Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"spordileht" - 17 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Ajaleht

Korsika rallit dikteerib Loeb, Aava kerkis «Vasakkaitses Klavani ja Kruglovi vahel valides sai seitsmendaks määravaks Klavani universaalsus,» põhjendas Eesti koondise peatreener Tarmo Rüütli oma valikut. «Nüüd 11.10.2008 16:24 on mul pingilt võtta mees, kes vastavalt vajadusele saab mitut erinevat kohta täita. Ragnar võib mängida kõikjal. See annab meile ühe väga vajaliku käigu juurde.» Küsimusele, kas see võiks ka meeskonnale kasuks tulla, et üks võtmemängijatest pingil alustab, vastas Rüütli: ...

Informaatika → Informaatika
43 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rahapesu situatsiooni ülesanne

otstarbekas investeerida rohkem kojukandele kui ajalehekioskitesse.iho soovis hõivata valdavat osa kogu Eesti vastavast turust, kuid ainult ajalehekioskites müümisega seda on saavutada raske. Oleks tasunud mõelda, kus on võimalik veel müüa oma lehte näiteks spordipoodides või toidupoodides, mida külastavad inimesed igapäevaselt. Ajaleht ilmus kuus korda nädalas, ning oli küllaltki madal hinnaga. Suure tiraažiga äsja turule ilmunud spordileht aga ei toonud ettevõttele piisavat tulu. Oleks võimalus olnud muuta tiraaži näiteks nädalas korra ilmuvaks, samuti oleks olnud võimalus tõsta spordilehe hinda. Riho Kullassepp tahtis saada kiirelt tippu. Kõrgekvaliteediline paber, värviprint, parimad spordiajakirjanikud- kõike seda oleks saanud taodelda ka alles siis, kui spordileht ennast tasuma oleks hakanud. Kui Riho oleks ettevõtet vaikselt alustanud, oleks tal olnud võimalus näha turul

Majandus → Rahanduse alused
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Spordi ajalugu eksamiküsimused

1. ajalooallikad · ainelised ­ ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud · etnograafilised ­ tavad, kombed · lingvistilised ­ keel · suulised ­ pärimused, rahvaluule · kirjalikud ­ ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgi...

Sport → Sport
27 allalaadimist
thumbnail
19
docx

EESTI SPORDI AJALUGU

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Ams...

Sport → Sport
11 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Spordi ajalugu aastaarvud

1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestla...

Sport → Sport
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur ja väike algustäht

Kohanime juhuslik täiend lava Vargamäe, tuleviku Jaapan kultuuri Pariis Autasude nimetused Nobeli rahuauhind, Friedebert v.a neis nimetustes sisalduvad muud Tuglase novelliauhind, Kristjan nimed ­ Raua kunstipreemia, Prantsuse ajalehe Spordileht karikas, Brüsseli Akadeemia suur romaaniauhind maailmanäituse suur hõbemedal Nimetusele lisanduv järgumärge esimese järgu preemia, suur medal, kolmanda astme diplom Aunimetused sajandi eestlane, aasta õpetaja, aasta kultuurisündmus, parim lihaveisekarja kasvataja, EOK

Eesti keel → Eesti keel
254 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti suusasport aastatel1920-1940

Iga algus on raske Eestis hakati suuremaid suusavõistlusi korraldama alles 1921.aastal. Ühtedeks esimesteks oli 20.jaanuaril Tartu Kalevi suusatamisvõistlused emajõel, mille kohta loeme Arnold Veimre-Veissi kirjapanekut "Eesti spordilehes"(1921, nr 5-6): "20.jaanuaril korraldas Tartu Kalevi selt Emajõel suusatamise võistlused. Võistlejaid oli tükki kümme, kõik oma inimesed. Võistluseks oli kaks maad: 1500 ja 5000 m. Ilm kui ka lumi kaunis head, kuid siiski ei ole hea sõita, sest jää on ainult õhukese lumekorraga kaetud, ja see laseb kepid tagasi libiseda, mis muidugi sõitu suuresti takistab. Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas." Suusavõistluste reportaazi lõpetas A. Veimre-Veiss järgmiste sõnadega: "Algus on ju igal asjal raske, küll pärast läheb" Arengut ennustades A. Veimre.Veiss ei eksinud. 13.veebruaril korraldati Viljandis "...suusasõidu võistlused maakonna esisuusataja nime peale" ning 16...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ­ ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud ­ õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Prantsusmaa 2009

keda loodetakse paranevas majandusolukorras uuesti riiki külastamas näha. ("Eesti Päevaleht'' 11.04.2009) Aasta lõpul alustas kultuuriminister Frédéric Mitterrand kampaania teostamist ajalehtede lugejaarvude suurendamiseks. Avalikustatud projekti ,,Minu tasuta ajaleht" raames said 18- 24-aastased noored prantslased tasuta üheaastase lehetellimuse valides umbes 60 väljaande vahel, kuhu kuulusid kohalikud kvaliteetlehed Le Monde ja Le Figaro, spordileht L'Équipe ja Pariisis asuv rahvusvaheline leht International Herald Tribune. Kulud otsustas minister jaotada riigi ja meediaväljaannete vahel võrdselt. Eelregistreerimisest oli novembrikuu alguses osa võtnud juba üle 30 000 soovija. ("Eesti Päevaleht'' 31.10.2009) 3.2. Välispoliitika Jaanuari alguses lõppes Prantsusmaa eesistumisperiood Euroopa Liidus, mis oli olemuselt edukas, kuid vastuoluline. Toimus palju erakorralisi sündmusi ja eesistuja tuli nende

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
36
xls

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. Muidu on ikka medaleid koju toodud ja praeguse seisuga ei näe põhjust, miks seegi kord Ka üks oleks aurahad õnnestumine

Sport → Kehaline kasvatus
10 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kümnevõistlus

õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane ­ esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 1923 jõudis Kolmpere 13. kohale

Sport → Kehaline kasvatus
16 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kümnevõistlus

õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane – esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 1923 jõudis Kolmpere 13. kohale

Sport → Kehaline kasvatus
1 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...

Eesti keel → Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
24
doc

EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE

XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................... 9 ...

Sport → Kehaline kasvatus
137 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kümnevõistlus

õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane ­ esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 1923 jõudis Kolmpere 13. kohale

Sport → Kehaline kasvatus
16 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Spordiajaloo konspekt

Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu ­ teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ­ ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ­ ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport ­ mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus ­ kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...

Ajalugu → Spordiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Kõiki väljaandeid kasutati usinalt ära julgeolekuorganite poolt. Kuna see oli suunatud välismaalastele, erines ta siiski kohalikest lehtedest - teemadevalikus ei tehtud nii paksu punast propagandat ja üleüldine teemade valik oli laiem. Vabadus oli üldiselt suurem kui teistes lehtedes ning seetõttu loeti seda palju ka siinmail. Teine leht, kus päismikus polnud otsest viidet parteile, oli Sirp ja Vasar. See oli kultuuriministeeriumi ja loomeliitude ajaleht. Kolmas oli Spordileht. Kui ei olnud ametlikult kompartei ajaleht, valitses lehe üle teatud parteiorganisatsioon. Sirbi ja Vasara ideoloogilise puhtuse eest pidi hoolt kanda kultuuriministeeriumi organisatsioon. Linnalehed. Aastal 1988 ajakirjandussüsteem NL-i moodi eksisteeris viimast aastat. Sealtpeale hakkas muutumine. Teatavasti need muutused olid Eestis kõige kiiremad. Rühm ise on väike. Kommentaariks võib öelda, et puhtalt linnaleht oli ainult üks, Õhtuleht

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
67 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun