tünn hapukurkidega). I- Kohandumisfaas- bakter valib, millist toitainet ta keskkonnast kasutama hakkab II- Kiire kasvu faas- domineerib rakkude jagunemine III- Tasakaalufaas- uute rakkude teke võrdub suremisega IV- Suremisfaas- rakud hukkuvad tasapisi Paljunemiseks vajalikud tingimused: a) vaba vee olemasolu b) optimaalne temperatuur ja pH c) toitainete küllus ja jääkainete vähesus d) aeroobidele hapnik e) vaid fotosünteesivad bakterid vajavad valgust 2) Sporulatsioon e. spoori teke Kehtib reegel- ühest rakust tekib üks spoor. Spoore on vaja: a) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks b) levimiseks NB: bakterid spooridega ei paljune! Spoore iseloomustavad: a) mitmed paksud kestad b) väike veesisaldus (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetus d) pikk bioloogiline säilivus ning kõrge vastupidavus Spoore saab hävitada steriilimisega (mitte steriliseerimine). Saab leegis, kiirgustega, peamiselt rõhu all kõrgetel temperatuuridel.
Õhukanalite puurimine (3-4mm) 2. etapp: 5-10 kuud, temp 5-10ºC, sinistumine 3. etapp: 5-10 kuud, temp 1ºC · Pakkimine alumiinium või tinapaberisse · P.roqueforti spoorid idanevad varases küpsemise etapis · Mütseel nähtav 8-10 päeva pärast juustu õhukanalite tekitamist, MS talub suhteliselt madalat O2 ja kõrget CO2 kontsentratsiooni · Max kasv 1-3 kuu jooksul · Soodsaim kasv juustu keskosas, kus NaCl konts 1-3% · Küpsemisega kaasneb sporulatsioon · Pressimine õrn ja tekib pehme juust, kuubilise struktuuriga Juustu maitse: proteolüüs, lipolüüs · Toorkalgendi lipolüüs: 1. ekstratsellulaarsed proteinaasid lagundavad s1- -kaseiini, tootes peptiide (kümosiin toimib s1-kaseiinile varases etapis). Happeline aspartüülproteinaas noores juustus, neutraalne metalloproteinaas 1 kuu jooksul 2. Peptidaasid: Karboksüpeptidaas, aminopeptidaas, töötavad aluselise pH keskkonnas vanemas juustus.
- punguvad ja jätketega bakterid sarnanevad seentele, võivad tekkida ka viljakehad - niitjad bakterid, väga pikad Paljunemine. * paljunevad pooldudes, toimub DNA replikatsioon * aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega * konjugatsioon enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku * sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks Bakterite ainevahetus. * omastavad toitu remootselt kogu kehaga, energia salvestatakse ATP-na * makromolekule omastada ei suuda, bakter eraldab välikeskkonda ensüüme, mis neid lagundavad * energia ja süsiniku allikana kasutamist nim. toitumiseks * energiallikad ATP sünteesiks: - päikeseenergia - orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia
Loomarakul puudub rakukest, bakterirakul puuduvad mitokondrid, Golgi kompleks, tsentrioolid. Bakterirakk on eelttumne ja 3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? !!!!! Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt.liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. Spooride moodustumine (sporogenees või sporulatsioon) algab tavaliselt siis, kui keskkonnas pole piisavalt toitaineid. Spooride moodustumise võib jaotada seitsmesse etappi. Esiteks moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament). Sellele järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge. Edasi toimub teise membraani kasv, mis matab enda alla spoori alge. Järgnevalt täidab korteks kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape
*isassugurakk; Spermogoon, spermogonium - *seenekoest seinaga struktuur, milles tekivad *spermaatsiumid. Spoor, spore - vt. eos. Sporangiospoor, sporangiospore - *sporangiumis tekkiv *eos. Sporangium - (1) kerajas või kotjas *mittesugulise paljunemise struktuur seentel (Fungi); neis tekivad endogeenselt *sporangiospoorid, mis jagunevad *zoospoorideks (tekivad *zoosporangiumides) ja *aplanospoorideks. Sporangiumikandja, sporangiophore - spetsiaalne *sporangiumi kandev *seeneniit Sporulatsioon, spore discharge - *eoste vabanemise protsess. Sporotallus, sporothallus -* tallus, millel tekivad *eosed. Sterigma, sterigma - vt. eostugi. Stoolon, stolon, "runner " - kaarjas "jooksuhüüf" ikkesssentel (Zygomycota), kinnitub *sporangiumi tekkekohal *risoididega substraadile. Suguline paljunemine, sexual reproduction - paljunemisviis, mis on seotud *karüogaamia ja *meioosiga, mille kaudu organismis toimub geneetilise informatsiooni vahetus. Sulgeosla e
