppviimistlus. Tooted, mis on defektiga lähevad märgistatud kasti ,millele tehakse täiendavaid parandusi, mis on säästlik ja kasulik, kuid praagid lähevad taaskasutamisse. Millest tuleneb vaid ajaline kahjum. Detailidele tehakse brinelli test kontrollimaks, kas kastis olev kaup vastab nõuetele. Kõike tehakse vastavalt juhendile, kui mõni ese ei vasta soovitud tulemusele siis märgitakse kast kollase sedeliga" Kahtlased" mis viiakse mõeldud alale. Selline tegevus on hea mistõttu ei teki hilisemaid probleeme kaub õigsuses osas. Enamasti juhib kõike, kas meister või kvaliteedijuht.
10.12.13 Tuulegeneraator Stefani Kask 134461IASB Olev Kevvai 134705IASB Reemet Kampus 134224IASB Are Kangus 135226IASB Kristian Helk 134595IASB 1 2 10.12.13 Ettekande eesmärk Tutvustada tuulegeneraatorite ajalugu ja ehitust Selgitada kumb levinuimast tüübist on kasulikum energiatootja Tuua välja nende eeliseid ja puudusi võrreldes teiste energiaallikatega 3 10.12.13 Mis on? Tuulegeneraator on seade, mis muudab kineetilist energiat elektrienergiaks Neid on kahte liiki: Vertikaalteljega Horisontaalteljega 4 10.12.13 Ehitus 5 10.12.13 6 10.12.13 7 10.12.13 Vertikaal ja horisontaalteljega tuulegeneraatori võrdlus Vertikaalsed: Eelised: Turbiini ei pea suunama vastavalt tuule suun...
Raketikilbid tavarelvastus 1957 sputnik, Laika 1961 Juri Gagarini lend 1969 inimene Kuul- USA USA- tähtede sõda satelliidid SÜN AE OSAL PÕHJUS TULEMU DM G EJAD ED SED US Berli 195 NSVL, Ida-S Suruti ini 3 Ida- tahtis maha, '61 kriis Saksa NSVL Berliini maa võimu alt müür, vabaks 1000 saada hukkunut Kore 195 P ja L- Kommuni Korea a 0- Korea, stlik P-K jagati sõda 195 ÜRO tungis L- kaheks 3 väed, Ksse; riigiks, Hiina, kommun. siiani nii NSVL leviku takistamin e Sues 195 Egiptu Egiptuses UK ja Pr si 6 s, riigipööre, mõju kriis NSVL, Suessi maailmas UK, Pr, kanali vähenenu Iisrael riigistami d, NSVL ne mõju
Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. Hingamine on raskem ning sagedamine tekib õhupuudus. Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. Suitsetaja on haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Kasutatud allikad : www.tai.ee, www.terviseinfo.ee,http://rahvatervis.ut.ee. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/varakri stlik/varakristlik.htm http://www.hkhk.edu.ee/usundid/pha_htusmaaeg.html
Keskkonnasäästlik pakendamine Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on pakendil ja selle disainil täita äärmiselt tähtis roll. Pakendi üheks tähtsamaks ülesandeks on säilitada toodet heas konditsioonis alates selle tootmisest kuni müügini, ning samas õhutada ostjat antud kaupa soetama. Käesolevas töös proovib autor arutleda probleemide üle, mis tekivad õige pakendi valikul ja mida on võimalik nii tootjal kui lõpptarbijal teha vähendamaks mõju keskkonnale. Pakendi üheks paljudest funktsioonidest on vähendada saastet. Pole olemas ühemõtteliselt halba või head pakendimaterjali, kuna toote otstarve määrab, millist materjali tuleb pakendamiseks kasutada. Keskkonnasäästliku valiku korral tuleb kindlaks teha, et kogu tarneahela jooksul toimib protsess vastutustundlikult ja samas kohalike seadustega kooskõlas olles. Enim puutuvad inimesed igapäevaselt kokku pakenditega toidupoodides ja kaubanduskeskustes. Näite...
