TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Spordiklubi tarbijate rahulolu-uuring Ankeetküsitlus õppeaines Turundus Tallinn 2014 Lugupeetud vastaja Käesolev küsitlus on koostatud spordiklubi poolt, et välja selgitada tarbija rahulolu ning hoiakuid seoses antud spordiklubis sportimisega. Selleks, et uuring täidaks oma eesmärki, on väga oluline Teie abi, sest nii aitate Te kaasa spordiklubi mugavamaks, kaasaegsemaks ning kliendisõbralikumaks muutmisel. Teie vastused on konfidentsiaalsed ning kasutatakse ainult antud uuringu raames. Küsitlusele vastamine võtab orienteeruvalt 8 minutit. Vastanute vahel loosime välja 3 spordiklubi aastast treeningpaketti väärtusega 750 eurot. Vastamiseks tõmmake palun Teile sobivale variandile ring ümber (mõne küsimuse puhul on
Kaasatakse oma sõpru, tuttavaid, sugulasi ja palju teisi ning nii osalebki juba üritustel tohutult palju inimesi. Tehakse nii endale kui ka teistele head. Inimestel on ka palju võimalusi sportimiseks. Üldjuhul alustatakse juba lasteaiast, kus lastel on võimlemise tunnid, ka edasi kooliaastatel on kehalise kasvatuse tunnid, mis hoiavad noori aktiivses liikumises. Kooliaastatel on ka juba väga palju noori, kes tegelevad ise, vabatahtlikult aktiivse sportimisega, võttes osa erinevatest ringidest, näiteks kergejõustik, tantsimine jms. Et noored inimesed ei kaotaks oma spordihimu, innustatakse neid juba varajases eas sporti tegema, antakse palju motivatsiooni ning võimalusi enese arendamiseks. Sealt kasvavad välja juba oma ala proffesionaalid, sportimisest saab hobi, mida inimene armastab teha ja mida ta teeb hea meelega. Tõsi on see, et liikumine tervendab maailma. Inimesed on paremas vormis, tervis on
loosime välja viis Sparta Spordiklubi 10 korra külastuskaarti. SUUR TÄNU VASTAMAST! 1. Mitu tundi päevast veedate jalgadel (seismine, kõndimine)? 7 tundi ja rohkem 1 4-6 tundi 2 1-3 tundi 3 Vähem kui 1 tund 4 2. Kas Teil on istuv töö? Jah 1 Ei 2 3. Mitu korda nädalas teglete sportimisega? Spordihooldus OÜ Telefon: 44556889 e-mail: [email protected] : 5 korda ja rohkem 1 3-4 korda 2 1-2 korda 3 Ei tee sporti 4
muidu mõne koosolekuga teenitud oleks, võib selle nimel loobuda küll. Teine tähtis tervise korrashoiu viis on söömine. Ka seda tuleb spordi kõrval õigesti teha. Praegu olen kõigele lähenenud majanduslikust aspekist, aga samuti oleks tulnud asja vaadata näiteks perekonna, aja ja isiksuse omaduste seisukohast. Lugemise ja spordi abil saab omandada kogemusi ja ettevõtlikkust, mis aitavad üldiselt elus toime tulla. Parim oleks tegeleda mõlema, nii lugemise kui sportimisega, tehes nii endale elu kõige meeldivamaks. 2
ülesmineku asemel on lift, tähtsat uudist edastades ei pea külla kõndima, vaid helistatakse või saadetakse e-mail. Ning kui iseseisvalt sporti teha ei viitsi, siis ongi selleks vajalikud kehalise tunnid. Mina ise olen väga rahul, et meil on kehalise tunnid. Mõtlen küll, et tundi minna ei viitsi, aga see on ainult mulle endale kasulik. Kõige soodsam aeg liikumise alustamiseks on noorusiga, kuna täiskasvanu eas on palju raskem sportimisega alustada. Noorena viitsitakse kõigega tegeleda ja uued tegevused pakuvad noortele huvi. Mida noorem ollakse, seda julgemini võetakse mingi tegevus ette. Ka mul on nii olnud. Väiksena turnisin igal pool midagi kartmata. Ka kehalise tunnis võtsin julgelt igast asjast osa. Näiteks juba kitsest hüppamine. Seitsmendas või kaheksandas klassis hüppasin julgelt üle neljanda kõrguse, üheksandas aga ei julgenud algul kolmandast kõrgusest ülegi hüpata
