PÕHISEADUSE PÕHIPRINTSIIBID SOTSIAALRIIKLUS-VÕRDSETE VÕIMALUSTE TAGAMINE Õiguse mõiste põhiseaduse kontekstis: õigust saab olla ühiskonnas niipalju, kui palju õiguse subjektid seda oma käitumise kaudu lõppastmes välja näitavad. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema õigusmõtlemisel. Õigusmõtlemise vundamendiks on kujunenud väärtused. Meist igaühel on väärtuskogemusi, mida saab kas heaks kiita või hukka mõista. Põhiseaduses sisalduvad väärtused ei moodusta sellist väärtuskonda, mis oleks täiuslik ehk vaba lünkadest. Väärtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises. Nii pole väärtused identsed põhisedusega, mille kaudu ja abil me neist teavet saame. Nii võib eristada kõlbelisi, sotsiaalseid, õiguslikke jm väärtusi. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelisete...
Siiski peeti eelistatumaks avatud kataloogi. Suletud kataloog võib ühel hetkel pärssida Eesti riikluse arengut. Selline arusaam lõi võimaluse konstrueerida töörühmal põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloog, kuhu aluspõhimõtetena kuuluksid: rahvasuveräänsus, riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele, sisemise ja välise rahu kaitse, eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus, demokraatia, õigusriiklus, põhiõiguste ja vabaduste austamine ning riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Artikli lisa-analüüs: A) Artikli autoriks on Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits, kes on avaldanud üle 70 teadustrükise, seega teda võib nimetada autoriteediks antud teemal. B) Artikkel on ilmunud pool-akadeemilises allikas ehk ajkirjas Riigikogu Toimetised (RiTo),mis on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav ajakiri.
Üldpõhimõtted on midagi muud kui PS aluspõhimõtted. II Teooriate paljusus 1) R. Maruste (I Riigikohtu esimess, täna Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik) Põhiprintsiibid on: 1.Demokraatia 2.Vabariiklus 3.Riigi ühtsus e unitaarriiklus 4.Legaalsus 5.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti õigussüsteemiintegreeri tuse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte. 6.Võimude lahusus ja tasakaalustatus 7.Sotsiaalriiklus 8.Inimväärikus 2) Heinrich Schneider (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi nõunik, olinõukogude võimu ajal põlu all): Käsitlenud preambulas sisalduvaid printsiipe. Käsitlus preambulast kui kõige olulisemate printsiipide allikast. On toonud välja järgmised printsiibid: 1.Õiguslik järjepidevus 2.Seadusandlikkus 3.Vastutus 4.Usaldus 5.Vabadus 6.Võrdsus 7.Vendlus 3)Kalle Merusk (haldusõiguse professor Tartus, endine dekaan): 1.Õigusriik 2.Võimude lahusus 3
pole loodud. Eelkõige on need abiks PSi teiste sätete tõlgendamisel (nende põhifunkts). Maruste loetelu põhimõtetest (9): demokraatia, parlamentaarne vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarsus, demokraatlik õigusriik ja seaduslikkus ehk legaalsus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreeritus ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalriiklus, inimväärikus, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkus. Annus: demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud (vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse). 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu.
põhiseaduses otseselt kirja pandud kujul ja valdkondades. Lahusvõimudel on neist võõrandamatu kompetents, mistõttu nad võivad kõik ja üheskoos võrdväärsete partneritena osaleda riigivalitsemise ühtede ja samade küsimuste lahendamisel. Nii osalevad riigikaitse ja välissuhtluse teostamisel üheskoos ja samas sõltumatult nii Riigikogu, Vabariigi President kui ka Vabariigi valitsus. 10.Sotsiaalriikluse, demokraatliku õigusriigi ning inimväärikuse printsiip. Sotsiaalriiklus väljendub Põhiseaduse preambulas,mille kohaselt "Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus". Demokraatliku õigusriigi põhimõte väljendub PS §3, mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Inimväärikuse printsiip väljendub PS §17, mille kohaselt ei tohi teotada kellegi au ega head nime
- Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996 - Õiguslik järjepidevus - Seadusandlikkus - Vastutus - Vastastikune usaldus - Vabadus - Võrdsus - Vendlus 3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan)
- Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996 - Õiguslik järjepidevus - Seadusandlikkus - Vastutus - Vastastikune usaldus - Vabadus - Võrdsus - Vendlus 3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan)
- Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996 - Õiguslik järjepidevus - Seadusandlikkus - Vastutus - Vastastikune usaldus - Vabadus - Võrdsus - Vendlus 3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan)
● Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) ● Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte ● Võimude lahusus ja tasakaalustatus ● Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) ● Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) „Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus” Juridica nr 9, 1996 ● Õiguslik järjepidevus
