Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Sign...
Lisandite kasutamisel on palju reegeleid : v Enne toidulisandi kasutamist tuleb enda toitumist hinnata v Vajalik on sportlase treeningu ja võistluskoormuste analüüs v Usaldusväärse info saamine kindla toidulisandi kohta Toidulisandeid on VÄGA palju erinevaid. Mõned neist on sportlastele keelatud. Mõned lisandid : Kofeiin Parandab kehalist töövõimet ja ergutab. Glutamiin Tugevndab immuunsüsteemi, glükogeenivarude taastumine Inosiin Suurenav ATP hulka lihastes. Suurendab jõudu ja jõutreeninguid. Kroom Stimuleerib lihasmassi kasvu Keelatud toidulisandid Paljud toidulisandid võivad dopingu proovis anda positiivse tulemuse, kuna mõningad ained, mis on lisandis sees ei ole kajastatud paki pealkirjutatuna. CClilcikckicioconn totoadaddppicitc uturere
allergilise dermatiidi või bronhospasmina. Allergia esineb sagedamini (peaaegu eranditult) estrite suhtes. Ülitundlikkusreaktsioonid Grupisisene ristuv allergia, samuti võib esineda ristuv allergia paraaminobensoehappega. Allergia võib esineda ka preparaatide koosseisu kuuluvate abiainete suhtes. Na+ kanalite blokaad Peale perifeerse närvisüsteemi blokeerivad erutuse ülekande ka KNSis, veg. NSi ganglionides, neuromusk. lõppplaadil ja kõikides lihastes (s.h. müokardis). Toime tugevus on proportsionaalne kontsentratsiooniga veres. Toime KNSi Kliinilisel kasutamisel on sagedaseim kõrvaltoime unisus. Lidokaiin võib põhjustada eufooriat, düsfooriat ja lihaste tõmblusi. Lidokaiin ja prokaiin võivad põhjustada teadvuse kadu, millele eelneb ainult sedatiivne toime. Toime kardio-vask. süsteemi Harva põhjustavad kardio-vask. kollapsit ja surma. Ohtlikeim on bupivakaiin Kõrvaltoimete oht suureneb ekslikul
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013) (Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab saehambaid Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes, kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosi lõhustamine võib toimuda: a) hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati (2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem
Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiudusid kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad(EMG techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiudusid. [3] Tippsportlastel täheldatakse teatud mustreid kiudude esinemisel lihastes. Näiteks vastupidavusalade sportlastel on rohkem tüüp I kiudusid. Sprinteritel jällegi suurel hulgal tüüp IIb kiude. Keskmaajooksjatel esineb ligikaudu võrdsel hulgal tüüp IIa ja IIx kiudusid. Sama on sageli ka jõualade, näiteks heitjad ja
Süsivesikud Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvadrakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud
1) Lõpeta laused a) 4 enamlevinud keemilist elementi rakus on Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). b) Ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli põhjustatud kolesterooli piisivast liiast veres. c) Aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) Nukleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2) viiesüsinikulisest suhkrust 3) ühest fosfaatrühmast. e) Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f) Valgu primaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2) Leia õige vastus a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest b) Sahhariidide põhiülesanne rakus on 2) olla energeetiliseks varuaineks c) Steroidid on 1) vees mittelahustuvad lipiidid 3) Leia omavahel sobivad paarid ja ühenda numbrid tähtedega
Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad, vereringe nahas intensiivistub, suureneb higistamine, suureneb glükogeeni lagundamine. Energeetiline pidevus lihastes olemas oleva ATP (3 s.) ja KP (10 s.) (kreatinfosfaat) kasutamise järel minnakse üle glükolüüsi käigus tekkinud tekkinud ATPle ( minut) ja sealt sujuvalt hingamise sünteesitavale ATPle. Taastumine: pulsisagedus langeb, ATP/KP sünteesi taastumine, piimhappe eemaldamine. Pikem treenimisel organism kohaneb aktiivsusega, toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste
