tutvustab põgusalt tema käsitletavaid teemasid, mis on mingil määral seotud ka meie näitusega „... on vaataja silmades“. 2 Kriitikust Arthur C. Danto sündis Ann Arboris, Michiganis aastal 1924 ning kasvas üles Detroidis. Pärast kaheaastast teenistust USA armees, läks Danto Wayne´i Osariigi Ülikooli ja pärast seda Kolumbia Ülikooli. Aastast 1949 kuni 1950 õppis ta Pariisis Fulbright stipendiumiga ja aastal 1951 naases Kolumbiasse, et õpetada. Seal on ta hetkel ka emeriitprofessor filosoofia alal. Alates aastast 1984 on Danto olnud ajakirja The Nation kunstikriitik ning lisaks kõigile tema kirjutatud filosoofia raamatutele, on ta ka avaldanud mitmeid kunstikriitika esseesid. Arthur Coleman Danto on Ameerika kunstikriitik ja filosoofia professor, Üheks Danto keskseks eesmärgiks tema esimese 30-karjääriaasta jooksul oli muuta kasutuskõlblikuks
tööpraktika, tööharjutus), siis ei ole põhjendatud tööharjutusel osalejatele väiksema stipendiumi maksmine. Eelnevat arvesse võttes kehtestatakse stipendiumi ühtne määr 60 kr/päev. See võimaldab paremini hüvitada teenusel osalemisega seotud lisakulusid ja kohelda võrdselt erinevates meetmetes osalejaid ning vähendab stipendiumi arvutamise ja maksmisega seotud halduskoormust. Kui tööharjutusel on tagatud toitlustamine, vähendatakse stipendiumi 70% võrra, kuna peamine stipendiumiga hüvitatav kulu on toitlustamine. Ettevõtlusega alustamise toetamine Töökohtade loomiseks ja nende säilimiseks ettevõtlusega alustamise teel koostatakse 2010. aastal tervikpakett, mis sisaldab toetuse taotleja koolitamist, nõustamist, toetusega loodud ettevõtte järelnõustamist ning vajadusel toetuse saaja erialast täiendkoolitust. Järelnõustamist ja erialast koolitust võimaldatakse toetuse saajale kahe aasta vältel pärast ettevõtte loomist. Samuti on 2009
Jakob Kõrvi "Muinasjutud", Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel osutati Viiraltile au ja autasustati teda Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumiga, millega sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Ta jäi võõrsile aga hoopis kauemaks ja naases kodumaale alles II maailmasõja alguspäevadel, 1939.a. septembris. Pariisi jõudes oli Viiralt
Üheks minu loovtöö eesmärgiks oli Gordon Ramsayst rohkem teada saada. Esimese püstitatud eesmärgi tulemuseks võiksin lugeda seda, et tean temast nüüd palju rohkem. Olles eelnevalt tema austaja, sain siiski teada enda jaoks uut ja põnevat infot. Sain teada, et Gordon Ramsay on hoopis teistsugune, kui tema saadetest paistab. Samuti sain teada, et ta perekond oli vaene ja ta asus juba 16 aastaselt üksinda elama ning et ta on mänginud jalgpalli ja stipendiumiga kokakooli saanud. Gordon Ramsay on väga kuulus kokk, aga on ka inimesi, kes ei tea teda nii hästi nagu minu tehtud küsitluses oli näha. Üks täiskasvanu ei vastanud ühelegi küsimusele õigesti, samas kui üks 14-15 aastasesse vanusgruppi kuulunud poiss vastas kõik küsimused õigesti. Seega minu oletused ja eeldused ei vastanud tõele, aga arvan, et see tulenes sellest, et küsitletute hulk oli liiga väike. Samas kui mõni aasta tagasi ei teadnud
Ta jäi peatuma Dickens’ite juurde viieks nädalaks, mis vihastas perekonna välja ning Charles Dickens peatas kogu kirjavahetuse Anderseniga. 1872. aasta kevadel Andesren kukkus oma voodist nii õnnetult, et saadud vigastused ei paranenud kunagi täielikult. Üsna kohe peale seda hakkasid ka ilmnema märgid, mis viitasid maksavähile. Oma surma ajal oli ta rahvusvaheliselt väga armastatud ja Taani valitsus toetas teda ka stipendiumiga, mida nimetati „rahvuslikuks aardeks”. TSITAADID 5 „Elu iseenesest on kõige ilusam muinasjutt” „Elu on nagu ilus meloodia, ainult sõnad on segamini aetud” „Kus sõnad ei toimi, räägib muusika” „Iga mehe elu on nagu muinasjutt, mis on kirjutatud Jumala poolt” „Mehe jaoks ei ole mitte miski võimatu, aga ta peab selle poole püüdlema kindla meele ja hoolivusega”