7. paljudel bakteritel võib olla vibureid (tavaliselt rohkem kui kaks; aitavad liikuda) või ripsmed (mille ül. on kinnitumine mingile väliskeskkonna pinnale) Bakteriraku jagunemine: -bakterid paljunevad pooldumise teel -bakterid on võimelised vahetama omavahe DNA juppe ning seega ka mittesuguliselt paljunema põhimõtteliselt. -pooldumise faasid: 1. replikatsiooni teel kahekordistatakse bakteri DNAd 2. rakk jaguneb kaheks tütarrakuks Sporulatsioon e. spooride moodustamine -bakterirakud võivad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustada spoore -spoor on tugeva kestaga kaetud rakkujäänuk, milles on nukleoid ja natuke tsütoplasmat ehk ka dehüdreerunud rakk -kui ebasoodsad tingimused mööduvad, spoor rehüdreerub ning temast saab jälle päris rakk -spooril elutegevus peaaegu puudub -spoorid võivad püsida aastaid kuni aastasadu Erinevad baktereid -baktereid eristatakse üksteisest a) kujult:
d) jääkainete hulgast e) fotosünteesivatel bakteritel on vajalik ka valgus 2. Ainevahetus a) autotroofid - kemosünteesijad, fotosünteesijad, tsüanobakterid (sinivetikad, kelle fotosünteesi lähteaine on ainsana vesi) b) heterotroofid (kasut. valmiskujul orgaanilist ainet) - saproobid (surnud orgaanika lagundajad); patogeenid (tõvestavad bakterid, kes elavad kudedes); sümbiondid (kahjutud kaaslejad) 3. Sporulatsioon - teatud bakteritel esinev nähtus, mille käigus raku sisse moodustub spoor. Ühes rakus 1 spoor. Spoore on vaja levimiseks ja ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spoore iseloomustab ülim vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes ja see tagatakse a) paksude kestadega b) vähese veega (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetusega Spooride eluvõime võib säilida tuhandete kuni mitme sadade tuhandete aastatega. 4. Suhe hapnikkusse
jagunemine on soodsates tingimustes hästi kiire (20-30 min). Bakterite paljunemiseks on vaja: a. Kättesaadav vesi b. Toitained c. Optimaalne temperatuur ja VH3 d. Jääkainete vähesus (oluline) nt piimhappebakterid ei saa piimast kogu suhkrut ära kasutada, kuna surevad ise oma toodetud jääkainete kätte ära e. Valgus (fotosünteesivatel bakterites 2. Sporulatsioon ehk spooride tekitamine omane vaid osadele bakteritele. Ühest bakterist tekib üks spoor. Spooride abil bakterid ei paljune, spooride abil toimub levik ja ebasoodsate tingimuste üleelamine. Spoore iseloomustavad paksud kestad, vähe vett, aeglustatud/pidurdatud ainevahetus -> erakordne vastupidavus. Spoore saab hävitada vaid steriilimisega (pastöörimine spoore ei hävita). 3. Suhe hapnikusse
Regulatsioon valkude fosforüleerimise kaudu Valkude fosforüleerimine (ja mõnel juhul metüleerimine) toimub näiteks signaalse transduktsiooni radades, kus esmalt autofosforüleerub välise signaali mõjul spetsiifiline sensorvalk ning seejärel kantakse fosforüülrühm sensorvalgu poolt äratuntavale regulaatorile (response regulator) (näiteks viburi pöörlemissuuna muutus kemotaksisel, N-fikseerimisel osalevate geenide transkriptsiooni regulatsioon, Bacillus'e sporulatsioon jt.). Fosfotransferaasi süsteemi, PTS valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise kaudu kontrollitakse süsivesinike transportimist rakku ja nende ühendite katabolismiradade tööd. Fosforüleerimine ja fosforüleeritud valkude defosforüleerimine toimub spetsiifilistest histidiini, tsüsteiini, türosiini, aspartaadi, treoniini või seriini jääkidest. Fosforüleerimise kaudu võidakse kontrollida metabolismiraja ensüümide aktiivsust.
