Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sportvõimlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võistlus, aeroobika, treeningt, võimlemise, võimlemine, liikumis, sooritatakse, step, vabaharjutus, toenghüpe, rööbaspuud, impact, lihastreening, mitmevõistlus, võistlused, individuaal, liikumisi, muusika, kehalises, iluvõimlemine, lint, ringe, rõngad, poom, kolmik, sobivat, treeningut, body, hantlid, pingi, võistlusalad, eevl, müüjaVõimlemine Võimlemine kui võistlusspordiala Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemise alaliigid ja nende tutvustus Rahvusvaheliselt on tänapäeval kasutusel järgmised võimlemise alaliigid:
Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht. Stiili kasutatakse teiste treeningtundide ühe osana. · Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. · Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. · Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse
.............................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal................................................................................11 Sissejuhatus Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Referaadis toon välja erinevad võimelise liigid, nende stiilid ja mõne liigu juures ka kellele on kasulikud sellised harjutused. 11 Aeroobika Aeroobika on muusika saatel korduvate harjutuste ja liigutuste sooritamine, kus
trampoliinvõimlemiseks. 3 SPORTVÕIMLEMINE EHK RIISTVÕIMLEMINE Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust. Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. ILUVÕIMLEMINE
Referaat aeroobika Tallinn 2008 AEROOBIKA see on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest. Aeroobikatunni
...........................................................lk 3 Aeroobika ajalugu....................................................................................lk 4 Aeroobika stiilid.....................................................................................lk 5-9 Vesiaeroobika........................................................................................lk 10 Nõuandeid harrastajatele..........................................................................lk 11 Hea teada aeroobika huvilisel....................................................................lk 12 Kokkuvõte.............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus.................................................................................lk 14 SISSEJUHATUS AEROOBIKA see on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-
kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Ajaloost Aeroobika sai alguse USAst ning populaarseks muutus see 1970.-80. aastatel. Aeroobika on tänapäeval maailmas üks enim harrastatavaidtervisespordialasid. Tuntud aeroobika populariseerija oli ameerika filmitäht Jane Fonda. Alates 1990. aastatest on välja kujunenud väga palju erinevaid aeroobikastiile, mis erinevad intensiivsuse, koreograafiastiili ja keerukuse, kasutatava muusika ning abivahendite poolest. Lisaks harrastusaeroobikale eksisteerib võimlemisalana sportaeroobika. Alates 1995. aastast
Aeroobika on muusika saatel läbi viidav tempokas rütmivõimlemise rühmatreening. Sõna aeroobika tuleneb mõistest aeroobne, mis tähistab organismis hapniku vahendusel toimuvaid energeetilisi protsesse, see tähendab aeroobsel treeningul kulgeb energia tootmine hapniku osalusel. See on ka muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku alusel.
Puhja Gümnaasium Aeroobika Stiilid Referaat Autor: Puhja 2011 Aeroobika Stiilid Low Impact aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel. Muusika tempo on rahulikum, liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg kogu aeg kontaktis põrandaga. Ei koorma liigselt liigeseid, seetõttu on tund sobiv ka algajatele Hi Impact aeroobika suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnutele, kellel ei ole probleeme selja ja põlvedega
AEROOBIKA SISUKORD: Aeroobika mitut moodi. LOW IMPACT aeroobika HI IMPACT aeroobika COMBO aeroobika BODY aeroobika STEP -aeroobika HIP-HOP/ FUNKY VESI-aeroobika SPINNING STRECHING SHAPING Aeroobika mitut moodi Aeroobika on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobikatund algab umbes 10 minutit kestva soojendusosaga, mille eesmärgiks on valmistada organism ette eelseisvaks füüsiliseks tegevuseks (tempo 120- 132 lööki/ min.). Lõpeb kergete staatiliste venitusharjutustega
kriips peal. Ta mõtles, et oleks Paidesse jäänud oleks kõik rahulikum olnud. Lõpuk viidi Tallinna haiglasse. Ta ei läinud haiglasse vaid oma isa koju. Kartis küll, sest isa ei teadnud tema spordist midagi. Ema hakkas nutma, et mis ta lapsega on juhtunud. Aga Virve arvas, et õppimine on nahkas ja jääb ainult motospordiga edasi tegeleda. Isa ei lubanud tegeleda sellise spordiga. Virve läks ikka Tallinna ja muidugi treening laagrisse ja siis sõitma. Oligi tulemas võistlus Pirita ringrajal. Seal oli ta edukas, aga enne lõppu tuli rattal kett maha ja ta lükkas ratta finisisse. Rahvas elas talle kaasa ja kõik olid rõõmsad. Aga spordis oli ka ebaausust ja julmust. Talle anti kolmas koht ja öeldi, et kulaku tütrel pole rohkem vajagi. Ja autasustamist ei julgetud teha rahva ees. Ja teda ähvardati, et olgu ta vait või peab spordist loobuma. Ta jätkas võistlemist. Tal oli ka vaenlasi. Ükskord pandi tema ratta kütusepaaki suhkrut, et ta ei saaks võistelda
väljendusrikkuses. Hiphoptants on tänaseks kokku sulatanud mitmeid erinevaid stiile. On tavaks eristada nn vana kooli (old school) ja uue kooli (new school) hiphoptantsu. Vana koolkond pärineb 1970. aastatest. Vana kooli stiilide hulka kuulub New Yorkist pärinev püsti tantsitav top rockin', mille inspireerijaks olid Brooklyn uprocking, lindy hop, salsa ja paljud erinevad afro-kariibi tantsud. (7). 6. TREENINGUD JA NENDE TUVUSTUS 6.1. Fitball Tund, kus harjutusi sooritatakse pallil istudes, lamades vôi pallile toetudes. (10). 6.2. Spinning Jalgrattasôit spetsiaalsetel siseratastel. Muusika dikteerib sôidutempo. koormust saab reguleerida igaûks ise. Intervalltreening, st et sòidetakse vahelduvalt madala ja kôrge koormusega, seega treenides sùdamelihaseid. Sobiv kòigile. (10). 6.3. Step-aeroobika Step-aeroobika sobib väga hästi neile treenijatele, kellele jooksud ja hüpped on vastunäidustatud
Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste töövõime parandamiseks. Üldise vanuse suurenemisega võib aeroobikasaalides üha rohkem kohata vanemaealisi ning sageli ka neid, kelle sooviks ei ole ainult tõsta oma kehalist treenitust, vaid leida abi ka terviseprobleemidele. See on põhjuseks, miks aeroobika tervikuna on aastatega muutunud turvalisemaks, eesmärgipärasemaks ja mitmekesisemaks oma stiilide rohkusega. Seega on aeroobikatreeningu ülesandeks pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalist tegevust, mis arendaks töövõimet ja kindlustaks organismi harmoonilise arengu, st aitaks saavutada head kehalist vormi. Olla heas kehalises vormis tähendab sageli erinevaid eesmärke. Ühtedele on hea vorm tugeva tervise ja hea enesetunde
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