Treeningkoormuste mõju erinevatele organsüsteemidele NIKA NEDOSEIKINA Treeningkoormus Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis: 1. Ühekordne kehaline toime 2. Pikemaajaline treening Koormuse mahtu mõõdetakse: 3. Kulunud ajaga 4. Läbitud vahemaa pikkus 5. Sooritatud korduste arv 6. Tõstetud raskuste kogusumma KEHALISE TÖÖGA KAASNEVAD MUUTUSED LIHASTES Kõige tähelepanuväärsemad muutused Peamised ühendid töötavates lihastes: 1. Fosfokreatiin 2. glükogeen ja triglütseriidid . Piimhappe . Energiavarude vähenemine ja metaboliitide kuhjumine töötavates lihastes on peamisi asjaolusid, mis kutsuvad esile töövõime languse väsimuse SÜDAME TALITLUS KEHALISEL TÖÖL v Puhkeseisundis on enamikul inimestest 6070 lööki minutis v Kehalisel tööl aga võib suureneda 200 ja veidi enamagi löögini minutis v Puhkeseisundis on aga treenitud inimese südame löögisagedus tavaliselt ma
Fe- raud, seob hemoglobiini koostises hapnikku, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I-jood, vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus. Na- naatrium, osalevad koos K- kaaliumiga närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, toimuvad transpordiprotse Tasandil. Ca- kaltsium, oluline luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes(krampide vältimiseks) reguleerib veel hulka orga Mg- magneesium, klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. 9. Milline on vee roll raku, organismi ja ökosüsteemi tasandil? Vesi on suure soojusmahtuvusega- hoiab organismisisest püsivat temperatuuri. Hoiab ära ülekuumenemise- higistamine, taimedel õhulõhede kaudu. Kindlustab organismidel ringeelundkondade töö(veri) Kaitsefunktsioonina- pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas.
Miks treenitud inimene ei tunne lihasvalu pärast suuremat pingutust? Lihasvalu tekkimist mõjutab kõige rohkem harjutamise intensiivsus. Lihaseid treenides tekib lihastes laktaat ehk piimhape. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada.
glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis laguneb glükogeeni glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse regulatsioon 8)vitamiinide varu säilitamine 9)kolesterooli süntees. Füüsiline pingutus-lihastes 3 allikat, kus lihased saavad ATP:1)lihastes olev ATP 10 s 2)glükolüüs-glükoosi lahundamine 3) aeroobne hingamine. (maraton: 1)südamelihas suureneb,veresooned tugevnevad 2)kopsumaht suureneb 3)lihased suurenevad, sest lihas rakkudes toimub intensiivne valgusüntees 4)lihaste toonus suureneb 5)mitokondrite arv lihastes suureneb 6)verekapilaaride arv lihates kasvab. Sprinter:1)südametöö kiireneb 2)hingamine intebsiivistub 3)vereringe nahas intensiivitub 4)kaovad soolad
ainevahtuslikke nõudeid. Organism peab toime tulema suurenenud hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Kuna tennisemäng kestab üsna kaua, kaotab organism higistamise tõttu palju vett ja soolasid. Lihaste liigutamiseks on vaja ATPd. ATP ehk adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Kui tennisemäng algab tarbitakse lihastes olemas olevat ATPd, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Ning hiljem sünteesitakse juba vajalik ATP aeroobsel hingamisel. Mängides tennist, vajab organism palju energiat ja energia tootmiseks saab vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Tennisistidel lagundab enamasti organism energia saamiseks nii glükoosi kui ka rasvu. Peale mängu toimuvad organismis järgmised muutused : hapniku hulk
· Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 4. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Veresuhkruallikateks on · Toidus sisalduvad süsivesikud · Glükogeenivaru maksa, lihastes · Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil · Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma · Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 5. Maksa funktsioonid
● Kaob vesi ja soolad ● Pulss tõuseb 115-120 lööki minutis Korvpall 20 min ● Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi. Vere temperatuur alaneb. ● Pulsisagedus suureneb (130-145 lööki minutis). Kuna trenn on efektiivne. ● Tekib janu, sest inimene eritab naha kaudu palju vedelikku. Venitused, sirutused, lõdvestumine ja lõdvestav jalutamine ● Pulsisagedus väheneb. ● Hingamine aeglustub. ● Lihased lõdvestuvad. ● Lihastes ATP varu taastamine. ● Eemaldatakse organismi kogunenud piimhappe eemaldamine. ● Pikemas ajaskaalas peab organism taastama ka oma glükogeenivarud. Jõuharjutused jõusaalis ● Pikas perspektiivis lihaste mass suureneb. ● Suureneb glükogeeni sisaldus lihastes. ● Lihaskiu läbimõõdu suurenemine. ● Pulss tõuseb 100- 110 lööki minutis Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused: ● Hapniku hulk väheneb