matemaatika võibolla poole sajandi võrra kaugemale jõudnud sellest, mis ta tegelikult on. Kolm aastat Göttingeni ülikoolis (1795-1798) olid gaussi elus viljakaimad. Tänu hertsog Ferdinandi suuremeelsusele polnud noormehel rahalisi raskusi. Ta pühendus tööle ja söbrutses vähestega. Kui noort geeniust kimbutasid rahalised mured, tuli hertsog talle appi, maksis kinni tema doktoridissertatsiooni trükikulud (Helmstedt, 1799) ja toetas teda tagasihoidliku stipendiumiga, mis võimaldas Gaussil oma teaduslikku tööd takistamatult jätkata. Mõnigi tänapäeva matemaatik kahetseb võibolla, et Gauss jättis arvuteooria arendamise pooleli ja asus taevamehaanika probleemide kallale. Ometi tõid just need tööd gaussile erilise kuulsuse ja kindlustasid talle seisundi, kus ta sai segamatult ja rahulikult töötada. Nii muutusid need gaussi enese ütluse kohaselt „planeetiteks nimetatavad viletsad mateeriakamakad“ tema õnnetähtedeks.
a Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositisoonierialal. Aastatel 1977-1979 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris. Aastast 1979 on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud. R.Eespere on tunnustatud Eesti muusika aastapreemiaga 1989.a , Valgetähe IV kl. teenetemärgiga 2001.a, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" 2001/2002. A, Riho Pätsi Fondi koolimuusika stipendiumiga 2004.a ja Eesti Kultuurkapitali heliloomingu preemiaga 2008.aastal. Ta on kokku pannud ka mitmeid laulikuid algklasside õpilastele. René Eespere sai laiemalt tuntuks 1970. a-tel "Vanemuises" lavastatud lühiballettidega "Inimene ja öö", "Fuuriad" ja "Kodalased". 1986 kirjutatud "Kaks jubilatsiooni" alustab tänaseni kestvat ladinakeelsete kooriteoste rida, mis on kõlanud ka Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Norra, Horvaatia, Hispaania kirikutes ja katedraalides.
Teine Adèsi oluline ooper on suurejooneline „Torm“ (2004) Shakespeare’i järgi. 1990ndatel kerkis uue nimena esile ka hiina helilooja Tan Dun (1957). Kasvas üles Hiina kultuurirevolutsiooni tingimustes, mis ei olnud läänelikku muusikaharidust soosivad. Tan Dun tegeles hiina traditsioonilise muusikaga, õppis mängima vanu hiina pille, kuulus ühte Pekingi ooperi truppi. Seejärel õnnestus tal Pekingi konservatooriumi ja seal edasi juba stipendiumiga New Yorki Columbia ülikooli kompositsioonitudengiks, kus teda algul köitsid eriti Cage ja minimalistid nagu Glass. Esimene suur edu ooperi vallas oli „Marco Polo“, kirjutatud Müncheni kaasaegse ooperi biennaali tellimusena 1996. – „Esimene keiser“ (2006) oli loodud Placido Domingo õhutusel ning ühendab hiina traditsioonilist muusikat ning Pekingi ooperi teaterlikke võtteid (Yin-Yangi meistri roll on Pekingi ooperi stiilis) Puccinit meenutavate meloodiatega
3 1. Jüri Arrak kunstnikuks kujunemine 1. 1 Õppimine Jüri Arrak (snd 24. oktoober 1936, Tallinn) alustas oma haridusteed 8-aastaselt Tallinna XXI keskkoolis. Järgmise seitsme aasta jooksul õppis ta pere kolimiste tõttu veel Kablis, Häädemeestel, Kohilas ning Tallinna tagasi jõudes lõpetas algkooli (7. klassi) Reaalkoolis. Kuna raha oli vähe, pidi ta edasiõppimiseks valima suurima stipendiumiga kooli, milleks oli toona Mäetehnikum. Pärast selle lõpetamist teenis ta kolm aastat Leningradis autojuhina Nõukogude Liidu sõjaväes. (Arrak, 2003) 1. 2 Venna mõju Jüri Arrakul on poolvend Henno ja vend Arno. Henno Arrak (snd 18. aprill 1930) lõpetas 1963. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (edaspidi ERKI) raamatugraafika erialal ja töötas kirjastuses Eesti Raamat kunstnikuna (1969-1970), hiljem vabakutselise kunstnikuna. Vend
