Sotsiaalpsüholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalsed suhted toimuvad alati kontekstis, mis võib meid paljudel viisidel mõjutada. Kontekstid hõlmavad kultuuri, keskkonda, sotsiaalseid gruppe. Füüsilised kontektsid- keskkonnapsühholoogia, kuidas mõjutab inimest ruum. Milliseid sõnumeid annab edasi ruumispaiknemine võimu ja kontrollisuhete kohta? Sotsiaalsed kontekstid- Sotsiaalsete toimingute aluseks on sotsiaalsed mehhanismid. Stsenaatium siia alla kuuluv mõiste, selle mõiste kujundasid Schank ja Abelson. Nad väidavad, et suure osa sotsiaalse aktiivsuse korral kasutame toimingute planeeritud järjestusi, kus kõik on reguleeritud ja ette kavatsetud nagu näidendi tsenaariumis. Restoranis on igaühel kohustused tuttavad, kui inimesed ka üksteist ei tunne. Schank ja Abelson väitsid, et nii toimub seetõttu, et kõik osalejad toimivad ühe ja sama iseenesestmõistetava stsenaariumi kohaselt nning teevad seega võimalikuks sujuvalt reguleeritud suhtlem...
kutsuma. Käitumise muutmist, seost õppimisega. Õppimise protsessis tekkib teadmiste muutumisega muutus käitumises. Käitumise muutmisel tuleb arvestada seaduspärasust, et inimene tahab korrata positsioonil kinnitust leidnud tegevust ja püüab vältida soovimatuid tulemusi. Grupid organisatsioonides. Enamusel juhtudel tegutesevad inimesed organisatsioonide rühmades. Organisatsiooni tegevust mõjutavad nende omavahelised suhted. Isiku mõju grupile ja grupi mõju inimesele uurib sotsiaalpsüholoogia. Grupp on inimeste ühendus, mis koosneb inimestest, keson regulaarses koostegevuses ja otses sõltuvuses ühise eesmärgi saavutamise nimel. Moodustamise viisi järgi jaotatakse grupid: 1) ametlikud (formaalsed). Moodustab ametlik võim mingi eesmärgi saavutamiseks. Realiseerib ametlikke eesmärke, isiklikud jäävad tahaplaanile. Eesmärkidesks tööülesande täitmise grupid, otsustus grupid. 2) mitteametlikud (informaalsed)
1. Millised on organisatsioonikäitumise kolm uuritavat tasandit? 10p Indiviid baasteaduseks on psühholoogia, mis uurib isiksust, motivatsiooni, emotsioone, stressi, taju, hoiakuid, väärtuse töörahulolu jne. Juhtimisteadusteks, mis selle uurimisobjektiga tegelevad on organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Grupp baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse k...
rohkem edu, nt. edukas tudeng, kes jääb stipendiumist ilma võib võrrelda ennast kas kõikide tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega. Viimase puhul kogetud ebaõnnestumine à rel.deprivatsioon. - Sotsiaalsed rühmad mõjutavad inimese käitumist * Grupi normide järgimine on seotud identifitseerumisega gruppi gruppi ühetaoline käitumine # NB: Mitte alati: erinevad rollid rühma sees. Rühm = rollide kimp. * Muzafer Sherif (1906-1988), sotsiaalpsüholoogia rajajaid. (1936) ,,The Psychology of Social Norms". Kuulus näide: Katseisikud vaatasid liikumatut valguspunkti pimedas toas. Autokineesia: paistab nagu liiguks. Pärast küsiti kuidas, kuhu, kui laial ala see liikus. Isikud arvasid eraldi küsitledes väga eri moodi. Kui nendest moodustati grupp said arvamused rohkem ühetaoliseks. # Gruppi-istungi alguses kahtlus, pärast muutusid kindlamateks à isikud võrdlesid oma seisukohta teiste seisukohtadega
annaabi.ee 