Suur osa kõhun. Toodab seedenõret. Näärmes paiknevad endokriinse aktiivsusega rakud e. LANGERHANSI saarekesed . - Alfa rakud produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni. - Beeta rakud produtseerivad insuliini. Mõlemad hormoonid on valgulise ehitusega. Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkrutõbi. Veresuhkru sisaldus tõuseb mitmekordseks glükosuuria. - Suur janu, suureneb diurees ( 6-10 liitrit ööpäevas ) - Lihastes ja maksas väheneb glükogeeni hulk, töövõime langeb. D- rakud produtseeriva SOMOSTATIINI, mis inhibeerib e. takistab, pärsib, aeglustab insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Pärsib ka mao ja soolte motoorikat, seedenõre eritamist, vähendab seedimise aktiivsust ja väldib sel teel veresuhkru sisalduse suurt kõikumist. NEERUPEALISED ehk ADRENALISED. Neerupealised paiknevad neerude peal, rasvkihis, jagunevad 2 iseseisvaks endokriinnäärmeks neerupealise KOOR ja neerupealise SÄSI
Se Tatjana Mogutova Se inimkehas U 1014 mg ( maksas, spermides, lihastes, südames, kõhunäärmes, kopsudes, neerudes, nahas, juustes ja küüntes) Sisaldub antioksüdandi ensüümis Vereplasmas on selenoproteiin P Lihastes on selenoproteiin W Se roll Rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmine Immuunsüsteemi tugevdamine Kudede elastsuse säilitamine Vananemise aeglustamine Allikad Searasv, õllepärm, oliiviõli, hernes, sibul, küüslauk, pähklid, seened, kapsas, redis, seller, kala(heeringas), spargelkapsas, toornisu, nisukliid, munad, kõrvitsa seemned, mustasõstra lehed, till, mais, tatrik, krevettid NB
löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 3. Veresuhkrusisalduse regulatsioon *Veresuhkruallikateks on : Toidus sisalduvad süsivesikud. Glükogeenivaru maksa, lihastes. Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) *Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil:. Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma ...Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete,
Clostridium botulinum Botulismus (ld.k) Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine.Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ehk virgatsained, mille tulemusena jääb lihas pidevasse erutusseisundisse ehk tekib lihaskramp.Tavaliselt on haiguse peiteperiood (aeg, mil
neerupuudulikkus, psühhoosid · Sagedamini haigestuvad naised Süsteemne skleroderma on krooniline haigus, mis haarab sidekudet, liigespindasid, siseorganeid ja väikeseid veresooni. Iseloomustavaks on süvenev naha sidekoestumine, sidekoelised muutused siseorganites ning veresoonte põletikud · Ühised sümptomid · Erisused · Valu liigestes ja lihastes 2030% · Raynaud`sündroom · Põletikulised tunnused liigestes: · Kollageeni ainevahetuse häire turse, kuumamine · Nahakahjustus: labakätel ja näopiirkonnas · Deformatsioonid liigestes · Naha pigmentatsioon, küünte · Häiritud liikumine muutused, juuste väljalangemine, · CRV tõus konkssõrmed, mõõgaarmi fenomen
· treeni mõõdukalt, sest organismi energiavarud saavad otsa ning langeb ka vaimne sooritusvõime. · alusta soojendusega, sest see vähendab vigastuste ohtu ja parandab saavutusvõimet. · puhka piisavalt, sest ka treeningute vahepeal lihased arenevad. 6. Mida tähendab aeroobne treening? Aeroobne treening on hapniku osavõtul toimuv liikumine, kui pulss on tõusnud umbes 60 protsendini maksimumist. Kui pulss tõuseb 70%ni maksimumist, hakkab lihastes moodustuma piimhape. Hetke, mil algab piimhappe tootmine, nimetatakse aeroobseks läveks. Aeroobsest lävest madalamal toimuvat treeningut nimetatakse põhikvastupidavus-treeninguks. 7.Mida tähendab anaeroobne treening? Anaeroobne treening on see, kui treenitakse nii, et piimhapet tekib üha enam, organism ei jõua seda eemaldada ja see jääb lihastesse. 8.Mis põhjustab valu lihastes peale treeningut?
millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude töö intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd reguleerivasse närvikeskusesse, südame löögisagedus kasvab ja veri hakkab rohkem hapniku laiali viima ja süsihappegaasi välja viima. Veresuhkrusisalduse regulatsioon- Rakud vajavad pidevalt glükoosi. Glükoos jõuab verre süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel(varupolüsahhariid maksas ja lihastes) ja glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest(rasvu ja valke lagundades). Veresuhkru tase tõuseb ja püsib kõrgem 2 tundi pärast sööki. Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil. Kui veresuhkru sisaldus liiga kõrge- Kõhunääre eritab insuliini(hormoon), mis aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud ja võimaldab glükoosil rakku siseneda. Kui glükoosi hulk liiga madal- kõhunääre sünteesib glükagooni(hormoon), mis aktiveerib
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5
Kloor Asub põhiliselt rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja seedenõredes. Peamiselt saame keedusoolast. Puuduse tunnusteks on nõrgenenud lihasekokkutõmbed, seedehäired, nõrkus, iiveldus, juuste välja langemine jm. Fosfor Talletub luukoes vees mittelahustuvate sooladena ning lihaskoes. On rohkesti piimas ja piimatoodetes. Üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes ning lihastes. On ülivajalik paljudeks struktuurseteks ja talitluslikeks ülesanneteks inimkehas. On rohkesti munades, suurendatud kuivainesisaldusega piimatoodetes ning lihas ja kalas. Mikromineraalid Raud Tsink Kroom Seleen Vask Mangaan Fluor Jood Molübdeen Koobalt Räni Boor Nikkel Raud Enamus asub punaste vererakkude hemoglobiinis. Kõige paremini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, eriti punasest lihast.
Mille käigus on võimalik osaliselt ühtede, kus võimalik ühtede ainete üleminek teiseks, nt süsivesikud-> lipiidideks; valgud - > süsivesikuteks (valke ei saa ise sünteesida!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Asendatavaid aminohappeid võib küll sünteesida) Assimilatsioon ainete omastamine, uute ainete süntees Dissimilatsioon ainete lammutamine Ainevahetus toimub kõikides kudedes, intensiivsem ainevahetus toimub maksas ja lihastes. Lihastes tekib u 80 % kogu organismi soojusest. Ülejäänud 20 % maksas-neerudes. Keha püsiva temperatuuri hoidmiseks. Põhiainevahetus (PAV) PAV - energia hulk, mis kulub ööpäevas hädavajalikuks organismi elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus. Põhiainevahetuse suurus sõltub soost (meestel intensiivsem), vanusest (vanemaks saadeks aegllustub), keha pikkusest ja kaalust. PAV-i on võimalik määrata igal inimesel eraldi. PAV-i määramise tingimused:
KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja vegetatiivse närvisüsteemi häired südame- veresoonkonna häired ainevahetuse muutused vestibulaaraparaadi kahjustus VIBRATSIOONTÕBI I staadium paresteesia nähud kätes - ”sipelgate jooksmise” fenomen käte jõudluse, õlavöötme kiire väsimine peenkapillaaride ahenemine VIBRATSIOONTÕBI II staadium käte jahtumine, sinakus, higistamine
Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaalne laktaadi produktsioon, mida tuntakse puhkeoleku laktaadina 0,8 mmooli/l (0,5 1,5). Laktaat Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Viga laktaadi mõõtmisel on 5 15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal
