Mitte just tavaline internetisuhtlus. Näidendi ,,Hea põhjatuule vastu" autor on Daniel Glattuer. Etenduse lavastas Rein Pakk, ka näidendi dramatiseering on tema käte töö. Internetiromansi peategelasteks on Elina Pähklimägi ning Andres Mähar. Lisaks neile lisab etendusse vürtsi Jüri Lumiste. Lavaliste kaunistuste ning kostüümide eest vastutas Annika Pakk, muusikalist kujundust planeeris Ardo Ran Varres. Valguskunstnik oli Imbi Mälk. Etendus esietendus 28. Septembril 2013 Vanemuise väikeses majas.
Iseseisev töö 1 Leidke, millise keelevariandiga on tegemist ning kes ja millal räägib või kellele kirjutab. Põhjendage, mille järgi oma oletuse tegite. Mõelge, kas ja kuidas on teksti (katke) sisu võimalik neutraalselt (igasugusesse oludesse sobivalt) vahendada. 1. Eeee...kas sesamune, kule se kuradi Mari on vaikselt uttu tõmmand, ma mõtlesin ta oma poole vedada, lõpp kaif plika. Internetisuhtlus. Üks sõber teisele. Oma oletuse tegin testi järgi, sest see on üldslängis ja pole viisakas kiri. 2. Kule kas sina, Leida, neid pangaautomaate ike usaldad? Mina küll ei salli, kui raha on tänava pääl plekk-kastis, kisse seda teab, mis seal või kui kauaks eilagi võtsin kohe kogu pinsi välja. Igapäevasuhtlus. Üks vanainimene räägib teisele. Oletuse tegin selle järgi, et ka minu vanaisa räägib niimoodi. 3
Üha enam koguvad populaarsust tutvumisportaalid. Paljud kasutavadki tutvumiseks ainult internetti. Virtuaalselt on suhete loomine palju lihtsam: veebis on võimalik avaldada ainult seda infot, mida vajalikuks peetakse, ehk siis esile tuua ainult positiivseid külgi. Seetõttu on tunnevad muidu ebakindlad suhtlejad end internetis turvalisemalt. Eriti aktiivsed virtuaalses elus on noored, kellele meeldivad need laialdased võimalused, mida internetisuhtlus pakub. Kahjuks vähenevad selle tõttu omavahelised reaalsed kokkusaamised ja ühistegevus. Vanasti, kui internetti polnud, sisustati oma aega pigem õues mängides või raamatuid lugedes. Psühholoogid väidavad, et just tänu interneti puudumisele arenesid noorte suhtlemisoskused varem paremini välja kui praegu. Enam ei pea sõpradega kokku saama, et reisipilte näidata. Piisab sellest, kui need internetti üles laadida ja sõbrad vaatama kutsuda.
sõltuvad inimesed pole kuigi liikuvad. Arvutimängude ja konsoolide tootja Nintendo tõi hiljuti välja uue puldi, mis võimaldab mängijal tugeva füüsilise pingutusega mängida. Kui Nintendo veelgi oma süsteeme arendab, võib põlvkond tehnikaarmastajaid hoopis palju sportlikumaks ning osavamaks muutuda. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et paljud kasutavad virtuaalseid keskkondi just suhtlemiseks sõpradega, kes on kaugel või hoopiski uute rahvusvaheliste tutvuste loomiseks. Internetisuhtlus on hõlbus ja soodne viis taaselustada vanu kontakte näiteks läbi Facebooki või hoida pidevat sidet tuttavatega Skype'i abil. Kuid kindlasti on sünteetilistel maailmadel ka oma ohud ning vead. Kindlasti tuleks mainida, et kuigi Internetis suheldakse tihti ja paljude erinevate kontaktidega, ei tohiks tegelikku inimestega lävimist täielikult ära jätta. Inimene vajab lähedust ning seda ei saa paraku arvutiekraan pakkuda
ühiskonnale ning temale enesele tervikult ja seetõttu lähtub oma tegutsemises üldtuntud normidest. Etikett kujuneb välja teatud tegevuse käigus ja sisaldab endas praktilisest ja üldtuntud viisakusest läbipõimunud infot, mille ülestähendamisel ja levitamisel tekib teatud viisakusnorm. Inimestega on vaja suhelda, minu arust on väga hea, et on loodud internet ja veebiportaalid, kus on võimalik sõnumeid vahetada. Internetisuhtlus on muutnud inimeste sotsiaalset käitumist, mis peegeldub eriti anonüümsete kommentaaride kaudu. Internet võimaldab inimestel anonüümselt kommenteerida foorumites, uudistelõikudes ning ka mujal sotsiaalmeedias. Anonüümne kommenteerimine on kujunenud internetis justkui virtuaalseks hukkamiseks, kus inimene sõimab anonüümselt avaliku elu staare, poliitikuid ning muid kuulsaid inimesi