arendamine - Kalle Merusk õigusriigi põhimõte, võimude lahusus, rahvasuveräänsus, vabariiklus, unitaarriiklus - Uno Lõhmus õiguspärase ootuse põhimõte, õiguskindluse põhimõte, proportsionaalsuse põhimõte, võrdse kohtlemise põhimõte, legaalsuse põhimõte - Taavi Annus demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud printsiibid: vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse - Robert Alexy inimväärikus, vabadus, võrdsus, õigusriik, demokraatia, sotsiaalriik, Eesti identiteet - Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm: Teoreetiliste käsitluste kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted tuletatavad eeskätt põhiseaduse preambulast, I peatükist
· Järjepidevus · Riikidevahelise koostöö arendamine 3. Kalle Merusk · Õigusriigi põhimõte · Võimude lahusus · Rahva suveräänsus · Vaba riiklus · Unitaarriiklus 4. Uno Lõhmus · Õiguspärase ootuse põhimõte · Õiguskindluse põhimõte · Proportsionaalsuse põhimõte · Võrdse kohtlemise põhimõte · Legaalsuse põhimõte 5. Taavi Annus · Demokraatia · Parlamentaarne riigikord · Õigusriiklus · Sotsiaalriiklus · Rahvusriik · Muud - vabariik, unitaarriik ja põhiõiguste kaitse 6. Robert Alexy Tema kataloog on teiste kataloogide isa · Inimväärikus · Vabadus · Võrdsus · Õigusriik · Demokraatia · Sotsiaalriik · Eesti identiteet 7. Euroopa PS lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma kataloog ebaselge on, kes sinna kuulusid, mis oli ülesanne ja ei ole olemas nende protokolle. Kehtivas õiguses puutub aluspõhimõtete legaalfunktsioon. · Rahva suveräänsus
Uurimispõhimõtte üheks tahuks on koostööpõhimõte haldusorgan peab võimalusel isikuga koostööd tegema. Haldusmenetluse efektiivsus ja eesmärgipärasus Haldusmenetlus peab olema eesmärgipärane ja efektiivne ning selle peab viima läbi võimalikult lihtsalt ja kiiresti , vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 2.3.6 RIIGIVÕIMU KOHTULIK KONTROLL Riigi tegevuse seaduslikkuse nõue ei omaks olulist rolli kui selle üle ei otsustaks sõltumatud kohtud. 2.4 SOTSIAALRIIKLUS Sotsiaalriikluse põhimõttest tuleneb 2 põhimõttelise tähendusega järeldust: 1. Sotsiaalriigi põhimõte annab igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. 2. Riigi objektiivsemat laadi kohustus:riik ei tohi olla pime riigis eksisteerivate sotsiaalsete probleemide suhtes.(vaesus,tööpuudus,tervishoid,keskkonnakaitse). Võrdsus inimestele vahel.
Selle seisukoha V osas kirjutatakse "Kehtivas õiguses puudub definitsioon. Teoreetiliste seisukohtade järgi on aluspõhimõtted tuletatavad preambulast, I peatükist ja II peatüki § 10 ja 11. Aluspõhimõtete avatud loetelu on: Riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele Sisemise ja välise rahu kaitse Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade Inimväärikus Sotsiaalriiklus Demokraatia Rahva suveräänsus Õigusriiklus Põhiõiguste ja vabaduste austamine Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus Põhiseaduse preambul on põhiseaduse ideeline vundament. Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma materjalidest leiame: Põhiseaduse aluspõhimõtted on alusväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse
§ 1 kasutab määratlemata Õmõistet, ei loetle aluspõhimõtted. Kõige problemaatilisem on see, milliseid põhimõtteid tuleb pidada alusPM. teks. Konsensus mingi miinimumi osas oleks vajalik. Need on tuletatavad eeskätt PS preambulast, 1 ptk, 2 ptk § 10 ja 11. Eesti riigi teket ja käekäiku arvestades tuleks alusPM. teks: Rahvasuveräänsus, Riigi rajamine vabadusele õiglusele, Sisemine kaitse, Rahvuse kaitse läbi aja, Inimväärikus, Sotsiaalriiklus, Demokraatia, Õriiklus, PõhiÕte kaitse. Kõik ülejäänu vajaks põhjalikumat analüüsi. Aluspõhimõttel on regulatiivne toime: tuleb alustada Õteooriast ning jätkata meetodiotsinguga (väärtusjurisprudentsiga). VI Hea Õloome tava, Õaktide mõju analüüs ja sellele vastavast Õloomest Eestis VI-1 Normitehnika ja Õloome Õakti mõjudest Õ siht on muuta või hoida õ subjektide käitumist teatud soovitud suunas. Ideaalis kui Sandja loob neid reegleid
Eesti põhiseaduse aluspõhimõtete loetelu on pakkunud välja Riigikogu põhiseaduse komisjoni poolt moodustatud töörühm. Töörühm loendas 10 põhimõtet, nende käsitluse järgi on aluspõhimõtete loetelu mitteammendav: 1. Riigi rajamine vabadusele, õiglusele ja õigusele 2. Rahva suveräänsus 3. Sisemise ja välise rahu kaitse 4. Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade (kindel alusprintsiip) 5. Inimväärikus (kindel alusprintsiip) 6. Sotsiaalriiklus 7. Demokraatia 8. Õigusriiklus 9. Põhiõiguste ja vabaduste austamine 10. Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Enne PS täiendamise seaduse tõlgendamist kasutati erinevate autorite poolt samatähenduslikult mõisteid põhiseaduse printsiibid, põhiseaduse üldprintsiibid ja põhiseaduse aluspõhimõtted. Nende tähendust nähti selles, et nad on abiks Põhiseaduse üksikute sätete tõlgendamisel. 8. Mida kujutab endast põhiseaduse preambul
annaabi.ee 
