TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Helari Kitsnik AÜEP 1 LASTE JA NOORTE KAASAMINE JA ARENDAMINE FC BARCELONA NÄITEL Pärnu 2013SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks on FC Barcelona noorteakadeemia. Valisin FC Barcelona just sel põhjusel, et neid on saavutanud viimasel ajal tohutu edu ning seda just enda noorteakadeemiast edutatud mängijatega. Töö eesmärgiks on välja uurida, kuidas arendab ja kaasab FC Barcelona oma noori kasvandikke. Uurimisülesanded: · säravamad nimed uuritavast noorteakadeemiast · noorte saavutused · mida õpetatakse noortele · kuidas kasvandikke arendatakse Materjali leiame internetist. Töö koosneb otsitud teemadest. Esimeses osas on erinevate loetelude vormistamine juba endale nime teinud kasvandikest ja tulevastest põhikoosseisu vutimeestest. Töö teine osa keskendub FC Barcelona põhimõtetele noorte arend...
1. Nimeta seadusi, mis reguleerivad Eestis sporti. (7) Eesti Spordiseadus Mittetulundusühingute seadus Kutseseadus Hasartmängumaksu seadus Eesti Kultuurkapitali seadus Riigieelarve seadus Tulumaksuseadus 2. Mis on Eesti Spordi Kongress? (millistele dokumentidele tugineb oma tegevuses? Kui sageli toimub?) Suurkoosolek, millel ei ole oma kindlat statuuti ega põhikirja ja millel on olnud oluline roll Eesti spordiliikumise arengus. Kongress on kutsutud kokku siis, kui tõesti on vaja midagi tähtsat ühiselt otsustada, võtta koos vastu edasise arengu põhisuunad või hinnata kriitiliselt saavutatut. 3. Mis on ja mida määratleb Eesti spordis Eesti Spordi Harta? ESH on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile.
Spordi arendamine toimub Eestis avalikes huvides, laiapõhjalise mittetulundusliku tegevusena. Spordi rahastamine on aga muutunud keerulisemaks, regulatsioonid veel mõneti rohmakad või mitteadekvaatsed ning rahastamise "vereringe" praktiliselt uurimata. Mõistagi pole rahastamine omaette eesmärk, vaid vahend spordiliikumise põhieesmärkide rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks. Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs, siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest
lihasesse. Dopingainet tuleb sisse võtta koos toitainerikka toiduga ja tugeva jõutreeningu ajal selleks, et lihasmass oluliselt suureneks. Vahel kuritarvitatakse dopingaineid ka lühikese kuuri ajal suurte annustena siis, kui intensiivselt treenitakse. Paljud dopingainete kuritarvitajad kasutavad kesknärvisüsteemi mõjutavaid aineid nagu amfetamiin, et peletada tugeva treeningu tõttu tekkivat väsimust. Olümpia- ja spordiliikumise suurim vaenlane on doping. Selle valelikud kasutajad on alati pool sammu ees õigest meditsiinist. Kes aga jääb vahele, saab karistuse. Kuigi karistused peaksid olema praegustest julmemad ja meeldejäävamad. Vancouveri olümpia oli ajaloo puhtaim, sest vahele jäi vaid kaks inimest. Sportlase puhtust kontrollitakse uriiniproovi abil ja kui vaja siis tehakse veel vereproov. Peamised kes peavad proove andma on võitjad esi kolmikud. Dopingukontrolli kutsutakse ka need
hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921. aastal vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu(1921 aastal)ja Eesti Talispordi Liidu(1921. aastal). Kuna ESL jäi tegelema üksnes kergejõustikuga tekkis vajadus uue keskorganisatsiooni järele, mis suudaks koordineerida kogu sporti. 1922
korra kehtestab kultuuriminister määrusega . 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? Vähemalt 2 14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks? Liikmete üldkoosolek (on ühenduse kõrgeimaks otsustavaks organiks. Üldkoosolek valib (teatud perioodiks) presidendi, juhatuse, revidendi(-d).) 15. Eesti Spordi Harta on ...? Eesti Spordi Harta (ESH) on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. 16. Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse? Ainult kohus võib õigusrikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida. 17. Kas mittetulundusühing võib teenida tulu?
(3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega . 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? Vähemalt 2 14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks? Liikmete üldkoosolek (on ühenduse kõrgeimaks otsustavaks organiks. Üldkoosolek valib (teatud perioodiks) presidendi, juhatuse, revidendi(-d).) 15. Eesti Spordi Harta on ...? Eesti Spordi Harta (ESH) on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. 16. Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse? Ainult kohus võib õigusrikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida. 17. Kas mittetulundusühing võib teenida tulu?
ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? MTÜ võivad asutada vähemalt kaks isikut. 14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks? Kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek, kes valib teatud perioodiks presidendi, juhatuse, revidendi(-d). 15. Eesti Spordi Harta on ...? on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. ESH määratleb spordi koha Eesti ühiskonnas, Eesti spordi üldised eesmärgid ja prioriteedid, organisatsioonilise põhistruktuuri ja juhtimise põhimõtted, sportimise korraldamise ja majandamise peamised teed. 16. Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse? Kohus.
hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921. aastal vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu(1921 aastal)ja Eesti Talispordi Liidu(1921. aastal). Kuna ESL jäi tegelema üksnes kergejõustikuga tekkis vajadus uue keskorganisatsiooni järele, mis suudaks koordineerida kogu sporti. 1922. aasta detsembris
Kuni 1899. aasta suveni esines Lurich Tartus, Valgas, Viljandis, Pärnus, Narvas, Rakveres, Väike-Maarjas, Tallinnas, Kuressaares, Haapsalus, Vana-Vändras jm. Eestis, samuti Riias ja Põhja-Lätis. Kõikjal leidis ta vaimustatud vastuvõtu. Mitmesugused rahvalikud jõuproovid olid meil küll juba kaugest minevikust tuntud, ent see polnud veel sport tänapäeva mõistes. Kõhkluseta võib öelda, et Lurich oma eeskuju ja kehakultuuripropagandaga rajas tänapäeva spordiliikumise Eestis. Rahvahulkadele oli see ühtlasi oma jõu tunnetamise ja väljendamise demonstratsiooniks. Mõnes kohas oli küll nähtud ringireisivaid välismaa atleete, kuid see polnud see - Lurich oli oma, eesti mees ning tema jõu- ja osavusnumbrid olid seninägematud. Selili maas lamades tõukas ta kehaga hoogu andes sirgetele kätele 180 kg. Tagatoengus kätele 4 ja jalgadele toetudes, hoidis ta rinnal 20-25 täiskasvanud meest
....................................................................................11 SPORDIORGANISATSIOONI PÕHISTRUKTUUR JA JUHTIMINE Eesti spordiorganisatsiooni ülesehitus ja funktsioneerimine järgib demokraatlikke põhimõtteid austades tegevusvabadust ja demokraatlikult vastuvõetud otsuste täitmist. Spordiharrastus baseerub omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel. Valitsemisasutuste osa on toetav ning see määratakse Spordiseadusega, mis sätestab Eesti spordiliikumise õiguslikud alused. Lähtudes Euroopa Spordi Hartast, mis hindab kõrgelt spordi tähtsust ühiskonnas, teevad valitsemisasutused spordiharta eesmärkide elluviimiseks tihedat koostööd sporidiühendustega, toetavad sportimis võimaluste loomist, koolitamist (ka täiend- ja ümberõpet), aitavad koordineerida spordiliikumist eelkõige selliste valdkondadega nagu haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus, piirkondlik planeerimine, keskkond, kaitsejõud, kulturielu ja vaba aja veetmine.
võidujooks, rahvamängud ja tantsud. Avatud kõigi ühiskonnakihtide esindajatele. Wenlocki om: Algatas dr. W.P. Brookes, kes arstina tajus kehaliste harjutuste olulisust tervisele ja propageeris seda. Esimesed mängud 1850. a oktoobris. Toimuvad igal aastal. Kavas olid: kriket, jalgpall, kaugus- ja kõrgushüpe, 50 jardi ühel jalal hüpped, võidujooksud, hiljema ka aritmeetikatundmine, kudumine ja deklameerimine jms. Kaasaegse spordiliikumise sünd sport- mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus. harta ,,olümpiaharta" 1832. a. prantslaste koostatud dokument, mille kohaselt oli Rondeau's asuva seminari õpilastel enda tarbeks õigus olümpiamängud korraldada. aadlik- kõrgema seisusega isik aristokraatia/ aristokraat- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule Kaasaegse spordiliikumise juured:
Särevere, aprill-mai 2004. Rakvere spordikeskus Kastani puiestee lääneserval asub Rakvere spordikeskus. Selle kõige lõunapoolsem ja ühtlasi kõige uuem osa on liuväli, mis jääb silla tänavale. Omal ajal oli Rakvere tunnustatud spordikeskus, kust vaatamata kesistele võistlus- ja treeningoludele võrsus kümneid tublisid sportlasi Rakvere staadion avati kõigi raskuste kiuste 29. mail 1930. Staadioni saamise lugu on suurelt osalt ka Rakvere spordiliikumise üldise arengu lugu kõigi ta murede ja rõõmudega /.../ Rahvaaia väljak Kui Rakvere mõis pärast Vabadussõda võõrandati, leppis Rakvere Kalev mõisa uueks valdajaks saanud Rakvere rahvamaja ja haridusseltsiga kokku rajada Rahvaaia tiikide tagusele platsile uus spordiväljak. Väljak valmis kiiresti, juba 1920. aastal. Vaatamata sellele, et normaalse staadioni mõõtu see välja ei andnud (jooksuringi pikkus pisut üle 200 meetri ja jooksuradu kaks,
ÜLDTEADMISED NB! Neljandaks: Organiseerunud spordiharrastus. Samalaadsete huvidega spordi- harrastajad asutavad ühenduse või liituvad tegutseva ühendusega. Spordiklubi või spordiselts, mis on füüsiliste isikute ühendus, on Organiseerunud Eesti organiseerunud spordiliikumise alus. Spordiklubid on eraõi- spordiharrastus guslikud juriidilised isikud, üldreeglina mittetulundusühingud. Sama spordialaga tegelevad spordiklubid on huvi korral liitunud vastava spordiala liiduks, samas maakonnas või linnas tegutsevad spordiklubid maakonna (linna) spordiliiduks. Võimalik on ühi-
siiski selgusetu selle seose liik ja kvaliteet. Flisoofid, sotsioloogid, poliitikud ja haritlased on püüdnud vastust leida sellel probleemile ning välja on pakutud erinevaid tulemusi. Järgnevalt esitamegi kaks vastastikust mudelit. Sport kui ühiskonna soovitav partner. Liigutustegevused ja liikumine on universalne nähtus mida vöib kohata peaaegu kõikides kultuurides tantsude, mängude ja võistluste näol. Spordiliikumise esimene tüüpiline vorm kujunes siiski välja suhteliselt hilja seoses muutustega, mis on seotud majanduse, riikluse ja ühiskonnaga. Selles osas on otsustavad muutused normides mis on seotud tulemuslikkusega ja konkurentsiga. See alga enne tööstusrevolutsiooni Inglismaal. Tänapäeva spordi tüüpilised tunnusjooned arenesid välja kapitalistlkus tööstusühiskoonas Inglismaal 18 sajandi löpus
annaabi.ee 
