Kindlasti hoitakse iga aastaga rohkem koolist põhjuseta puudujatel silma peal, mis mängib väga suurt rolli. Abi on ka kindlasti sellest, et saab õppida individuaal õppekava järgi, on olemas eriklassid või saab koolidest individuaalset nõustamist. Kahjuks paljud vanemad on oma kodutöö tegemata jätnud ja kool on aastatega pidanud rohkem tööd tegema laste koduse kasvatamise puudujääkidega. Eesti Avatud Ühiskonna uuringus tuli välja et, ühed suuremad laste toetajateks on sotsiaalpedagoogid, seejärel vanemad või hooldajad ning kooli juhtkond ja õpetajad. Vähemolulisteks koostööpartneriteks on kooli huvitegevuse juht, kohaliku omavalitsuse töötajad, lapse klassikaaslased ja lastekaitsetöötajad. Õpiraskused pole koolist välja langemiseks ainus probleem. Probleemideks võib nimetada: kui on klassis poiste osakaal suurem, väga sagedane koolide vahetamine, probleemide
Selle juurde võib ka moraali tuua, et vaesemad pered mingil määral hoiavad rohkem kokku, kuna lapsest peale on kasvatatud tagasihoidlikult ja rangemalt, kuna neil on väiksest peale veidi teistsugusemad kohustused, kui teistel. Probleemseid lapsi on kahjuks meie ühiskonnas järjest rohkem ja nende poolt sooritatud pahateod ilmnevad juba päris noorest east. Ilmselt esimene koht on kool, kus hakkavad esinema probleeme oma eakaaslastega, õpetajatega ja selleks on mõeldud koolidesse sotsiaalpedagoogid, kes tegelevad nende alaealistega. Tegelikult peaksid vanemad ise oma lapsi jälgima, sest siiski kodust hakkavad need pisemad probleemid, mis ajapikku muutuvad suuremaks, kui õigel ajal ei jõua last aidata. Võimalus on isegi pöörduda psühholoogi poole. Sest kui juba alaealisena on lapsel probleeme võivad need täiskasvanuks saades suureneda ja siis juba lapsevanem ei saa aidata, jääb ainult pealt vaadata, kuidas oma laps n.ö läheb hukka. Sest
PIKAPÄEVARÜHM: võimaldab õpilasele tuge ja järelvalvet õppetööst vaba aja sisustamisel ning koduste õpiülesannete täitmisel , pedagoogilist juhendamist. LOGOPEEDID: teevad koostööd õpetajatega, et aidata neil toim tulla keeleliste raskustega lastega ning nõustavad suulise ja kirjaliku kõnehäiretega laste vanemaid. DÜSGRAAFIA, DÜSLEKSIA. Nõustab ka õpilasi funktsionaalsete lugemisoskuste ja kirjutmisoskuste arendamise toetamiseks SOTSIAALPEDAGOOGID: tegelevad probleemsete lastega ja nende kodudega , tegeleb koolikohustuse eirajatega , koordineerib kooli ja kodu vahelist koostööd. Vahendamine ka kooli ja õpilase pere vahel PARANDUSÕPE: õpetaja aitab korrigeerida mõtlemist, tegeleb hüperaktiivsete lastega, põhiainetes edasijõudmise tagamisega, viib läbi parandusõppe tunde, aidata lapsi, kes koos klassiga töötada ei saa, teeb lisatööd õpiraskustes õpilastega
suhtes. Samuti, vanemate ja õpetajate kokkuleppel võib kontrollida ja piirata päevases õppevormis põhiharidust omandava teovõimelise õpilase liikumist. Uues seaduse on paremini mõsita antud ka kodu-ja haiglaõppest ning mis tingimustel seda rakendatakse ja kuidas seda läbi viiakse. Samuti on esitatud koolidele tingimus, et seal peavad erivajadusega õpilase puhul töötama oma-ala eksperdid, kes oskavad suhelda ja tegeleda erivajadusega lapsega. Nendeks spetsialistideks on logopeedid, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, eripedagoogid ja kooli arst. Minu meelest on veel väga positiivne joon, see et kool peab tagama õpetajale, kes tegeleb erivajadusega lapsega tuge ja abi koolituste ja nõustamisteenuste näol.
ajakirjadest, eneseabi õpikutest ja netifoorumitest loeme ja näeme? Õpilastel on koolis õpiraskused, nad on kasvatamatud, tarbivad liiga vara mõnuaineid, joomine ja suitsetamine on üha noorematel probleemiks, vanematel ei ole aega lastega tegeleda, vanemad ei saagi oma lastega hakkama, sest neil on endal suhted sassis ja raha teenimise mure matab võime keskenduda kooliga seotud probleemidele. Koolidesse tekkis vajadus võtta tööle sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid, kes tegelevad küll näiliselt koolis toimuvate probleemidega, kuid mida on noored ju kaasa toonud kodust. Kahju on sellest, et kuigi majanduslangus ja tõus, erinevad muutused ärisektoris, võivad muutuda väga tempokalt, siis väärtused on pikaajalised ning nii nende muutused ühes ja teises suunas võtavad palju rohkem aega. Võiksin isegi väita, et perekonna suhted ja väärtused on saavutanud nüüdseks oma ,,masu". Siingi võiks uue sõna lausa sellele anda- pesu?
2 jõuline areng viimasel kümnendil sugugi juhuslik. Nagu öeldud, on ühiskondlikke pingeid ajaloos leevendatud ikka pedagoogika kaudu (Lorenz, 1994). Sotsiaalpedagoogika idee ja traditsioon on alguse saanud Saksamaal. W. Wulfers (2002) kinnitab, et sotsiaalpedagoogika eksisteeris professioonina Saksamaal juba ammu enne koolisotsiaaltööd, sotsiaalpedagoogid tegelesid perede ja noorte hoolekande ja nõustamisega. Traditsiooniline on ka abivajajate abistamine sotsiaalsete oskuste õpetamisega, vastastikuste suhete parandamine ning isiksusliku arengu toetamine. Sotsiaaltöö hakkas Saksamaal arenema alles 20. sajandi alguses ja tegeles eelkõige vaeste ja teiste marginaalide abistamisega. Nüüdseks on sotsiaalpedagoogika ja koolisotsiaaltöö jätkuvalt teineteisele
huvitegevustes Üldharidus Võru linnas on 2 põhikooli (neist 1 vene õppekeelega), 3 keskharidust andvat kooli ning Võru Järve Kool mõõduka vaimse ja liitpuudega õpilaste jaoks. Koolide juures on loodud võimalused lastel osaleda erinevates huvitegevustes: laulukoorid, kunstiringid, aineringid, spordiringid jne. Õpilased osalevad erinevatel olümpiaadidel, konkurssidel ja spordivõistlustel. Koolides töötavad logopeedid, sotsiaalpedagoogid ja on avatud pikapäevarühmad. Võru Järve Koolis töötab igas klassis eripedagoog ja abiõpetaja, õpilased käivad ravivõimlemises ja muusikateraapias. Võru I Põhikoolis ja Kesklinna Gümnaasiumis töötavad "Hea Alguse" klassid. Võru Kesklinna Gümnaasium pöörab enam tähelepanu majandusõppele. Võru Täiskasvanute Gümnaasiumis toimub õppetöö õhtukooli tunnijaotusplaani alusel. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis on alates 2. klassist võimalik süvendatult õppida inglise keelt,
Lapsekeskne kasvatus 2012 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus Bruhn jõuab tõdemuseni, et selle aja lapsekeskses pedagoogikas võib eristada kolme suunda: aktiivsus-, vabadus- ja sotsiaalpedagoogiline. Aktiivsuspedagoogid tahtsid asendada koolides valitsevat ühepoolset vastuvõttu eeldavat õpetusviisi õpilaste omaalgatuse ja aktiivsusega. Vabaduspedagoogid nõudsid eelkõige lapsest endisest suuremat lugupidamist, laiemat tegevusvabadust ning liikumisruumi. Sotsiaalpedagoogid rõhutasid kasvatuses sotsiaalseid külgi, millele traditsioonilise kooli esindajad olid vähe tähelepanu pööranud. White analüüsis ja järeldas et kasvatuses võib lapsekeskse hoiaku võtta kolmel viisil: kasvatuspsühholoogiline, kasvatusfilosoofiline või kasvatussotsioloogiline. Kasvatuspsühholoogiline lapsekasvamine, areng, isikupära arvestamine, eneseteostus ja indiviidi eelduste maksimaalne areng.