ained. Erinevused: autotroof glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Glükoosi lagundamine on sünteesib eluks vajaliku süsiniku ise, hetero saab vajaliku süsiniku tpidust, mikso dissmilatsiooni protsess. Glükoosi kagundamise käigus saadakse ATP-d. glükoos suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- varuainena on taimedes tärklis(mugulates) ja loomades glükogeen(lihastes ja mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. maksas) . Glükoosi tsitraaditsükkel: toimub mitokondri sisemuses. Lähtained on Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat 2püroviinamarihape, ATP ja NAD. Saadused on CO2 ja H2. Glükoosi kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on
3. Polüsahhariidid Süsivesik Koosneb Tähtsus Tärklis glükoosijäägid Taimedes, energia saamiseks Tselluloos glükoosijäägid Taimede tugikoe rakkudes, ehituslik ülesanne Kitiin Putukate kestades, seemneraku kestad Glükogeen Lihastes, maksas Süsivesikute ülesanded rakus: a) Vahetuks energiaallikaks (17,6 kJ/g glükoosi täielikul oksüdatsioonil lõppproduktideni), katavad 53 57% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks tärklis kartulimugulates, glükogeen lihastes c) Ehituslik ülesanne tselluloos taimerakkudes, kitiin putukate kestades d) Bioregulatoorne funktsioon hormoonide koostises e) Kaitse - antikehade ehituses f) Toitaine funktsioon - piimas laktoos
Lihased Sprinterile on kasulik, et tema jalalihastes oleks palju kiireid lihasrakke, mis suudaksid efektiivselt funktsioneerida ilma hapnikuta. Suusatajale on kasulikud aeglased lihasrakud, millest energia vabaneb ühtlaselt ja kaua. Organismi energiaallikateks on AT-glükogeen, rasvhapped ja glükoos. Nende kasutamine erineb selle poolest et lühiajalise pingutuse korral ei jõua rakkudesse piisavalt hapnikku ja nad kasutavad glükogeeni varud ilma hapinikuta ja siis tekib lihastes piimhape. Skeletilihaste energiavajadus võib kasvada sekundi murdosa jooksul 1000-kordseks. Esialgu töötab glükoosi arvelt, pikema pingutuse korral algab rasvade aeroobne lagundamine.Glükogeen on maksas(vähem) ja lihastes(rohkem), on energeetilien varuaine. Vedelikupuudusel häirub mineraalide ja kaltsiumi ainevahetus, ülekuumenemine. Piimhape tekib anaeroobselt ja lihastel ei jätku hapnikku et glükogeeni lagundada.
Tema kandjad on kõige sagedamini põllumajandusloomad (sead ja hobused), samuti ka neid ümbritsevad loomad, nagu rotid, kassid ja inimesed, nakatumine. T.spiralis on külmatundlik. Trichinella spiralis sattub inimese organismile termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Nematoodid aga sattuvad inimese organismi isikliku hügieeni reeglite mitte järgimisega, reostatude vee ja toiduga, putukate pistega. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes.
tõstavad südame mehhaanilist taset. See kasvatab südametugevust ja suurust. · Aeroobne tähendab "hapnikuga", seega treeningu eesmärk on võimendada kõikide kehaosade vastuvõtlikkust hapnikule. · Aeroobsed harjutused langetavad vererõhku ja tõstavad punaste vereliblede taset veres, lihtsustades hapniku transporti. · Aeroobsete harjutustega kaasnevad : · ...suurem süsivesikute ja rasvade kogus lihastes. · Suurendatud vere vool lihastes · ...kasvatatud lihasvõime kasutada rasvu treeningutel, säilitades lihasesiseses glükogeenid. · ...ja suurendatud lihase energia taastamise kiirus. · Need kõik kehtivad ka südame kohta, pikendades inimese eluiga, tugevat tervist ja immuunsus süsteemi. Südameveresoonkonna tugevdavatest treeninguid... · Kickpoks, Kung Fu, Karate jm. · Kätekõverdused... · Ujumine, jooksmine ja jalgrattaga sõitmine · Nööriga hüppamine, pikad jalutuskäigud...
