M.scalenus anterior kaelalülid 1.roie -kaela fleksioon -lülidevahe- rami ventrales -kaela liigesed nervorm lat.fleksioon +sterno- cervicalium -kaela kontr. kostaalne ja kosto- later.fleksioon spinaalne liiges +tõstab 1.roiet (sisse- hingamine) M. scalenus kaelalülid 1.roie -kaela fleksioon -lülidevahe- rami ventrales medius -kaela liigesed nervorm lat
• See on väga väga kallis! Kõik ei saa seda endale lubada ju. • Meie usk ei luba seda! Päris (teaduslikud) küsimused ja murekohad • Kuna rakud surevad ja arenevad uuesti, siis oleks ravi vaja pidevalt korrata • Vektorid võivad esile kutsuda immuunreaktsiooni, hävitades selle • Uus geen võib ravi alustada vales kohas, tekitades kasvaja või aidates selle tekkele tulevikuperspektiivis kaasa • Ohutuks ja efektiivseks raviks kulub PALJU raha Pisike Annabel • Spinaalne lihasatroofia (SMA) Natuke suurem Aimar Aromaatsete aminohapete dekarboksülaasi (AADC) Vidjo • Kuidas nimetatakse neid vigureid, millega geenid kehasse viiakse? • Vektorid • Kas geeniravi on sinu arvates eetiline ravimeetod? Põhjenda Meie ikka ka! • Millal tekkis teadlastel idee küsime, geeniteraapia välja töötada? Teie • 1970ndatel • Millal said Andrew Z
ebaõnnestumise ees, depressioon, liigne stress, konfliktne lähisuhe, seksuaalne väärkohtlemine lapseeas, üldine teadmatus ja valearusaamad. Sellist laadi häire võib tabada näiteks emotsionaalset noorukit, kelle esimene seksuaalkontakt ei õnnestunud. (16) Neurogeenne põhjus Erektsiooni probleemid esinevad umbes 50% neuroloogiliste haigustega meestest. Võib eristada kolme erinevat neurogeense erektsioonihäire gruppi: perifeerne, spinaalne ja supraspinaalne häire. Perifeerse häire korral on häiritud peenise silelihaste lõõgastumine ja veresoonte laienemine. Põhjused võivad olla infektsioonid (HIV, süsteemne lupus erythematosus), metaboolsed (suhkruhaigus, alkoholism, hüpotüroidism, ureemia) või toksiinidest tingitud (neurotoksiinid, raskmetallid) häired, samuti vaagnapiirkonna traumad või eesnäärme, kusepõie ja jämesoole piirkonna operatsioonid.
lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) * pea asend ruumis Olulised seosed ajutüves silma- ja kehaliigutustega seotud süsteemidesse: Sissejuhatus psühholoogiasse 30 Tasakaaluorganil on oluline roll keha motoorika kontrollimisel. Kolm olulist süsteemi sellega seoses: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3) Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Sissejuhatus psühholoogiasse 31 Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem) Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju närviimpulssideks. Somatosensoorne süsteem töötleb kolme liiki infot:
* Neil võib olla erinev funktsioon Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaar-tuumad ajutüves (info lahkneb veidi) poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri ajutüve tuumadesse) ajukoor.Toimub parietaalsagaras. Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3)Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Mida me aistime tasakaaluorganiga? Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! Me aistime eraldi infotükke, nagu: *liikumise suund *kiirendus (positiivne ja negatiivne;angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) *gravitatsioonivälja suund Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem)
tuumadesse)-ülenevad ja alanevad teed (peaaju ja seljaaju poole). Info ka tagasi, mõjutamaks retseptoreid. Info, mida edasi antakse: liikumise suund, kiirendus(positiivne aj negatiivne, angulaarne ja lineaarne, vertikkaalne ja horisontaalne); pea asend ruumis.Tasakaaluelundil on oluline roll keha motoorika kontrollimisel:1.vestibulaar-silma võrgustik: silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega; 2.vestibulaar-spinaalne võrgustik: lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega; 3.vestibulaar-kortikaalne võrgustik: info edastamiseks ajukoorde. Süva ja puutetundlikkus: protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutus ja temperatuuri mõju närviimpulssideks. Somatosensoorne süsteem töötleb kolme liiki infot: Puututus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused); süvatundlikkus e. propriotseptsioon: kehaosade suhe; kinesteesia:kehaosade liikumine
Õe ülesandeks on ka pt. ja tema pereliikmetele düsfaagia olemuse ja põhjenduste selgitamine ning probleemiga toimetulekut suurendavate tegevuste õpetamine. NEUROLOOGILISE HÄIRE PÕIEHÄIRED Kuseteed koosnevad 2 neerust, 2 kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Põie lihaselist osa nimetatakse detruusoriks. Põie ava juures on lihas mida nim. Sulguriks e. sfinkteriks, mis urineerimise vaheajal on kokkutõmbunud ja suletud Spinaalne refleks Inkontinents- tahtele allumatu uriinileke e. kusepidamatus. Esineb 5-8 % kogu elanikkonnast. Naistel sagedamini kui meestel. Tekitab hügieenilisi ja sotsiaalseid probleeme. (500 ml uriini mahub põide) Inkontinentsuse tüübid. Pingutus- e. stressinkontinentsust Sundinkontinentsust Segatüüpi onkontinentsust, mille puhul esinevad mõlemad vormid koos
parietaal- sagaras info ka tagasi mõjutamaks retseptoreid 67 Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3) Vestibulaar- kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde 68 Mida me aistime tasakaaluorganiga? * Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis!
