kommunikatsioonivõimalustega on viinud selleni, et maailmast on saanud suur kohvik, mille kliendid valivad endale meelepäraseid elemente kõigist kultuuridest. Ideede ja kujutiste tootmine ja levitamine. Eelistused, maitsed ja valikud on isiklikud asjad. Miski pole püsiv, kõik on pidevas muutumises. Petised Maailmaparandajad ja utopistid. Sotsioloogia eesmärk ei ole maailma parandamine, vaid teadus omaette, lähtudes olemasolevatest teooriatest. Uurida tuleks sotsioloogilises mõttes huvitavaid nähtusi, mitte sotsiaalseid probleeme. Erapoolikus. Kuna konventsionaalne teadus ei aita meil otsustada, milline omavahel võistlevatest vaatekohtadest on õige, peaksime lähtuma teadusharuvälistest kaalutlustest ning asuma erapoolikult mingit vaatekohta toetama. Taolisel puhul pole enam tähtis, et idee oleks õige, vaid millised on selle tagajärjed - praxis (tegelik kasutus, Marx). Erapooletuse kaitseks. Erapoolikuse toetajad väidavad, et ühiskonnateadused ei saagi
Org.juhtimine Toetub hierarhiale Toetub liidri karismale õpetus Sageli dogmaatiline Sageli fundamentalistlik kord lõtv range Suhtumine maailma Jaatav ,kompromissile minev Ükskõikne,võitlev või eitav Sekti mõiste argikeeles on hinnanguline.seetõttu kasutatakse sageli sekti asemel: väikesed usugrupid,äärmuslikud usugrupid vms.relig. sotsioloogilises mõttes pole eestis ühtegi kirikut.sektid tekivad karistmaatilise juhi ümber.sektide kujunemise põhjused:deprivatsioon.sotsiaalsed raskused,sotsiaalmajanduslikud probleemid.sektide tekkimisel on religioossed põhjused,inimesed kasvavad religioosselt,vajavad elamusi.kristlus ei uuene ainult sektide varal vaid ka erinevate liikumiste ja organisatsioonide varal. Denominatsioon võetud kasutusele kiriku mõiste asemel.Suured religioossed grupid mis ei
nõudmistest ja ühiskonnapoolsetest ootustest. 4.5. Kuidas on meie käitumine seotud sotsiaalse situatsiooni määratlemisest? Inimene määratleb ja tõlgendab sotsiaalset konteksti, milles ta asub, et hinnata oma huvisid ja valida kontekstile vastav suhtumine ja käitumine. Inimese käitumine on tema reageering situatsioonile, nagu ta situatsiooni tajub. 4.6. Millised tunnused peavad olema täidetud, et me saaksime sotsioloogilises tähenduses rääkida grupist? Ühiskond koosneb inimestest, kes on üksteisega seotud mingil lahterdatud viisil, need inimesed kuuluvad gruppidesse. Grupiks nimetatakse igasugust inimeste kogumist, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik. Sotsioloogias on sellel sõnal spetsiifiline tähendus, millel on tunnused: liikmete vahel peab valitsema grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogum liikmed peavad olema vastastikuses sõltuvuses
· Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine · Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine · Loomapidamisõiguse äravõtmine · Varaline karistus - Karistuse asendamine nt üldkasuliku töö, elektroonilise valve või sõltuvusraviga - Karistusest vabastamine tingimisi ja allutamine käitumiskontrollile - Muud mõjutusvahendid (nt alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid) Vangla tekkimine - Sotsioloogilises plaanis tekkis vangla 18. sajandi lõpus. - Vangla kui kinnine asutus, kus kurjategijate massi püütakse mõjutada spetsiaalsete vahenditega. - Kesksed mõjutamismeetodid kuni 19. sajandi keskpaigani: · Kõva töö; · Enesevaatlus; · Religioosne kasvatus. Vt Laine, M. (1997). Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Eesti Riigikaitse Akadeemia, Tallinn. Vangla tekkimise põhjused 1. Idealistlik mudel