juhtum. Vastuvõtul on 52-aastane mees. Pikkus 185 c, kaal 90 kg. Vererõhk 150/100. Patsient töötab autojuhina (pikad reisid), Suitsetab. Kurdab huvi langust seksuaalelu vastu ning üldist energia vähenemist. Patsient ei ole abielus, aga temal on kindel naispartner, kellega ta kohtub ebaregulaarselt oma töö iseloomu pärast. Mõned korrad esinesid patsiendil ka erektsioonihäired, mida varem ei olnud.Viimase aasta jooksul võttis 12 kg kehakaalu juurde. Hakkasid esinema ka liigesevalud. Sportimisega patsient ei tegele. Vereproovi tulemused: kolesterool üle ülemise normväärtuse, testosteroon alla normväärtuse. 4. juhtum. Vastuvõtul on 34-aastane naispatsient, kelle kaebuseks on viimasel ajal sagenenud peavalud ning mõõdukal füüsilisel koormusel (nagu nt kõndimine) hakkas esinema hingeldus. Naine ei käi trennis ning tal on istuv töö. Läbivaatus: kaal 92, kasv 165, vererõhk 150/100, veresuhkur 6,8. Menstrutsioonitsükkel on ebaregulaarne, varieerub 28-40 päevade vahel
Lisaks 53% otsivad tooteid, mis annavad täiskõhutunde tundmuse, ja 53% on huvitatud rohkem tootedest,mis hoiavad veresuhkru kontrolli all. "Täiskõhutunne kauem", toodang, mis aitab teil süüa vähem, ja "pärsib söögiisu", on üks juhtivaid küllastustunde tooteid, vastavalt Mintel& Keha toodangu koostise ja turustamine oli teisel kohal kuum kaalulanguse teema, mille koostisosad nagu konjugeeritud linoolhape oli tasakaalukas ületada, koos sportimisega oli tulemuseks toitumine areeni kaalulangussektoris. Keha toonimine sobib suurepäraselt kaalujälgijate põlvkonda, mil rühm kes kõige aktiivsemalt üritab kontrollida oma kaalu. Rasva põletamise toodete koostisosad on muutumas laialdaselt kättesaadavateks. Frost & Sullivan hinnanguliselt on maailmaturul küllastunult rasvapõletuse ja kaalujälgimise tooteid, aastal 2009 müüdi neid tooteid 7,5millioni dollari eest. 2. Naatriumi vähendamine.
liikumisaktiivsus ja seda suurem on kehaline aktiivsus vabal ajal. D) Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärinevad tegurid: perekondlikud harjumused, spordivahendite olemasolu, lähedaste tugi ja innustus, kliima, aastaaeg jne. Perekonna harjumused on väga olulised. Tähtis on ka mänguväljakute ja spordisaalide kättesaadavus ja riiete ning vahendite olemasolu. E) Varasemaliikumisaktiivsuse kogemus. Teadmine, et sportimisega tullakse edukalt toime ja tegevus on mõnus. 17. .Kuhu kulub inimese energia? Energia põhiainevahetuseks (südame, aju, kopsude jt elundite tööks) 50-75% Toidu seedimiseks ja keha temperatuuri säilitamiseks 7-10% Kehaliseke aktiivsuseks umbes 15% 18.Nimeta mõni haigus, mille korral on harjutamine ohtlik. Osteoporoos, hüpertoonia, valud südame piirkonnas, kiire väsimine, valud liigestes või seljas.Treenimine on