normaalselt neist selgroolülidest väljuvad närvid, tekib jäsemete ja sfinkterite (põie ja pärasoole kontroll) kontrolli häire. Võib esineda koos hüdrotsefaalia ehk vesipeasusega. Kujuneb välja varases loote arengukäigus, kus moodustub kanal, millest hiljem kujuneb pea- ja seljaaju. Spina bifida vormid - Spina bifida occulta ainult lülikaare defekt (L5-S1). Funktsioonihäiret sageli kaasa ei too, karvakasvu probleemid, valus ei ole. - Spina bifida cystica seljaaju song o Spinaalne meningotseele songakotis ajukelmed ja ajuvedelik. Enamasti ei kaasne raskeid häireid. On kirurgiliselt eemaldatav. o Spinaalne müelomeningotseele songakotis seljaaju. Kõrge risk halvatusele ja mitmesugustele infektsioonidele. Umbes 80% neist lastest areneb ka vesipeasus. Häiritud on ajuvedeliku normaalne ringlus. Võimalik kirurgiliselt osaliselt korrigeerida. Vesipead on võimalik sondeerida. Võib mõjutada vaimset võimekust, kuid see on
välja koljupõhimikult kuni esimeste nimmelülideni, seega ei täida ta täiskasvanul kogu selgroo-õõnt. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. Seljaaju motoorne kontroll on seotud tahtlike ja reflektoorsete liigutuste kontrollimisega. Samuti kontrollitakse närvirakkude kogumikke, mis on seotud paljude siseorganite talitluse juhtimisega. Seljaajust tuleb välja 31 paari seljaaju (spinaalseid) närve. Spinaalne närv moodustub kõhtmiste ja selgmiste juurte ühinemisel. Dorsaalsed juured on seotud sensoorse informatsiooni vahendamisega lihastest, nahast ja siseorganitest. Kõhtmised juured innerveerivad lihaseid ning siit moodustavad preganglionaarsed sümpaatilise ja parasümpaatilise süsteemi aksonid. Seljaajus paiknevad väga täpselt organiseeritud rakkude grupid, ühed saavad ja vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone
5. Immunoloogilise tolerantsuse teke autoantigeenidega reageerivate lümfotsüütide häving. 6. Atroofia - pikaealistel 7. Koereaktsioon optimaalse doosi kiiritusravi ja keemiaravi korral vähkkasvajatel. (Tugev doos põhjustab nekroosi.) Apoptoosi liigne pärssimine ja ka ülemäärane toimumine viivad haiguste tekkele: 1. apoptoosi inhibitsioon kasvajad autoimmuunhaigused 2. apoptoosi intensiivistumine AIDS Neurodegeneratiivsed haigused (nt. spinaalne muskulaarne atroofia) 84. Domestikatsioon tehnoloogiate kodustamine, taimede kultuuristamine, loomsete organismide kodustamine 85. Kultuurtaimede tekkekolded Kagu-, Ida-, Kesk- , Ees-Aasia,Vahemeremaad;Ida-Aafrika;Kesk-Ameerika; Andid.Floorad ja faunad jaotatakse vastavalt inimmõju tugevusele: Kultuuripagejad ehk hemerofoobid taanduvad inimtegevuse mõjul (näiteks käpalised); Apofüüdid nende leviku inimtegevus soodustab (näiteks nõgesed, teelehed jne.);
(Pellecchia, 1994). Lülisamba nimmepiirkonna traktsioonvenitus Traktsioonvenituse tähtsus seisneb diskidele avalduva surve vähendamises, pehmete kudede venitamises ja lülidevahemulgu suurenemises. Väljasopistunud diski tagasilibisemist õigesse kohta venitusraviga siiski ei saavutata (Lee, Evans, 2001). Traktsiooni vastunäidustusteks on: ligamentide ebastabiilsus, varasem lülisamba trauma, osteopeenia, rasedus, spinaalne tuumor, lülisamba põletikud ja kõrge vanus (Devlin, 2003). Terapeutiline harjutus alaseljavalu ravis Tõenduspõhised andmed näitavad, et spetsiifilised harjutused ei too kasu valude akuutses perioodis, kuid aitavad leevendada valu ja taastada funktsiooni ägeda perioodi vaibumisel ja väldivad kroonilise nimmevalu kujunemist (Shiple jt. 1997). Harjutuste eesmärk on kerelihaste korseti taastamine ja arendamine ning lülisamba nimmeosa liikuvuse parandamine
Lülisambavigastuste puhul esineb ühe või mitme lülisambalüli nihe ja/või murd koos seljaajuvigastusega või ilma. Umbes 15%-l kõigist lülisambavigastustega patsientidest esinevad halvatusnähud. Terminoloogia Lülisambavigastus – lülisamba lüli murd või lülide nihkumine Parees – kehaosa nõrkus, osaline halvatus Pleegia – täielik halvatus Põhisümptomid: aju-koljutrauma, kaela-, selja-, niudevalud, tundlikkuse häired, halvatused, spinaalne šokk Parapleegia (-parees) – mõlemapoolne alajäsemete (osaline) halvatus Tetrapleegia (-parees) – kõigi nelja jäseme (osaline) halvatus Hemipleegia (-parees) – ühe kehapoole (osaline) halvatus Spinaalne šokk – vererõhu langus ilma veremahu vähenemiseta ja bradükardia spinaalsete sümpaatiliste närvikiudude katkemise tõttu Näidisjuhtum Üks autojuht helistab mobiiliga häirekeskusesse, et mootorrattur on umbes 20 km kaugusel kõrvalteel õnnetusse sattunud
annaabi.ee 