Õiguspositivism lükkas tagasi sünnipärase loomulike õiguste idee ning ainsa õiguse allikana tunnistati riikliku seadusandja tahet. Marxi teooria üldine eeldus, et inimõigused toetuvad teatud ajaloolise kategooriana esinevatele ühiskondlikele suhetele, ei anna piisavalt alust universaalsetele inimõigustele, sest ta käsitleb inimesi vaid kui hic et nunc. Marx ei arendanud kasutatud mõistet ,,tegelik inimene". Õiguse sotsioloogilises koolkonnas öeldakse loomupäraste õiguste kui ka õiguste analüütiliste koolkonna apriorismidest. Selle teooria järgi hinnatakse õigused relativistlikul meetodil ning peamine rõhk on pandud huvi küsimusele, mis on aga seaduse aluseks. See loob vastuolu nimetatud teooria ja inimõiguste universaalse põhjendamise vahel. Enamiku inimõiguste teooriate iseloomulikuks jooneks on see, et siin esitatud mudelis piiravad nad ennast ka ainult miks-küsimusega ning jäätavad kuidas
tulenevad habitusest, mis on konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse eelkõige koduse kasvatuse ning hariduse kaudu. Ka tarbimiskompetents on sotsiaalselt omandatud kompetents, mille kujunemist soodustab keskkond, kus inimesed sünnivad, arenevad, õpivad, oma maailmavaate kujundavad. Maitse, sotsioloogilises mõttes, on üks sotsiaalmehhanisme, läbi mille toimib habitus. Kui palju inimesi tarbib ühte asja, siis tekkib elustiil; elustiili võib seega defineerida kui maitsete süsteemi. Tarbimine nõuab teatud kultuurilist kapitali (mis hõlmab elu jooksul akkumuleeritud teadmisi ja kogemust ning dispositsioone ehk valikuid). Nii võivad tarbijad eeldada, et majandusliku kapitali olemasolul võivad nad oma
14 - kui see algab võimalikult vara, juba lapse ootamise, sünnituse ja esimeste elukuude ajal - kui tagatakse piisav interaktsioon - kui vanem on oma kavatsustes järjekindel - kui kiidumust toetab usaldus ja teineteise austamine - kui vanemlik roll kujuneb tingimustes, kus puuduvad varjatud rollid ning interaktsioon eri ,,korrustel". Sotsioloogilises mõttes on vanemlus sotsiaalne institutsioon, mis toetub tavadele ja seadustele. - vanemaks olemine on kodanikukohus - vanemaks olemine on loodusseadus - vanemaks olemine on soolise identiteedi väljendus - vanemaks olemine on paarisuhte täiuslikumaks muutmine - vanemaks olemine on normaalne vaimne seisund Vastuolulised ootused LeMasters ja DeFrain (1983) on välja toonud ka vanemluse sotsiaalseid vastuolusid. Esiteks ei
Sotsioloogid vaatlevad aga seda konflikti vastupidi, nimelt eelkõige antud isiku poolt omandatud antagonistlike käitumisnormide konfliktina. E. W. Burgess väidab näiteks, et psühholoogilist konflikti on alati võimalik seletada erinevate kultuuride vahelise konflikti terminites. Kui nõustuda selle seisukohaga, peaks piirduma nende uurimisega, kelle teadvuses kajastuvad erinevate kultuuride normid (biograafiline meetod). Aga siiski on ka sellised juhud, mille puhul sotsioloogilises mõttes konflik puudub, edukalt kirjeldatavad kultuurikonflikti terminites (New Jersey sitsiillane konflikt kestab seni, kuni pole lõpule jõudnud uude kultuuri sissekasvamise protsess; alles seejärel on võimalik normide rikkumist vaadelda psühholoogilise konflikti terminites). Juhul kui kultuurikonflikti saab mõnel juhul vaadelda personifitseeritult või psühholoogiliselt, mõnel juhul aga ainult täiesti objektiivse konfliktina erinevate gruppide
Haigus Tervise sotsioloogiline uurimine. Suhteliselt uus uurimisvaldkond, nim meditsiinisotsioloogiaks, epidemioloogiaks, tervisepsühholoogiaks. Lähenemine tervisele ja haigusele: o Meditsiiniline mudel tervis ja haigus on füsioloogilised nähtused, kogu inimkonna jaoks samad. o Sotsioloogiline mudel tervis ja haigus on kultuurispetsiifilised nähtused, erinevates kultuurides erinevad. Sotsioloogilises mõttes võib jagada haigused kahte gruppi: o Nakkushaigused nakkavad mingisuguse haigustekitaja kaudu (gripp, katk, AIDS jt). o Kroonilised haigused tulenevad peamiselt elustiilist ja geneetilisest eelsoodumusest (südame veresoonkonna haigused, vähk jt) Nakkuse leviku kiirus: kui palju uusi inimesi üks haige nakatab? Nakkusele vastuvõtlike indiviidide arv (sõltub rahvastikutihedusest ja ringiliikumisest); kui kaua nakatunud indiviid võib
