Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA .......................................
Hea oleks teha tervise loomiseks ja kindlustamiseks teha kolm, või parem isegi viis korda nädalas leida endale kasvõi 20 minutit aega midagi füüsilist teha. Kuid rasketel aegadel nagu näiteks põhikooli lõpetamine kui ei jõua peale õppimise suurt midagi sportlikku teha. Sellisel juhul võiks olla rohkem kehalise kasvatuse tunde, sest ega keegi ei taha tüsedaks muutuda ja pärast seda suurt õppetööd saaks kehalise kasvatuse tundides mõelda sportimisele ja lõõgastuda. Igale inimesele on vajalik kehaline aktiivsus, sest sellega saab vältida enneaegset vananemist ja ka tervise häireid. Meie jaoks on kaks kehalise kasvatuse tundi liiga vähe ja see ei mõju hästi kui päevad läbi tooli peal istuda. Kehaline harjutus on sama vajalik kui lugemine. Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine.
Tallinn 2009 Kodutöö 2, arvutamine KODUTÖÖ NR 2 AINES PERSONALI PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1) Ülesandes on toodud tööjõukulud töötaja kohta. Arvuta kui suured on kaudsed tööjõukulud ja otsesed tööjõukulud kuus? 3p • Töölepingujärgne brutopalk=22 000 eek/kuu • Toitlustamiskulud = 600 eek/kuu • Koolituskulud = 26 400 eek /aasta • Kulutused sportimisele = 900 eek/kuu • Igakuised tulemustasud = 0 • Aasta tulemustasud = 32 000 • Sotsiaalmaks = 6600 eek/kuu • Töötuskindlustusmaks = 60 eek/kuu • Töökoha maksumus = 400 eek/ kuu • Töörõivad =0 • Lähetuskulud = 11 000 eek/aasta • Sidekulud = 8400 eek/aasta • Kulutused töötaja transportimisele töökohale = 0 • Kulutused tervishoiule = 400 eek/kuu • Kindlustus = 4000 eek/aasta • Ametiauto kulutused = 5600 eek/kuu
restoranist, nädalavahetused veedetakse pidutsedes ning kohvipause asendab tubakas. Kas sellist käitumist soosib kiire elutempo või hoopis mugavus? Sageli näeme noori istumas arvutitaga ning aina vähem väljas värske õhukäes. Kui käeulatusest puudub arvuti kasutamise võimalus on kindlasti näha näppude vahel nutitelefoni. Aina rohkem kulutatakse aega kasutades tehnika vidinaid ning selle arvelt jääb vähemaks aega, mida kasutada väljas käimisele või sportimisele. Selle tulemusena kimbutab noori ülekaal ning südame rütmi häire, mis vanasti oli rohkem vanainimeste haigus, kuid nüüd on tõusev trend noorte seas. Aina rohkem võib linnapildis kohata noori, kellel on prillid ning võib väita, et tehnika areng on teinud noored mugavaks. Ülekaalu ei põhjusta noorte seas ainult vähene liigutamine vaid ebatervislik toitumine ning stress. Vanematel ei ole aega kodus süüa teha ning noored kulutavad taskuraha toidupeale. Nagu ka
· Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surma põhjus, mille arvele langeb umbes 40 protsenti surmajuhtumitest, s.o 2 miljonit surmajuhtumit aastas. Kuidas ennetada südame ja veresoonkonna haigusi? · Südametervis sõltub käitumistavadest ja elulaadist. Tõhusad ennetus-strateegiad peavad seetõttu keskenduma võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress. · Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sportimisele, eriti nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus. Ateroskleroos · Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine, meessugu ja perekondlik eelsoodumus Isheemia
päevas füüsilist koormust, et olla terve. Kui palju on siis kasulik inimesele teha füüsilist koormust nädalas, et sportimine saavutaks oma eesmärgi? Kindlasti oleneb see inimese vanusest. Liiga harvad ja lühikesed treeningud ei anna tulemust. Usun, et inimene peab ise tundma kui palju ta on valmis korraga sporti tegema. Sport ei ole kasulik kui sunnitakse sporti endale vägivaldselt peale. Kui näiteks pole jõudu teha hetkel sporti, ei tule vägivaldsest sundimisest sportimisele, mitte midagi head välja. Pigem on see tervisele kahjulik. Kui aga sellised ,,ei jõua tujud" muutuvad liiga pikaajaliseks, tuleb end siiski enda heaolu nimel selleks sundida. Spordiga ei tohi end ülekoormata. Spordiga tuleb tegeleda enda võimetele vastaval tasemel. Tuleb teada enda piire. Loomulikult ei ole sportimine kasulik teatud haiguste ajal (nt külmetus, venitus, maohaavad, vigastused). Sellisel haigusperioodil ei tohi organism kulutada oma jõudu lihastööle,
herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain .Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal. «Tal ei jäänud kunagi ükski trenn vahele.» Vaatamata kohusetruule sportimisele ei jäänud Veerpalul kaasa löömata poiste vempudes. Kord, kui trenn toimus võidusõiduratastega, keerasid poisid juhendaja Start-Sosseel piduriklotsid teistpidi. Treener maandus kraavis. «Kes pidurite keeraja oli, seda ei tea,» lausub Eido , «aga Veerpalu ei läinud ka treenerit hoiatama, et keegi keeras klotsid ära.» Karistuseks pidi poiste seltskond laagri lõpuni tualetti küürima ja pärast öörahu neli 1,5 km pikkust imitatsiooniringi läbima.
Pingetest aitab vabaneda omaette ümisemine ja iseendaga rääkimine või vastupidi sõpradega aja veetmine, näiteks muusika kuulmine ja sportimine. Samuti aitab lugemine, filmi vaatamine, teatris käimine ja muu meeldiva planeerimine. Stressist jagu saamiseks ma käisin mere ääres jalutamas, aeg-ajalt kui tuju tekkis joonistasin või maalisin tunnikese, samal ajal kuulasin rahustavat muusikat. Ise arvan, et kõige rohkem aitas mind see, et hakkasin rohkem aega kulutama sportimisele: nüüd on juba harjumuseks saanud jooksmas ja iganädalane jõusaalis käimine. Tahaksin veel ära mainida, et alati ei ole stress halb. See jaguneb kaheks: düstress, mis on inimese tegevust pärssiv pingeseisund ja eustress, mis aktiveerib tegevust. Inimesed on erinevad ja mõned on sellised, kes pingestatud olukorras muutuvad aktiivseks ja nende töö ja tulemused muutuvad paremuse poole. Selleks võib ajuti isegi stressi esile kutsuda. ,,ELU KEERULISEKS!
Rootsi kogemus: sport retseptiga ,,Rootsis on spordiklubide üheks suurimaks kliendiks kohalikud omavalitsused. Tänu sellele saab perearst kirjutada patsiendile retsepti treeningule täpselt sellisele nagu konkreetsel patsiendil vaja on," tutvustab Bengt Sevelius, European Non-Governmental Sports Organisationi aupresident. ,,Valitsuse ülesannete hulka kuulub ka heade eelduste loomine sportimiseks," on Sevelius veendunud. ,,Inimeste tervis, mis tänu sportimisele paraneb, peaks olema riigile piisavaks motivatsiooniks." Mõneti on rootslaste probleemid meie omadega sarnased, vähemalt selles, mis puudutab kehalise kasvatuse tunde koolides ja treeninguid ülikoolides. Nii siin- kui sealpool Läänemerd tunnevad t ervisespetsialistid muret koolilaste v&aum l;hese liikuvuse pärast. Saab kool läbi, väheneb liikumine tihti veelgi ülikoolides kohustuslikku sportimist pole. Lahenduseks võiks olla
Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi;
Tasalain (33), nüüdne Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja kõva töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain (29), Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal. «Tal ei jäänud kunagi ükski trenn vahele.» Vaatamata kohusetruule sportimisele ei jäänud Veerpalul kaasa löömata poiste vempudes. Vähemalt kaude. Kord, kui trenn toimus võidusõiduratastega, keerasid poisid juhendaja Start-Sosseel piduriklotsid teistpidi. Treener maandus kraavis. «Kes [pidurite] keeraja oli, seda ei tea,» lausub Eido Tasalain, «aga Veerpalu ei läinud ka treenerit hoiatama, et keegi keeras klotsid ära.» Karistuseks pidi poiste seltskond laagri lõpuni peldikut küürima ja pärast öörahu neli 1,5 km pikkust imitatsiooniringi läbima.