Erinevus suhtlejate arvus. Väike grupp intiimsus, osalus, rahuldus on madalam kui düaadi suhltuses. Ka mitteverbaalne suhtlemine, paralingvistika, kuulamine, küsimsute küsimine, ümbersõnastamine, läbirääkimised, dialoog... Intervjuu on düaadiline suhlusprotsess, millel on eelnevalt ette kavandatud eesmärk ning mis puudutab küsimuste küsimist ja neile vastamist ehk dialoogi, kus üks inimene suunab vestlust esitades rea küsimusi. Spetsiifiline suhtlusvorm, mida kasutavad sotsiaalpedagoogid. Intervjuu kaudu saab infot, saab ka infot anda, veenmine, probleemi lahendamine, nõustamine... Kriitikat esitatakse alternatiivina paljud konfliktid jäävad tulemata. Otsest kriitikat ei tehta. TEATE NELI TÄHENDUST. 1. Eneseavamine 2. Suhetega seotud 3. Palve 4. Fakt SP on dialoogi praksis: demokraatlik dialoog. Ka mitteverbaalne suhtlemine on tähtis. Eelverbaalne suhtlemine, sellega, kes veel ei kõnele. Oluline on tagasiside andmine!! 15.12.14
2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina olulisemaks noore enda hoiakute, tervikliku mina-pildi, eneseusalduse ja sotsiaalsete oskuste olemasolu. Noorte hoiakute arenemisel on tähtis roll lapsevanemates ja koolis. Kooli kui kasvatusasutuse rolli suurendamiseks peavad aitama kaasa koolipsühhooloogid, sotsiaalpedagoogid ja inimeseõpetuse tunnid. Uimastite kasutamise vähendamiseks aga peale süstemaatilise töö noorte endiga on vajalik ka lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine. Esimeses peatükis räägitakse sõltuvusainete tarvitamisest Eestis. Uimastite kasutamise sagedus tõusis pidevalt 2003 aastani. Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise sagenemine, samas oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine. 2007 aastaks
mitmekordne (süstemaatiline) tegevus, aidates tuvastada need lapsed ja noorukid, kes vajaksid põhjalikumat psühholoogilist või psühhiaatrilist hindamist (et eristada riskigruppi). Hindamisega tegelevad spetsialistidest 4 valdkonda: haridus, meditsiin, sots valdk, õigus valdk. Esimene tegevus: sekkumine. Hindamine on efektiivse sekkumise ja efekt tugisüsteemide arengu ülesehituse aluseks. Vanemlikke oskusi hindavad: koolipsühholoogid, eripedagoogid, logopeedid, kooliõed, õpetajad, sotsiaalpedagoogid. 80ndatest hindamine liikus ennetuse poole, sellele ja sekkumisele pöörati tähelepanu, kuid siis hinnati vaid riske lapse puhul. 90ndatel ka eestimaal tekkis poleemika: institutsionaalne kohtlemine lastele ei ole kõige tõhusam (tõsiste probleemide korral ei tööta), kasutusel individualistlik mudel: lapse heaolu kui peresisene heaolu, alles 90ndate lõpust hindamisel tuleb kõne alla kogu võrgustik (põhineb lapse vajadustel ja tugevustel).
see peab kohe lõppema. Selline sekkumine vajab suurt julgust. (Lasteombudsman, 2014) 2.Kui tunned, et sa ise ei saa kiusajale vastu astuda, räägi kiusamisest mõnele täiskasvanule. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enda ja teiste õiguste eest seismine! Igaühel on õigus turvatundele ja eneseväärikusele nii koolis kui ka väljaspool kooli. Kõige paremini saavad sind aidata õpetaja, koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog. Koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid on õppinud kiusamisjuhtumeid lahendama. Kui sa näed kiusamist internetis, võid sellest rääkida veebikonstaablile, kelle ülesanne on aidata lastel ja noortel internetis turvaliselt tegutseda. (Lasteombudsman, 2014) 3.Võimalusel anna kiusamise ohvrile märku, et sa ei pea tema kiusamist õigeks ja tahad teda aidata. Ka väike julgustav lause või sõbralik noogutus võib kannatajale väga palju tähendada.
Testidel on suur väärtus varjatud annete tuvastamisel. Õpetajale võib olla üllatuseks mõne säärase õpilase head tulemused , kellelt ta seni mingeid suuri võimeid polnud osanud loota. Ja vastupidi õpilane, keda tema on pidanud eriti võimekaks, osutus testide andmeil kekspäraseks; oletada võib, et see õpilane on eriti töökas. Enim kasutatavad testid on intelligentsus- ja loovustestid, peale selle kasutavad koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid mitmesuguseid ankeete, isiksuse- jm teste, mis aitavad ka andekaid õpilasi paremini ja mitmekülgsemalt tundma õppida (Unt 2005: 55). Kolmas annete diagnoosimise meetod koolis on õpilase tööde ja tegevuste tulemuste analüüs. Sel juhul on aluseks silmaga nähtav ja enamasti ka millal tahes analüüsitav lapse tegevuse tulemus. Eriti häid andmeid annete kohta annavad erineva raskusastmega ülesanded (ibid).
Perede toimetuleku võimalikud riskid - Sotsiaalmajanduslik olukord - Tervis - Haridusalane võimekus ja tööga hõivatus - Tervishoiu kättesaadavus Lastepsühhiaatria - Probeelmide kaardistamine, teabe kogumine (pere, kool) - Kliiniline hinnang – lastepsühiaater moodustab vastuvõtul hinnangu, abistavad küsimustikud, uuringud - Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine - Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere
annaabi.ee 