võistluspäeval. Seega lahendavad spordijoogid kiiremini vedelikukaotuse probleemid, samal ajal varustades organismi ka süsivesikutega. Spordijooki peaks tarbima enne ja pärast treeningut ning treeningu vältel iga 20-30 minuti järel, sest janutunde tekkides on sportlane juba veidi hiljaks jäänud. Spordijoogid on saadaval osades apteekides, sporditarvete poodides ja ka mujal toiduainete poodides. Inimesed kes tegelevad aktiivselt sportimisega valivad endale spordijoogid ise, kuid professionaalsetele sportlastele annavad treenerid ja toitumisspetsialistid suunitlused. Eesti judokoondises näiteks kasutatakse Dexali ja Eesti käsipallikoondises Isostari. 6 3. LÜHIINTERVJUU Esitasin oma tädipojale paar toitumisalast küsimust, ta on tegutsenud professionaalse sportlasena üle 8 aasta. 1
16 TULEMUSED Vastanute vanuselisest koosseisust enamus, 77%, olid 17-aastased, 18-aastaseid oli 14% ja 16- aastaseid oli 7%. Nii neljateist- kui ka üheksateistaastaseid oli vastajate hulgas 1%. (Joonis 1). Sooline jaotumus valimis oli 2:1, s.t. tüdrukuid osales 71% ja poisse 29% (Joonis 2). Küsitlunute seast tegeles 41% noortest vähemalt viis korda nädalas spordiga; 36% tegelesid kaks kuni kolm korda nädalas sportimisega ja 13% tegelesid kord nädalas spordiga. Vastanuist ei tegelenud sportimisega 10% (Joonis 3). Energiajooke tarbivaid ja mittetarbivaid noori oli enam-vähem võrdselt, vastavalt 46% ja 54% (Joonis 4). Populaarseimad energiajoogid olid Starter (36%) ja Red Bull (34%). Rohkelt kasutati ka Hustler'it (15%) ja Dynamit'i (9%). 6% vastanutest tarvitas muid energiajooke (Joonis 5). 17
sportimisvahendite olemasolu; sotsiaalne, perekonna ja lähedaste tugi; lähedaste poolne innustamine olema kehaliselt aktiivne(sem); liikumise-sportimise võimalused, nende kättesaadavus ja meeldivus; kliima, aastaaeg, nädalapäev; teiste kehalist liikumist mittenõudvate tegevuste ja huvialade olemasolu jne. Varasem liikumis(aktiivsuse) kogemus. Teadmine, et liikumise-sportimisega tullakse edukalt toime ja et see tegevus on mõnus. Seega sõltub liikumisaktiivsus suurest hulgast teguritest ja nende kombinatsioonide koosmõjust. Sekkumisprogrammid, mille eesmärk on liikumisaktiivsust suurendada, on vaid siis efektiivsed, kui erinevate meetodite abil õnnestub paralleelselt mõjutada mitmeid erinevaid tegureid, millest KA sõltub. 4. Võimalused On sadu võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Üks olulisi valikukriteeriume on selle tegevuse
klassi õpilastest vastasid kõik, et kogu nende vabaaeg möödubki väljas olles. 7. klassi õpilastest vastasid samuti kõik 28, et nende enamus vabast ajast möödub väljas olles. Küsimusele Kui vastasid jah, siis millega tegeled väljas olles? vastas 5. klassi õpilastest 3, et väljas olles veedavad nad aega sõpradega, 3 õpilast vastas, et käivad jalgpalli või korvpalli mängimas ja 4 vastas, et tegelevad kõigega mis parasjagu meeldib. 6. klassi õpilastest 2 vastasid, et tegelevad sportimisega, 4 vastas, et käib sõpradega jalutamas, 3 vastas, et käivad huvialaringis ja 3 vastas, et on niisama. 7. klassi õpilastest 12 vastasid, et käivad väljas sõpradega mängimas või sportimas, 1 vastas, et käib koeraga jalutamas, 3 vastas, et käivad korpalli mängimas, 8 vastas, et käivad jooksmas või jalutamas ja 3 vastas, et käivad jalgratta või rulaga sõitmas. Küsimusele Kas käid mõnes huviringis? vastas 5. klassi õpilastest 7, et käivad huviringis ja