Kasutusalad -Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. -Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. -Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: -kiirguse kontsentreerimisega paigaldised -kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised Päikesepaneelide plussid ---Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ---Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ---Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud ---Suhteliselt madalad hoolduskulud ---Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku ---Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks
Dokumendis Säästev Eesti 21 9.Paljudes riikides valitsevat näljahäda aitaks kõige paremini leevendada: c)toitumisharjumuste muutmine. 10.Taastua loodusvara näiteks on: d)vesi. 11.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud: b)happelistel oksiididel. 12.Kasvuhooneefekti süvenemine tuleneb eelkõige sellest, et atmosfääris on tõusnud: a)CO2 kontsentratsioon. 13.Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine on esikohal: d)Eesti looduskaitseseaduses. 14.Eesti peamised keskkonnaprobleemid tulenevad: b)põlevkivi kaevandamisest ja põletamisest. 15.Natura 2000 loodusaladel kaitstakse peamiselt: a)väärtuslikke ja ohustatud liike. 16.Prügi kogumine eri konteineritesse vastavalt nende töötlemisviisidele on eelkõige kooskõlas: c)Agenda 21 põhimõttega. 17.Mullastiku hävinemise peamisteks globaalseteks protsessideks on erosioon ja kõrbestumine. 18
p�randalt peab kohe puhastama sinna sattunud vesi,rasv v�i muu aine,mis p�hjustab libastumist.p�rand poleks libe,sobiks k�rudega t��tamiseks ja oleks kergesti puhastav. liikumis-ja evakuatiooniteid ei tohi kasutada tooraine,pr�gi ja muude esemete ladustamiseks t��koht tuleb hoida puhtana ning koristada iga p�ev nii t��etappide ja �lesannete bahel kui vahetuse l�pedes hoiduda liigsest j��tmete tekitamisest(s��stlik t��tamine),sorteerida j��tmed ja viia need �igesse kogumisn�udesse kemikaale ei tohi valada kanalisatsiooni. Tuleohutus. lisaks muudele tekke p�hjustele v�ib tulekahjude p�hjuseks olla N.pliitidele �lekeenud rasv,�lekuumenenud grillahjud ja frit��rid ning katkised elektriseadmed ja v�ikevahendid.tuleohutuse tagamiseks. j�lgida �ldiseid tuleohutusn�udeid. ei tohi sissel�litatud pliite,ahjusid ja frit��re j�tta kunagi t�helepanuta
ole : • jäätmekoguse selge vähendamine; • keskkonnale ohtliku mõju vähendamine, saavutades samas kõrge kliendi rahulolu; • suurenenud kasum: Kuna tarbijad on muutunud viimaste aastate jooksul keskkonnateadlikumaks, näiteks tänu kliima globaalsele soojenemisele, on suurenenud huvi ostetavate kaupade suhtes. Ettevõtted peavad tegelema pidevalt järgmiste küsimustega : • kui keskkonnasäästlik on nende tootmisprotsess ja tarneahel; • kui suur on nende tekitatav ökoloogiline jalajälg; • kui kahjulikud on loodusele erinevad pakenditüübid: • kuidas toimib taaskäitlemine; Kuigi ettevõte võib omalt poolt kõik minimiseerimaks saaste ja tagada keskkonnasäästlikkus, siis suurimat rolli mängib kokkuvõttes ikkagi lõpptarbija, kes teeb ostuvaliku ja otsustab pakendi hilisema saatuse üle.
2. Nimetage looduskaitse tegevusvaldkondi. 1. klassikaline looduskaitse 2. maastikuhooldus, 3. loodusvarade kasutus ja kaitse 4. keskkonnakaitse 5. ökosüsteemide kaitse 6. koosluste 7. mitmekesisuse kaitse 8. liigikaitse 9. loodusobjektide kaitse 3. Mis on kekkonnakaitse peamised tegevusvaldkonnad? Heitmed ja nende klassifikatsioon; jäätmehooldus Keskkonnatervis(õhu- ja veekaitse, keskkonnamürgid, toidulisandid; virgestus) Loodusvarade säästlik kasutamine (taastumisvõimega loodusvarad, väga aeglase taastumisvõimega loodusvarad, taastumatud loodusvarad) . 4. Mida peaks silmas pidama iga Eesti elanik seoses Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga? 1. punases raamatus olevate liikide mitte ohustamine 2. loodusvarasid tuleb säästlikult kasutada 5. Selgitage Eesti looduskaitse korraldust. 1. kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) 2. kaitsealused liigid 3. Üksikobjektid 6
annaabi.ee 