Arvutimängude ja konsoolide tootja Nintendo tõi hiljuti välja uue puldi, mis võimaldab mängijal tugeva füüsilise pingutusega mängida. Kui Nintendo veelgi oma süsteeme arendab, võib põlvkond tehnikaarmastajaid hoopis palju sportlikumaks ning osavamaks muutuda. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et paljud kasutavad virtuaalseid keskkondi just suhtlemiseks sõpradega, kes on kaugel või hoopiski uute rahvusvaheliste tutvuste loomiseks. Internetisuhtlus on hõlbus ja soodne viis taaselustada vanu kontakte näiteks läbi Facebooki või hoida pidevat sidet tuttavatega Skype'i abil. Kuid kindlasti on sünteetilistel maailmadel ka oma ohud ning vead. Kindlasti tuleks mainida, et kuigi Internetis suheldakse tihti ja paljude erinevate kontaktidega, ei tohiks tegelikku inimestega lävimist täielikult ära jätta. Inimene vajab lähedust ning seda ei saa paraku arvutiekraan pakkuda. Perekonna hooletusse jättes halvenevad
3. Internetipsühholoogia aine. Uurib arvutite ja interneti mõju inimese nii isiklikele, tööalastele kui sotsiaalsetele suhetele ning aitab teadvustada, mida me Internetis ikkagi teeme. Internetipsühholoogia analüüsib emotsionaalse intelligentsuse avaldumisvorme ja mulje kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimesele ning inimsuhetele. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega. Psühholoogiaga Meditsiiniga- liigne internetisuhtlus mõju vaimsele sõltuvusele Haridusega- kuidas Internetti kasutada, sellest piisab. Fantaasia võimekam. Sotsiaaltööga Sotsioloogiaga- rassiline/kultuuriline erinevus, inimeste gruppide uuringud; soolisi iseärasusi Juhtimisega- juhtimise iseärasuste uuringud 5. Privaatsuse dimensioonid Informatsiooniline personaalne (varjata püütakse finantsilist ja meditsiiinilist infot) Füüsiline reiietus, nõuded kultuurist lähtudes
Väga hea on aga see, kuidas koolielus interneti kasutatakse. Ka õpetajad kasutavad nüüd ekirju, et õpilastega paremini suhelda ja muidugi ekool, kuhu nad kirjutavad kodutöid ja hindeid. Veel üks positiivne külg õpilase keelelisel harimisel on nimelt MSN, kus saab sõpradega vabalt suhelda, kirjutada pikke jutte millest iganes. See arendab kõige rohkem komade kasutamist. Tekib pausitunnetus ja lõpuks tulevad komakohad iseenesest. Minule isiklikult ei meeldi internetisuhtlus, aga see on lihtsalt kõige kättesaadavam mulle. Negatiivsus minu puhul seisneb selles, et kui suhtlusportaalis mind närvi aetakse, ei saa ma emotsioone näidata nii hästi kui silmast silma ja siis see viha aina põleb mu sees. Mulle tundub, et kui arvutit mu elus ei eksisteeriks, oleksin ma rahulikum inimene. Mul tekivad tülid MSN'is väga kergelt, sest tean, et olengi üks nendest probleemidega noorukitest
meiega. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on üha tähtsam roll inimestevahelisel suhtlusel sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega? Facebooki mõju isiksuseomadustele Viimase kuue aasta jooksul on saanud Facebookist üks kiiremini arenev internetikeskkond. Oktoobris 2012 raporteeris Facebook, et seda saiti kasutab kuus keskmiselt miljard inimest. (Facebook, 2012,/2/) Facebookil on oluline roll just (üli)õpilastel, kellest üks neljandik tõdes, et Facebook on nende jaoks populaarseim veebileht