Näiteks nähti varem emarollis mitte väga saledat, põlle kandvat naist, kes suurema osas ajast keetis ja küpsetas. See roll eeldas kindlaid toiminguid ja ostusid. Kaasaegset emarolli iseloomustavad teistsugused tunnused. Need väljenduvad aja ratsionaalses kasutamises (eeltöötlemata toiduainete asemel ostetakse poolfabrikaate), laste vaimses ja füüsilises arendamises (kulutuste suurendamine huviringidele, kultuurilistele meelelahutustele, sportimisele), perekonna majandusliku kindlustatuse toetamises. Ostusituatsiooni mõjurid Ostuotsust mõjutab ka konkreetselt väljakujunenud ostusituatsioon. Siin on mõjuriteks ostu eesmärk, sotsiaalne atmosfäär, füüsiline atmosfäär, ajafaktor ja ostule eelnenud sündmused (Berkowitz et al 1989: 94). Igal ostul on teatud eesmärk ja sellest sõltub, missugustest allikatest otsitakse informatsiooni, milliste sotsiaalsete mõjuritega arvestatakse, kui põhjalikult võrreldakse variante jne
Laagri eripära on esmaabi õpetamine koos ohu- ülelaagrilistel üritustel kehastutakse tuntud laul- tunde kasvatamisega. jateks, iluvõimlejateks, muinasjututegelasteks või suvisteks päkapikkudeks. Laste rühi parandamiseks on võimalikult palju päevast pühendatud sportimisele ja ujumisele. Ratsutamistunnid toimuvad Luunja Ratsakoolis. Tava- ja liikumispuudega laste integreerimine. Viiendat aastat on toimunud laagrivahetus: lii- Kontaktandmed: kumispuudega noor koos tavalapsega. See vahe- Kabina küla tus on olnud igati positiivne ja vajalik mõlemale Luunja sjk 62201 Tartumaa poolele. Puudega lapsed osalevad koos saatjatega Tel/faks 7 417225; 51 05010
Hilisemates allikates on teada, et vendadel võis olla üks naine ja kui mees oli lapsesaamiseks liiga vana, võis ta paluda kedagi teist selle asjaga tegeleda. Spartas on leitud ka palju tüdrukute paljaid kujukesi peeglitena, see võib osutada paljalt sportimisele. Spartiaadid kippusid aja jooksul laostuma, põhjus pole teada. See muutus probleemiks 4/5 saj ja see sai Sparta riigile hukatuslikuks, kuna spartiaatide hulk sellega vähenes. Langus 10 000-lt 1000-le. Kokkuvõtteks: Üle Kreeka imetleti Spartat ja Lycurgose seadusandlust
· Töölepingujärgne brutopalk · Igakuised tulemustasud · Aasta tulemustasud · Jõulutoetus · Sotsiaalmaks · Töötuskindlustusmaks Kaudsed tööjõukulud: · Töökoha maksumus · Töörõivad · Lähetuskulud · Sidekulud · Kulutused töötaja transportimisele töökohale 101 · Toitlustamiskulud · Koolituskulud · Kulutused sportimisele · Kulutused tervishoiule · Kindlustus · Ametiauto kulutused · Ühisüritused Tööjõukulude arvutamisel ei tohi unustada: - tulumaksuvaba - tulumaksumäär - palga alammäär (tunnitasu ja kuutasu) - töötuskindlustusmaksu määr - kohustuslik kindlustusmakse (alates 1983.a sünd. kohustuslik) 11. Tööjõukulude jaotus: tööjõu säilitamise kulud ja tööjõu siirde kulud Tööjõu säilitamise kulud:
annaabi.ee 