sai teoloogia magistrikraadi(19.12.1930). Ülikooli lõppedes, seega 21ks eluaastaks oli Masing avaldanud juba mitmeid arvustusi, luuletusi, tõlkeid, esseid ning ka teaduslikke töid. Ülikooli lõppedes otsutas Hugo veelgi süveneda Vana Testamendi uurimisele. Seega jäi ta veel kolmeks aastaks doktorikraadi taotlema. 1931-32 õnnestus tal saada Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi poolt kodumaine stipendium. Aprillist 1932 kuni augustini 1933 viibis Masing riiklikult jagatava välismaise stipendiumiga kolm õppesemestrit Saksamaal. Algselt Tübingenis, kus tema juhendajaks oli etiopistika suurkujust proffessor Enno Littmann, kes teeb Masingule, keda ta tõeliseks imelapseks peab, ettepaneku jätkata tööd Saksamaal tema assistendina. Millest Hugo loobub ning jätkab õpinguid Berliinis. Vana Testamenti õpib ta Berliinis E. Sellini ja A. Bertholeti juures, assürioloogiat B. Meissneri käe all. Veel töötas ta Preisi Riigiraamatukogu idamaiste käsikirjade osakonnas.
Samuti on kirjanikust valminud eesti-, saksa- ja soomekeelsed portreefilmid. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 19931997 Helsingis, 19982003 Roomas ja 2004 New Yorgis. Sveitsi kirjanike ühingu Gruppe Olten ja Albert Koechlin Stiftungi stipendiaadina vii- bis ta 1989. ja 2003. aastal Sveitsis. Bielefeldi linna toel külastas 1993. aastal Saksamaad, DAAD-i stipendiumiga (Das Stipendium des Deutschen Aka- demischen Austauschdienstes) elas 1996. aastal Berliinis. 2000. aastal sai ta Inglismaa Spender-Trusti stipendiumi. Viivi Luik on Eesti Vabariigi kultuuri- preemia laureaat 1992; 1995. aastal omistati talle Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) ja 2000. aastal Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe IV klassi orden). Kuna Luik on olnud niivõrd viljakas poetess ja kirjanik, siis sooviksngi
Teises reas vasakult kolmas Erna Lebreht. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 1949. aastal oli vastu võetud seadus, millega muudeti põhiharidus (7 klassi) kohustuslikuks.8 8 Eesti inimarengu aruanne 1999, lk 86 http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/1999/EIA99est.pdf 12 Pärast II maailmasõda kehtestati kõrgkoolide üliõpilastele, tehnikumide ja keskkooliklasside õpilastele õppemaks, mis oli ligikaudu võrdne üliõpilase kuu stipendiumiga.9 Erna astus 1950. aastal Jõhvi I Keskooli 8. klassi. Foto 5. Jõhvi I Keskkool. Pildistatud 1951. aastal. Fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Foto 6. 8. klassi pilt. Esimeses reas vasakult kolmas Erna Lebreht.Teises reas paremalt esimene klassijuhataja Ene Saar. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 9 Eesti inimarengu aruanne 1999, lk 86 http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/1999/EIA99est.pdf 13 8
oluline roll löökpillidel. Teine Adèsi oluline ooper on suurejooneline „Torm“ (2004) Shakespeare’i järgi. 1990ndatel kerkis uue nimena esile ka hiina helilooja Tan Dun (1957). Kasvas üles Hiina kultuurirevolutsiooni tingimustes, mis ei olnud läänelikku muusikaharidust soosivad. Tan Dun tegeles hiina traditsioonilise muusikaga, õppis mängima vanu hiina pille, kuulus ühte Pekingi ooperi truppi. Seejärel õnnestus tal Pekingi konservatooriumi ja seal edasi juba stipendiumiga New Yorki Columbia ülikooli kompositsioonitudengiks, kus teda algul köitsid eriti Cage ja minimalistid nagu Glass. Esimene suur edu ooperi vallas oli „Marco Polo“, kirjutatud Müncheni kaasaegse ooperi biennaali tellimusena 1996. – „Esimene keiser“ (2006) oli loodud Placido Domingo õhutusel ning ühendab hiina traditsioonilist muusikat ning Pekingi ooperi teaterlikke võtteid (Yin-Yangi meistri roll on Pekingi ooperi stiilis) Puccinit meenutavate meloodiatega
annaabi.ee 