eluviisihaiguste: südame-ja veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, II tüüpi diabeedi, osteoporoosi jne riski vähendamist. 1. Vali toitu põhitoiduainete hulgast. Ära liialda küllastunud ja trans-rasvhapete, kolesterooli, suhkru, soola ja alkoholiga. 2. Kaalukontroll. Jälgi, et toiduga saadav energiahulk ei ületaks kulutusi, vajadusel suurenda kehalist koormust. 3. Kehaline koormus. Tegele regulaarselt sportimisega. 4. Järgi toidusoovitusi. Vali vastavalt soovitustele erinevatest toidugruppidest toitu, eelistades täisteratooteid, kartulit, puu-ja köögivilja, väherasvaseid piima- ja lihatooteid, kala, taimeõli. Mitmekülgne toit tagab ka vitamaiinide ja mineraalainete vajaliku hulga. 5. Ära liialda rasvadega. Jälgi, et rasvad ei kataks toiduenergiast üle 25-30%, kusjuures küllastunud ja transrasvhapete hulk mitte üle 10% ja kolesterooli hulk ei ületaks 300
2014). 2.1.1 Mõju treeningu ajal Energiajooke tarbitakse sageli enne treeninguid, treeningu ajal ning spordiüritustel. Selline tarbimine võib viia kiiresti dehüdratsiooni ning ataki, kuumarabanduse või infarktini. Kombinatsioon kofeiini diureesi tõstvatest omadustest, higistamisest ning vedeliku kaost võib põhjustada tõsise dehüdratsiooni (Tervise Arengu Instituut 2014). Füüsiliselt aktiivsed inimesed ei ole tihti teadlikud sportimisega seotud vee- ja toitainete suurenenud vajadusest. Tihti arvatakse, et suurenenud energiavajaduse rahuldamiseks on sobilikud energiajoogid. Energiajookide kasutamine spordijookide asemel toob endaga kaasa suured kofeiinikogused, mis omavad vastupidist efekti veevajaduse rahuldamisele. Seetõttu on väga oluline valida enne või pärast füüsilist koormust, selle ajal, ja ka muudel juhtudel, organismi veekaotuse tasakaalustamiseks õige jook, vältides seejuures liigset suhkru ja energia saamist
2 44 1 8 0 35 0 10 20 30 40 50 60 70 Õpilaste arv Joonis 3: Mitu päeva nädalas õpilased trenni teevad? Joonisel 3 on välja toodud, kui tihti Rapla Ühisgümnaasiumi noored sportimisega tegelevad. Vastanud on suhteliselt suure kehalise aktiivsusega. 191 inimest ehk 82% õpilastest tegeleb spordiga vähemalt kaks korda nädalas. 35 inimest olid märkinud, et nad ei tegele spordiga mitte ühelgi päeval nädalas, kuid neist viis vastanut olid märkinud oma vastustes, et nad tegelikult harrastavad sporti, kuid mitte iganädalaselt. Seega on edasistes andmetes need vastanud märgitud, kui spordiga tegelejad, kuigi selle tabeli järgi nad spordiga ei tegele. Seega 234st
elukutse ja haridustase; perekonna sissetulek ja sporditarvete soetamise võimalikkus; 4. Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärit perekondlikud harjumused; sotsiaalne, perekonna ja lähedaste tugi; sportimise kättesaadavus ja meeldivus; kliima, aastaaeg, nädalapäev; teiste kehalist liikumist 7 mittenõudvate tegevuste ja huvialade olemasolu. 5.varasema liikumise kogemus: teadmine, et liikumise-sportimisega tullakse edukalt toime ja et see tegevus on mõnus.21. Kehaline aktiivsus ja vaimne tervis: Eeldatakse, et kehaline tegevus soodustab vaimset talitlust. Treeningu mõju kesknärvisüsteemile väljendub vaimse tervise stabiliseerimises või paranemises. Kehalise treeningu mõjul ilmneb närvilisuse kahanemine, depressiooniseisundite vähenemine, psühhosotsiaalse stressi avalduste vähenemine ning positiivne mõju emotsionaalsele tasakaalule. Vaimne tervis
annaabi.ee 
