Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalne side". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ühishüve, anarhism, liberalism, sotsialism, tagav, institutsioon, liberaalriik, seaduslikkuse, sotsiaalriik, riiklikult, maksuraha, aitama, mittemajanduslik, haridussüsteem, kaitsevägi, kohtusüsteemnnaliikmed, televisioon, linnaruum, pensionid, individualism, riigivõim, rassiline, orientatsioon, jõukus, väärtushinnangud, kodakonsussotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus. Ühishüve Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. Majanduslik ühishüve: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Anarhism juhtimise ja valitsemise puudumine. 2. Ühiskonnaliikmed Klassid: kõrgklass ehk eliit omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks, tunnuseks juurdepääs riigivõimule ja mõjukus. Keskklass teatud elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga.
2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik, investor, palgatööline jne) 3. Selgita: õhuke ja paks riik. Kas Eesti on õhuke või paks riik? Põhjenda. - Õhuke riik valitsuse vähene sekkumine majandusse (liberaalriik). Paks riik valitsuse jõuline sekkumine majandusse (sotsiaalriik). Eesti on õhuke riik, kuna kodanikkude majanduslik kindlustatus sõltub neist endist. 4. Mis on ühishüve? Kuidas jaguneb (näidetega)? Millised on ühishüvede allikad? - Ühishüve ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. *Mittemajanduslik ühishüve efektiivselt toimiv: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. *Majanduslik ühishüve kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta:
Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Konservatismi pehmema haru kristliku demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Vasakpoolsus Üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb ühiskonna arengu tingimusena üldise võrdsuse saavutamist loodud rikkuste õiglase jagamise kaudu. Sotsialismi erinevatest vooludest (nt. marksism, kommunism) on tänapäeval levinuim sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatide peamine hüüdlause on „Võrdsed võimalused kõigile“. Riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, raadio, ajalehed) Anarhism- 1
teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalriik). Õhuke riik on riik, kus riik võimalikult vähe majandusse sekkub ja maksud on madalad (liberaalne riik). Ühishüve on kaup või teenus, mida pakutakse turuvahenduseta ja on kõigile kättesaadav, näiteks valgusfoor. Mittemajanduslik ühishüve on näiteks kool, arstiabi, politsei. 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus, omistatud staatus. – omistatud staatus ehk kaasasündinud ehk bioloogiline erinevus: sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus ja rahvus, seksuaalne orientatsioon. Omandatud staatus ehk sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakonsus, religioossus, perekondlik staatus. 3
Parempoolsus – liberalismid ja konservatismid. Liberalismid : esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik kodaniku ellu palju ei sekku. Majanduses vaba konkurents, avatud turud, ei pooldata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi. Konservatismid: alalhoidlik ellusuhtumine. Möödukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus, traditsiooniline perekonnamudel. Vasakpoolsus - sotsialism. Riigivõim peab tagama kõigile võimaluse saada haridust ja arstiabi, leida töö. Pooldavad segamajandust. Suurema tulu saajad peavad maksma ka kõrgemaid makse. 16. Miks on äärmusideoloogia (natsism, kommunism) levitamine keelatud ja karistatav. Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele Üldise olemuse poolest on kõik neli vasakpoolsed, kuna toetavad jõulist riigi sekkumist kuni riigi täieliku kontrollini välja.
*põllumajandusühiskonnas peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. 2. kas järjest suurenev võõrtööliste osa on maailmamajanduse globaliseerumise positiivne või negatiivne tagajärg? Põhjenda oma arvamust. *Firmadele ja ettevõtetele on see hea kuna võõrtööjõud lepib väiksema palgaga, aga riigi oma rahvale on see negatiivne, paljud jäävad ilma tööst ja ei leia enam sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse
.. ..valija, õpilane, ..laps, lapsevanem, vend, sõber, ..tarbija, riigiettevõtte ..omanik, klient, parlamendisaadik, abikaasa, juht või töötaja jne aktsionär, investor, ametnik, õpetaja, doonor,pareiliige,kirikuõpetaja, võlgnik, palgatööline, sõdur, diplomaat, arst jne tööotsija jne jne 3. Mittemajanduslik ühishüve on efektiivselt toimiv tervisehoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, ühiskondlikke suhteid õiguslikul tasandil reguleeriv kohtusüsteem. Majanduslik ühishüve on kaup või teenus , mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenuseta: riiklik või munitsipaalmeedia (TV, raadio, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule,
negatiivne tagajärg. See on nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivsed küljed: Firmadele kasulik, saavad odavamat tööjõudu. Võõrtöölised võivad tuua ka uusi produkte, mida veel konkreetses riigis ei ole, ühesõnaga uued ideed. Negatiivsed küljed: Riigi põlised kodanikud jäävad odava välistööjõu tõttu ise tööta. Kultuurid võivad seguneda ning ühtne rahvustunne väheneb. 3. Heaoluriik 4. Heaoluriik ehk sotsiaalriik 5. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: 6. Kõrge elatustase Suurenenud keskklass Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine Lahendatakse sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist 7. Heaoluühiskonna kujunemise algus 8. 1880ndad Saksamaa 20. sajandi esimene veerand Rootsi 1930ndad USA 9. Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded: 10
tarbiti meetoti, kus iga naturaalmajanduses tööline tegeles ühe ära. Ajapikku aenes ka kindla detalili käsitöö ja kaubandus. monteerimisel. Linnad olid vähetähtsad ja suurema osa inimsesed elasid maal. 2. Majanduspoliitika. Riigi välisvõlg. Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor. Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Riigivälisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, mis jaguneb kaheks: Koguvälisvõlg – summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite
tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud
2. Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab Riigi alal ja allub selle seadustele. 2 3. Suveräänne riigivõim see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See kehtestab talle alluval maa-alal kogu õiguskorra alates põhiseadusest ja suhted ka teiste riikidega kui võrdne võrdsega. Riigi organisatsiooniline määratlus: riik on eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum; riik on suverään, st. kõrgema võimu kandja oma territooriumil; riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõikidele indiviididele ja seda rakendatakse võrdselt isegi nende suhtes, kes on formaalselt ametis valitsuses ja annavad välja seadusi ; riigiaparaadi liikmed värvatakse ja koolitatakse riigi bürokraatlikuks juhtimiseks; riigil on õigus koguda temale alluvalt elanikkonnalt makse oma tegevuse finantseerimiseks.
regulatsioonid, finantssoodustused või -koormised ning muud riiklikud erimeetmed). o Taotletavad eesmärgid. Tihti iseloomustatakse majanduspoliitikat ka taktikalistes dimensioonides: kaitsev/ründav (defensiivne/ofensiivne); passiivne/aktiivne. Kaitsetaktikaga püüab valitsus struktuurinihkeid majanduses pidurdada, ründetaktikaga aga hoopis toetada. 10 1.3. Riik kui poliitiline institutsioon 1.3.1. Riigiteooriad Organisatsioonilises määratluses käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, mis ajalooliselt tekkis alles üsna hiljuti. Tavaliselt mõistetakse ja määratletakse riiki kui avalik-õiguslikku organisatsiooni, mis oma õiguskorra loomisel ning sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Tõsi, globaliseerumise
annaabi.ee 