Maiste, T. Matsin, V. Utso, 1999). Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest liikumisest peaks olema mänguline, kus koormus vaheldub sageli. Eriti tähtis on liikumine lasteaias ja esimestel kooliaastatel(M. Fogelholm, 2007). 6 3. Kehaline kasvatus ja lapse areng Meie laste kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus on tunduvalt vähenenud. Selle põhjuseks on tänapäeval arvutimängud, internetisuhtlus ja televisioon. Ka jalgsi käivad lapsed vähe, rohkem tahetakse, et neid tuuakse- viiakse kooli või lasteaeda autoga. Tänapäeva lapsed ja teismelised on tänu väheliikuvale eluviisile füüsiliselt vähem arenenud kui samaealised paarkümmend aastat tagasi. Ilmselge on fakt, et nad haigestuvad kergemini 7 külmetushaigustesse ja saavad sagedamini traumasid, neil on kalduvus ülekaalulisusele ja
kuulumise tunnet, vastastikust usaldamist jms) ja teiste meediumide puhul on selgemalt näha nende funktsioon inimestest terviku, sotsiaalse süsteemi kujundamisel (usaldus institutsioonide suhtes, poliitilise osaluse soodustamine). Nt kasvatab sotsiaalset kapitali massimeedia poole pöördumine, et olla kursis kogukonna eluga, aga meelelahutuse eesmärgil meedia kasutamine pigem pärsib aktiivset osalust kogukonnas. Intensiivne internetisuhtlus viib aga vastastikuse usalduse kasvule. (Shah et al 2001). SAJANDIALGUSE INTERAKTSIONISTID, CHICAGO KOOLKOND: - linn on sotsiaalne laboratoorium, mida iseloomustab korralagedus, marginaalsus, akulturatsiooni ja assimilatsiooni sümptomid, aga ka mobiilsus akulturatsioon vähemusrühma kohanemine ehk adapteerumine domineerivas kultuuris toimetulekuks. assimilatsioon oma kultuurilise identiteedi hülgamine ja domineeriva kultuuri täielik
Küberkiusamise ohvritest 54% ei võta selle ära hoidmiseks midagi ette ning 33% kiusavad vastu. 16% Suurbritannia õpetajatest (neist 67% on algklassiõpetajad, 25% keskkoolide õpetajad). 7% on kiusatavad teiste kolleegige või koolijuhtkonna poolt, kirjutab eTwinning Sõpruskoolid Euroopas. (Meeri Sild, eTwinning ekspert, 02.03.2010) 2.2. Suhtlemine virtuaalmaailmas Virtuaalmaailm on tehiskeskkond, kus inimene siseneb teise keskkonda kellegi teisena eraldatult reaalsest maailmast. Internetisuhtlus on analoogiline igale teisele suhtlemise viisile. Oluline on, et osatakse ennast väljendada ja saata sõnum nii, et saadetav sõnum ei solvaks sõnumi vastuvõtjat ning vastupidi. Alates 1980-ndatest aastatest on laiemalt levima hakanud virtuaalsed suhted. Kui varem toimus Interneti vahendusel vaid sõjaväe ja teadusasutuste vaheline suhtlus, siis nüüd hakati üha rohkem kodudesse ostma personaalarvuteid, mille üheks funktsiooniks sai ka Interneti kaudu teiste inimestega suhtlemine
Selles rühmas leidub muuhulgas neid, kes peavad osalemist blogides ja foorumites oluliseks. Selliseid internetikasutajaid on kõige rohkem 15–29-aastaste seas ning pisut rohkem on neid vene keele kõnelejate hulgas. Praktiline, tööalane kasutaja (22%) keskendub eelkõige info ja praktilise orientatsiooniga tegevustele, samuti on nad keskmisest oluliselt aktiivsemad e-teenuste kasutajad. Nende internetisuhtlus on ennekõike tööalane ja keskmisest tunduvalt vähem isiklik. Samuti otsivad nad keskmisest internetikasutajast märkimisväärselt vähem meelelahutust. Selles rühmas on oluliselt rohkem naisi, 30–49-aastaseid, rohkem kõrgharidusega ja eesti keelt kõnelevaid vastajaid, samuti on nad pigem keskmise või kõrgema sissetulekuga. Passiivsematest internetikasutajatest suurim rühm on praktilise info keskne vähekasutaja (20%)
annaabi.ee 