vajadusel kasutavad kombineeritult kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tehnikaid. Näiteks võib audit olla representatiivse (esindusliku) valimiga kvantitatiivuuring organisatsiooni ima- goga seotud küsimustes. Samuti võidakse tähelepanu alla võtta ettevõtte mainet või suhtlust puudutavad eriomasemad küsimused ning sel puhul koostatakse auditi valim konkreetsete isikute positsioonist lähtuvalt. Ehkki selline valim ei ole sotsioloogilises mõttes esinduslik, tagab see kommu- nikatsioonis osalevate võtmeisikute ja -gruppide seisukohtade täpse ning põhjaliku hindamise. Uurin- gumetoodikaid võib sihtrühmadest lähtuvalt ka kombineerida, kasutades näiteks töötajate informeeri- tuse taseme ja organisatsiooni kommunikatsiooniga seotud seisukohtade hindamiseks representatiivse valimiga ankeetküsitlust (võimaldab hiljem välja tuua hinnangute ja arvamuste proportsioonid ning protsentuaalse jaotuse töötajaskonnas)
Sadovski kirjutab, et «taoliste küsimuste lahendamisel tuleb vaadelda kõike seda, mis saadakse teada uurimisobjekti poolt, sest see on veel teadmata ja seisab vastu teadmistele. Samad asjad, nähtused, protsessid, nende tahud ja suhted, kuna need on juba fikseeritud teatud küljest ühes või teises teadmiste vormis, kuid mida tuleb edasi uurida, on esemeks». 10 Ülalpool esitatuga seoses meile nähtub, et kriminaalse viktimoloogia objektiks on kuriteoohver. Kaasaegses juriidilises ja sotsioloogilises kirjanduses pikka aega käisid debatid kuriteo ohvri mõiste määratlemise üle. Rida autoreid, tuginedes kehtivale kriminaalmenetluse seadustikule ja materiaalõiguse normidele, kinnitasid, et kuriteo ohvriks saab olla ainult füüsiline isik, kellele on kuriteoga tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju (ohvri kitsas, niinimetatud operatsionaalne määratlus). 11 Kuriteo ohvrit määratletakse samuti kui mistahes isikut (sotsiaalset gruppi, instituuti, kooslust),
sisemise ja välise motivatsiooniga. Selles mõttes eristub sport mängust ning dramaatilistest etendustest. Esimeste näitena võiks tuua lapsed, kes spontaanselt 6 on haaratud kehalistesse tegevustesse ilma mingite kitsendatavate reeglitena. Showlikud etendused (ameerika maadlus jms). on aga pigem meelelahutuslikud ettevõtmised mitte aga sport selle sotsioloogilises tähenduses. See aga ei tähenda, et sport ei sisaldaks endast nii mängu elemente kui ka showlikke elemente. Spordi sellisel defineerimisel on ka teatud ohud. See on seotud sellega, et nii eristame me spordi sellistest kehalistest tegevustest, mis sisaldavad küll kehalisi tegevusi, kuid ei ole institutsionaalsed ning võistluslikud tegevused. Seega võib sport muutuda suhteliselt kitsaste inimgruppide tegevuseks, kellel on resursse ja
· Naiste õigused? 34 4. KAASAEGSED SOTSIOLOOGID 4.1.1. Pierre Bourdieu · Prantsuse sotsioloog, atropoloog, filosoof ning anti-globaliseerumisliikumise juhte · 1930-2001 · Tähtsaim teos: Distinction: A Social Critique of the Judgement of Taste (1984). Rahvusvaheline Sotsioloogia Assotsiatsioon on pidanud seda üheks 10-st tähtsamaks tööks 20.sajandil sotsioloogias. · Võtmesõnad Bourdieu's sotsioloogilises mõttes olid sotsiaalne väli, kapital ja habitus. · http://www.kirjasto.sci.fi/bourd.htm Lõik Bourdieu' tuntuimast teosest · "Taste classifies, and it classifies the classifier. Social subjects, classified by their classifications, distinguish themselves by the distinctions they make, between the beautiful and the ugly, the distinguished and the vulgar, in which their position in the objective classifications is expressed or betrayed." Pierre Bourdieu
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2
annaabi.ee 