Lämmastik N Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energirikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid Naatrium Na Peamiselt rakuväline element. Kaalium K Osalevad närviimpulsi moodustamisel (Naatrium ja Kaalium). Kaalium on peamiselt rakusisene. Kaltsium Ca Luu-ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis. Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, sokolaad, banaan, tsitrulised (mandariinid, apelsinid). Magneesium Mg Klorofüll, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Kloor Cl Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Leidub soolas. Mikroelemendid Raud Fe Seob 02 Hemoglobiini koostises, rahaühend heem annab verele punase värvuse. Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt
Kahjuks just soojendus on asi mis kippub tihtipeale ununema. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse tähtsus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused. Kehatemperatuuri reguleerimine Vastupidavustreeningus tekkiv kasulik kõrge lihaste temperatuur alandatakse vereringluse abil. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus nahale, et keha saaks liigsest soojusest vabaneda. Higistades kaotad suure osa vedelikust ja keha ei suuda toota piisavalt verd musklitele. Pika treeningu alguses ei tohiks
seinte lihaskiude. Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja tõuseb vererõhk 2.3 Adrenaliin Selle mõjul südametegevus kiireneb, jõudeolekus olevates organites veresooned ahenevad, töötavates lihastes ja südames aga laienevad, veredepood tühjenevad seedenäärmete talitlus ja sooleperistaltika pidurdub, bronhide silelihased lõõgastuvad, glükogeen ja depoorasvad lõhustuvad, lihastes vallandub energeetiliste
· seentes 1-3% · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · määravad veregrupi · kõrge energeetilise väärtusega · neid on kerge säilitada SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD KOLME PÕHI RÜHMA: · Monosahhariidid ehk monoosid · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid ehk polüoosid · Aju energeetilised vajadused täidab enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ligikaudu 3% moodustub glükogeen(ladestub maksas ja lihastes) · Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Kõige tuntumad disahhariidid · sahharoos glükoos + fruktoosroo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) · maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur · laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat Süsivesikud peaksid
1) Glükolüüs - toimub tsütoplasmavõrgustikul 2) Tsitraaditsükkel- toimub mitokondris 3) Hingamisahela reaktsioonid- Toimuvad mitokondri harjakeste membraanides Glükolüüs *Aeroobne - Hapniku on piisavalt, erinevate ensüümide toimel toimub 10 reaktsiooni Glükoos Püroviinamarihape + 4H 2 ADP 2 ATP * Anaeroobne - Hapniku pole piisavalt, toimub lihaskoe rakkudes, vesinikku ei eraldu Glükoos 2piimhape (C2H4COOH) Treenimata lihastes tekitab valu, väsimust ja krampe. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsükklise Etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine pärmiseente toimel, eraldub süsihappegaas. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 Tsitraaditsükkel Püroviinamarihappe edasine lagundamine - koosneb reaktsioonidest, mille käigus järkjärgult eralduvad CO2 molekulid ja H aatomid(20 tükki)
Lemmikspordiala Minu lemmikspordialaks on jooksmine. Harrastan seda 2 korda nädalas. Sporti teen selleks, et olla heas vormis ning samuti ka vereringe parandamiseks. Jooksmise üheks tähtsaks energiaallikaks on ATP-d. Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus. Kuid, kui ma jooksen rohkem kui minuti, siis sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel, mis võimaldab mul jooksmisel püsivalt pingutada. Sellisel viisil toimub minu keha varustamine energiaga, mida nimetatakse energeetiliseks pidevuseks
kahjustuseks - südamelihase ehk müokardi infarktiks. Teine suitsetajatele tüüpiline haigus on endarteriit ehk "vahelduv lonkamine". Sel juhul sureb kõndival inimesel üks või ka mõlemad jalad, millega kaasneb terav valu. Seistes möödub valu mõne minutiga, uuesti kõndima hakates kordub aga jälle. Valu on tingitud sellest, et jala veresooned on spasmiseisundis ja suudavad tagada jäseme verevarustuse vaid puhkeolukorras. Liikumine suurendab töötavates lihastes ainevahetust ja need lihased hakkavad tarbima rohkem hapnikku. Hapnikuvaegus lihastes ja neisse kogunenud ainevahetusjäägid põhjustavadki valu. Haiguse teises järgus spasmid tugevnevad, veresooned ei suuda tagada jalalihastes ainevahetust isegi puhkeseisundis ja valu muutub pidevaks. Jalad, eriti labajalg alates suurest suurest varbast, külmetavad alaliselt ja muutuvad siniseks. Labajalg või ka kogu jäse võib üldse kaotada tundlikkuse. Suitsetamine ja sport.