jagunemine pooldumine ehk vegetatiivne tsükkel. DNA (rõngaskromosoom) näidatud sinisena. Rakkude jagunemises osaleb FtsZ valk (eukarüootide tubuliini homoloog, näidatud rohelisena), mis moodustab rõnga kahe tütarraku eraldumise kohta. Selles kohas tõmbub FtsZ rõngas kokku, membraan nöördub ja membraani peale sünteesitakse ka tütarrakke eraldav kest. b. Kui elutimgimused halvenevad, siis käivitub sporulatsioon. Kaks kromosoomi koopiat paigutuvad filamendina piki rakku. FtsZ rõngas assambleerub raku kahel poolusel, kuid raku vahesein moodustub ainult ühe rõnga kohale. Emarakust eraldub eelspoori (forespore) piirkond, kuhu paikneb üks kromosoomi koopia. Eelspoor kattub emaraku membraaniga ja seda hakatakse ette valmistama pikaajaliseks säilumiseks. Küps endospoor vabaneb rakust ja võib pikka aega säilitada idanemisvõime. Endospoori
Regulatsioon valkude fosforüleerimise kaudu Valkude fosforüleerimine (ja mõnel juhul metüleerimine) toimub näiteks signaalse transduktsiooni radades, kus esmalt autofosforüleerub välise signaali mõjul spetsiifiline sensorvalk ning seejärel kantakse fosforüülrühm sensorvalgu poolt äratuntavale regulaatorile (response regulator) (näiteks viburi pöörlemissuuna muutus kemotaksisel, N-fikseerimisel osalevate geenide transkriptsiooni regulatsioon, Bacillus'e sporulatsioon jt.). Signaali ülekanderadadest tuleb täpsemalt juttu hiljem, seoses globaalse geeniregulatsiooniga. Fosfotransferaasi süsteemi, PTS valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise kaudu kontrollitakse süsivesinike transportimist rakku ja nende ühendite katabolismiradade tööd. Fosforüleerimine ja fosforüleeritud valkude defosforüleerimine toimub spetsiifilistest histidiini, tsüsteiini, türosiini, aspartaadi, treoniini või seriini jääkidest.
· Bakterite kasv sõltub: 1. Vaba vee sisaldusest 2. Temp ja pH 3. Toitainete hulgast 4. Jääkainete hulgast 5. Fotosünteesivatel bakteritel vajalik valgus II Ainevahetus Tüübilt jaguneb: 1. Autotroofid kemosünteesijad, fotosünteesijad, tsüanobakterid 2. Heterotroofid: a. Saproobid kasut. surnud orgaanikat b. Patogeenid tõvestavad bakterid c. Sümbiondid III Sporulatsioon teatud bakteritel esinev nähtus, mille käigus raku sisse moodustub spoor. Ühes rakus üks spoor. Spoore vajatakse levikuks ja ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spoore iseloomustab ülim vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. See tagatakse: 1. Paksude kestadega 2. Vähese veesisaldusega (~15%) 3. Allasurutud ainevahetusega IV Suhe hapnikusse. Jaotuvad: 1. Anaeroobid nende jaoks O mürk 2. Aeroobid 3. Universaalid V Muutlikkus IV Kosmopoliitne levik