· Antigeenispetsiifilised ehk vaktsineerimine??? · Organismi reaktsioon iga nakkusele kaasneb palaviku teke, sest organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitsemehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Energeetiline pidevus Energeetiliseks pidevuseks nimetatakse organismi pidevat varustamist energiaga ATP kasutamine: · Lihastesse akumuleerunud ATP o Füüsilise pingutuse alguses tarvitatakse lihastes olemas olevat ATP-d, maksimaalse pingutuse korral jagub seda 10 sekundiks · Glükolüüsis sünteesitud ATP o Kui tegevus kestab 10 sekundist kuni 60 sekundini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus · ATP süntees aeroobsel hingamisel o Minutist pikema aktiivsuse korral sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel Energiaallikaks on: 1
Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H 2 ADP + Pi 2 ATP Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD – mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. 2 NAD + 4 H 2 NADH2 NAD molekul – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid Piimhappekäärimine Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu. Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) 2 ADP + Pi 2 ATP Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. Etanoolkäärimine Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 2 ADP + Pi 2 ATP
Neutraalne regulatsioon - Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Mingi ärrituse poolt vallandatud signaal ehk sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Seal toimub nende töötlemine vaheneuronite poolt. Motoneuronite neuriidid juhivad töödeldud signaali kesknärvisüsteemist edasi efektorrakkudesse, kutsudes nii esile vastava elundi talitluses vajaliku muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Osmoregulatsioon - Kehavedelike lahustsunud ainete sisalduse regulatsioon. Vee tasakaalu hoiame negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see siganaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reguleerib sellele kahel viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust;
C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O C6H12O6 Energiaallikas Loomades salvestub maksas ja lihastes säilitamine tärklisena Glükolüüsi ja tsitraaditsüklis glükogeenina moodustunud NADH2 energia arvelt sünteesitakse ATP molekule 12 NADH2 + O6 12 NAD + 12 H2 O
piimhappebakterid Lactobacillus ME-3 Toiduainetetööstuses juba sajandeid: juust, kohupiim, jogurt jt piimatooted. 1 Anaeroobne glükolüüs võib 2. Etanoolkäärimine toimuda... ...ka lihastes hapniku puudusel. Treenimata Glükoosi lagundamine pärmseente toimel. lihastes põhjustab valu, väsimust ja Eraldub süsihappegaas. krampe tõenäoliselt piimhappe kuhjumine. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 Hiljem piimhape kandub verega maksa ja 2 ADP + 2P 2 ATP lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse.
Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes areneb põistang, inimene sööb seda. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Ta elab ka inimese sooles. Laiussi vaheperemees on kala. Maksa-kakssuulase peremees on lihasööja loom. Vette sattunud munast areneb vastne, mis tungib veeteo maksa. Teost väljunud vastne ujub taime juurde ja kinnitub sellele, loom sööb taime ja vastne liigub ta maksa, munad satuvad koos väljaheitega rohule. Kiduussid elavad taime juures- hävitavad juuri (saaki pole suur)
1. Üldiselt: Korralik toitumine peaks koosnema 57 toidukarrast päevas, s.t., et põhitoidukordade vahel võiks olla kerged eined puuviljad või müslibatoon nt. Pirukaid või okolaadi ei soovita eelistada, sest see tõstab päevase suhkrukoguse liiga kõrgeks ja langetab vitamiinikogust. 2. Süsivesikud: Eelkõige peaks menüüs palju süsivesikuid olema leib, kartul, riis, müsli, pasta, muud teraviljatooted ja puuviljad. See on väga tähtis, sest lihastes ja maksas on salvestatud energiavaru, mille keha saab ainult süsivesikutest ja selle energia varal töötab keha koormusel esimesed 6090 min. Peale korralikku söögikorda peaks olema vähemalt 2 tundi pausi enne trenni tegemist. Süüa enne trenni võiks jällegi palju süsivesikuid. Peale trenni tuleks eelkõige 46 tunni jooksul süüa peamiselt süsivesikuid, see taastab kiiresti kulutatud energiavarud lihastes ja maksas. Kõige kiiremini imenduv süsivesik on leivas, riisis,
Kõige enam on higinäärmeid jalataldadel ja peopesadel. Higinäärmete põhiline ülesanne on vee juhtimine nahale ja siis selle aurumine, ilma higistamiseta kuumeneks inimese keha liigselt üle. Higinäärmete roll peopesadel on tähtis niisutamise pärast, et sarvkiht ei muutuks kõvaks ja nii puutetundlikust ei kaotaks. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. See leiab aset kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes. Soojus ja ainevahetuse intensiivsus tõuseb füüsilise aktiivsuse ja adrenaliini korral. Temperatuuri põhiline reguleerimine toimub soojuskadude vähendamise ja suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Kui see tõuseb või langeb, hakkavad aktiveerima mehhanismid, mille tagajärjeks on kas higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevate termoretseptorite kaudu saame infot
Peamised orgaanilised ühendid: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. keemiline arvud iseloomustus: ehitus, asukoht, funktsioonid element või jaotus, näited ühend süsinik (C) Inimeses 70 kg Evolutsiooni keskne bioelement. struktuurne orgaaniliste kohta u. 16 kg Orgaaniliste ainete koostises ainete koostiskomponent; (lihastes rohkem lipiidides, süsivesikutes, CO2-s, mis on vajalik kui luudes) nukleiinhapetes jm. Võib piklikajus hingamiskeskuse moodustada 4 stabiilset sidet teiste erutumiseks ja vere pH aatomitega (neid saab lõhkuda ja stabiilsuse säilitamiseks sünteesida vaid ensüümide abil). CO2 transport inimese
kaasasündinud e. pärilikud kahjustavad helid alates 85 dB) refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida e. tingimatud nt imemine,neelamine, tasakaaluelund-poolringkanalid + kotikesed, hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub reageerimine torkele, higistamine, hingamine, veel aitavad tasakaalu hoida lihastes olevad närvidest, jaguneb kaheks: 1.Somaatiline, mis soolte kokkutõmbed,külmavärinad, erilised lihasrakud maitsmine-süljes lahustunud juhib tahtlike liigutusi, 2.autonoomne, mis juhib oksendamine, sülje eritamine ja 2.elu jooksul maitsete tajumine keelega, keele peal paiknevad tahtele allumatuid liigutusi dendriidit:närviraku omandatud e. tingitud refleksid nt
Rasvhapped Pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped Jagunevad küllastunud ja küllastumata ühenditeks Tulenevad triglütseriididest ja fosfolipiididest Olulised energiaallikad Tootmine: Rasvhapped on tavaliselt toodetud tööstuslikult triglütseriidide hüdrolüüsi teel, mis toimub glütserooli eemaldamisega (lõhustatakse molekulid veega reageerides). Leidumine: Leidub lihastes ning lihas. Vajalik inimese organismile. Organism ise ei tooda piisavalt ning saab seda nt liha söömisest. Küllastunud: Pika ahelaga karboksüülhapped, milles on 12-24 C aatomit. Küllastunud H+ ioonidega ning sisaldavad ainult üksiksidemeid. Küllastumata: Nendes on üks või enam kaksiksidet. Süsinikaatomite paare, mis on ühendatud kaksiksidemega, saab küllastada lisades neile vesinikuaatomid, mis muudavad kaksiksideme üksiksidemeks. Seepärast nimetataksegi kaksiksidemeid
annaabi.ee 