I. Kohanemus faas II. Kiire kasvu faas III. Satsionaalne faas ( surevad ja tekkivate rakkude arv on tasakaalus) IV. Ülekaaus on rakkude hukkumine. arvukus SULETUDKULTUUR aeg Bakterite paljunemisele on vajalikud: · Vee kättesaadavus rakkudele · pH rakkudele · temperatuur · toitained · soolsus rõhk Ürgsed arhebakterid paljunevad äärmuslikemates tingimustes kui tavalised pärisbakterid. 3. Sporulatsioon on omane vaid osadele bakteritele, 1.rakust tekib tavaliselt 1 spoor=> bakterid sprooridega ei paljune. Spoore on vaja levikuks ja ebasoodsate tingimuste üle elamiseks. Erand: spooride abil paljunevad aind aktrnomütseedid. 4. Suhe hapnikuga: · Aaeroobid, hapnik on nende jaoks mürk. Nt. Põhja, muda bakterid · Aeroobid, kasutavad hapniku hingamiseks, elavad naha pinnal vees jne. · Vahepealsed, neid on väike rühm
Vahel tütarrakkudel geneetiline erinevus. Kasv populatsiooni kasv. Suletud kultuur (teatud ajavahemikus ei lisa midagi ei võta midagi ära; nt hapnevad kurgid, hapnev piim). Graafik: arvukus vs aeg - neli etappi: I kohanemisfaas (kasutatava süsiniku allika valik, vastavate ensüümide süntees); II kiire paljunemise faas; III tasakaaluline seisund, kus tekkivate ja surevate rakkude arv on võrdne; IV suremisfaas (lõppevad toitained või kuhjuvad jääkained) või sporulatsioon o Paljunemiseks on vajalik rakkudele kättesaadav vesi (soolveest ja siirupist vett kätte ei saa); optimaalne pH ja temperatuur; toitained; jääkained; Liikimine: o Viburitega o Limaga o Gaaside vahendusel (gaasivakuool) o Keerdudes (keeritsbakterid) Suhe hapnikku o Aeroobid: vajavad hapnikku ja hingavad o Anaeroobid: hapnik on toksiline; energiat saavad kääritades, kasutavad teisi ühendeid (nt
Moodustub prospoor ehk eelspoor (ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis). 4. Eelspoori kahe membraani vahele sünteesitakse korteks (modifitseeritud peptidoglükaanist kiht). 5. Spoori peale moodustuvad spoorikatted: spoorikest ja eksospoorium. Koosnevad peamiselt valgust, eksospooriumis on ka lipiide ja polüsahhariide. 32 Sporulatsioon käivitub kehvades elutingimustel (toidu ja niiskust on piisavalttavaline jagunemine; elutingimuste halvenemiselrakk moodustab spoori) Tavaliselt moodustub 1 spoor, erandeid on vähe. Metabacterium polyspora- moodustab mitu endospoori, seega spoorid ka paljunemisvahendiks. 2 FtsZ rõngast, 2 eelspoori, eelspoorid võivad omakorda jaguneda. Endospoorid on piklikud, termoresistentsed, paksukestalised ja sisaldavad dipikoliinhapet. Idanemine
ajal. Nii kui ta välja ulatub, saab temaga seostuda ribosoom ja saab toimuda translatsioon. Kui süntees jääb seisma ja valku ei saa sünteesida, siis jääb ka RNA süntees katki – polaarne efekt (st omavahel seotud). Kui ribosoom transleerib mRNA-d, siis kaitseb ta sünteesitavat produkti rho faktori eest. Kui pole ribosoome, võib toimuda rho sõltuv terminatsioon. Rho faktorist tingitud. Rho faktori sõltuvaid kohti esineb operonides küllalt sageli. Bakterite sporulatsioon Toimub sigmafaktori ümberlülitumine – kaskaad. Seda rada poole pealt tagasi pöörata ei saa. Üks sigmafaktor määrab ära järgmise sigmafaktori. Selline kaskaadne süntees on eukarüootides tavaline, prokarüootides eriline. RNA, mida ei transkribeerita kunagi Nt. rRNA, mille geenid on ühes operonis. rRNA elementidel on antiterminatsiooniboksid, mis blokeerivad rho sõltuva terminatsiooni -UAS ―P1-P2 – (box A) ― 16S ― tRNA – (boxA-boxB) ― 23S ― 5S-T1-T2―
annaabi.ee 
