vahendist, alla kirijutas 15 riiki, hiljem veel 48 2)Demokraatia levik-suurened demokraatlike riikide arv-sõja võitsid demokraatlikud riigid Demokraatlikud vabadused laienesed.valimisõiguslike inimeste arv, ka naised said(inglismaa1918,prantsusmaa 1944,sveits1917) Demokraatlikud ideoloogiad-konstervatiivid võtsid üle liberaalide vaateid majandusküsiustes-vaba turg, üksikisiku vabadused, liberalid kaotasid hääli sotsiaaldemokraatidele-saks, pr, põhjam 19.s, inglismaal 20.s algul töökarti e leiboristid, toetasid riigi suuremat sekkumist majandusse, USA-arenes kiiresti-majandus, väline võimsus, inimesed rikkamad, vabariiklased ja demokraadid-mõlemad pooldasid vabaturumajandust, riigi sekkumist peati lubamatuks Kuritegelikud rühmitused-maffiad-salaalkohol, väljapressimised, tapmised, narko, prostitutsioon, hasartmängud. Kuulsaid AlCapone Chicagos-1913 vangistati tulude
valimisõiguse) Kuna I maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, peeti demokraatiat kõige autoriteetsemaks riigikorralduseks Kuid demokraatia ei osutunud kõigis riikides jätkusuutlikuks. Demokraatia autoriteet nõrgenes ning tekkis igatsus stabiilsuse ja nn "kõva käe" järele. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD 19. saj. Peamisteks liberalism ja konservatism 20.saj olukord muutus Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele Konservatiivid nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega vaba turg Keskendusid indiviidi vabadustele, traditsioonide hoidmisele Sotsialistlikud parteid tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas 19.saj lõpul. Suurbritannias 20. saj algul Leiborisliku partei näol. Pahempoolsed toetasid kõrgemaid makse ja riigi suuremat sekkumist majandusse Eesmärgiks sotsialism ühiskond, kus elanike
20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja ka Ühendriikide Vabariiklik partei. Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk Sotsiaaldemokraatidele. Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid sotsiaaldemokraadid saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete erakondade toetajaskonda. 1920. Aastatel tulid nad võimule mitmes Põhja-Euroopa riigis. Ameerika ühendriigid Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. Tundus nagu Ameerika jaoks poleks ükski ettevõtmine võimatu
suurenemine sõja järel järsult Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat Nt: anti naistele valimisõigus. 12.- valimisõiguste laiendamine ja ametiühingute liikumine. 13. 19saj. Poliitilised ideoloogiad - liberalism ja konservatism ja sotsiaal-demokraadid. 20.saj olukord muutus. Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele. Konservatiivid: nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega. 14. Briti rahvaste ühendus- aastani 1949 Briti Rahvaste Ühendus, Westminsteri statuudi (1931) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa koloniaalmaa, kuna tal oli palju kolooniaid- India, Aafrikas palju. Domeen- 15.Inglismaa kaotas peale I maailma sõda juhtuva koha, mis läks AÜ kätte. Inglismaa osa maailma majanduses kahanes
Aastatel 1936- 1937 tabas Nõukogude Liidu eestlasi ja nende kultuuri ränk löök: koolid suleti, ajalehtede ja kirjastuste tegevus lõpetati ja “rahvavaenlased” hukati või pagendati. Ränne läände Maailmasõdade vahelisel ajal oli väljaränne Eestist pidev, kuid mitte rohke. Aastatel 1924- 1938 lahkus 16 300antud Sotsiaaldemokraatidele inimest, kellest suur häälte41% arv siirdus Euroopasse, ei tulenenud 30% Pöhja- niivõrd Amcerikasse, 19% Nõukogude Liitu nende populaarsusest kui valitsuse ebapopulaarsusest
Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni. Kuna Versailles` rahule olid alla kirjutanud Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud neid saksa rahva alandamises ja rahvuslike huvide reetmises süüdistama. Hitler uskus, et I maailmasõja kaotuse süü langeb sotsiaaldemokraatidele. Sotsiaaldemokraatidest kujunesid hiljem välja kommunistid. Hitleri arvates olid just nemad need, kes õhutasid streike ja rahulolematust. Kui Hitler leidis oma tee erakonna etteotsa, oli tema eesmärgiks selle suurendamine. Atraktiivsuse suurendamiseks muudeti erakond Saksa Natsionaalsotsalistlikuks Töölisparteiks. Oma eesmärkide saavutamiseks kasutasid natsionaalsotsialistid mitmeid korda vägivalda. Nas ründasid oponente ning lõid oma armee, mida hakati kutsuma rünnakrühmaks. Kuna
Peale vabanemist oli Peterburis bolsevike ajalehe Pravda toimetaja, peale vahistamist viibis administratiivkorras väljasaadetuna asumisel 1911. aastal koos Jakov Sverdloviga Narõmi krais Tomski kubermangus, kust põgenes asumistelt augustikuus 1912. aastal. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus 1912. aastal koopteeriti Vladimir Lenini toetusel VSDTP Keskkomiteesseja VSDTP KK Vene büroosse. Oma tegevuses parteisiseses poliitikas vastandus Vene büroo välismaal emigratsioonis elavatele sotsiaaldemokraatidele (Lenin jne), kes kavandasid maailmarevolutsiooni, samal ajal kui Venemaal tegutsevad sotsiaaldemokraadid keskendusid Venemaal toimuvale. 1913. aastal püüti aga Peterburi ohranka salajase kaastöölise Roman Malinovski info alusel põgenenud Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele Krasnojarski kubermangu Turuhanskisse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.
nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise konservatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei) 3. Liberaalid kaotasid konservatistidele ja sotsiaaldemokraatidele valijaid 4. 20 saj Tööpartei ehk Leiboristlik Partei SBR sotsiaaldemokraadid Ameerika Ühendriigid 1. Kasvas väline võimsus, kodanike jõukus, taheti teha lõpp alkoholi tarbimisele nn kuiv seadus (inimesed ei loobunud- kuritegevus e maffia, rikastus salaalkoholi toel ja mõju suurenes) 2. Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa Ameerika üheks rikkaimaks meheks tõusnud president Herbert Hoover 3. 1929 majanduskriis, massiline vaesumine 4
20.sajandil olukord muutus Konservatiivid hakkasid süvenema majandusküsimustesse: Taheti kaitsta vaba turgu Hakati pooldama riigi mittesekkumist majandusellu Meelitasid liberaalide valijaid enda poole Nad uskusid, et see, mis on ajaloos läbi proovitud, on hea Keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariiklik partei Liberaalid kaotasid valijaid sotsiaaldemokraatidele, kes kaitsesid tööliskonna huve Sotsialistlikud erakonnad tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas 19.sajandi lõpul, Suurbritannias aga 20.sajandi algul Tööpartei ehk Leiboristliku Partei näol Vasakpoolsed erakonnad: Toetasid riigi sekkumist majandusellu Toetasid kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdust
igatsust ,,kõva käega" valitsuse järele. Dem. ideoloogiad 19. saj peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism, 20.saj olukord muutus. Konservatiivid hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalidelt valijaid endale. Nad keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele. Liberaalid kaotasid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele e sotsiaaldemokraatidele. Pahempoolsed toetasid riigi sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Eesmärgiks oli ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ebavõrdsust. Lootsid saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega, sattudes vastasseisu vägivaldse diktatuuri kehtestamist propageerivate kommunistidega. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda. Ameerika Ühendriigid Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti
1970.aastatel tabas peaaegu kõiki demokraatlikke lääneriike majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine. Selle põhjuseks oli eeskätt naftahindade järsk kasv ja rahanduskriis ning osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile. 1980.aastatel toimus demokraatlike lääneriikide poliitikas pööre paremale. Sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide (e rohelised) teke, mis said enesele osa seni sotsiaaldemokraatidele läinud valijate hääli. Paljudes riikides tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses ja pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde. Mitmetes riikides tugevnesid alates 1980.aastatest paremäärmuslikud jõud, kes rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist ning vastandasid ennast eurointegratsioonile ja Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem.
Roosevelti presidendiks saamist 1932. aastal ja „Uus kurss” (New Deal) välja mõtlemist, hakkas majanduskriis taanduma. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. Peale I maailmasõda hakkas demokraatia levima, sest sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (USA, Prantsusmaa, Inglismaa). 20. sajandil hakkasid konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Liberaalid kaotasid oma valijad sotsiaaldemokraatidele, kes kaitsesid tööliskonna huve. USA-s kehtestati peale sõda nn „kuiv seadus”, kuid inimesed ei loobunud alkoholist. Valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia. Kuid siiski oli USA nagu tuhande võimaluse maa. Seda hoiakut pooldas 1920. aastatel juhtinud vabariiklaste poliitika koos Herbert Hooveriga. Kuna riik ei sekkunud majandusse, algas 1929. aastal majanduskriis. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid isolatsionismipoliitikat.
Vabariiki ei toeta: enamus riigiametnikest, õpetajatest, sõjaväelastest, ega kohtunikest. Eitavalt vabariiki suhtuvadka vasakäärmuslased = kommunistid, kultuuritegelaste kriitika. Jaanuaris 1919 kommunistliku Spartakusbundi (Spartaklaste) ülestõus Berliinis. Sots. valitsus surus mässu mahasõjaväe ja vabakorpuslaste abil (juhid Luxemburg ja Liebknecht mõrvati). 1919a likvideeriti ka teised kommunistlikud mässud ja Nõukogude Vabariik Münchenis. Saksa kommunistid ei andesta seda sotsiaaldemokraatidele. Vasakrinne (sots. + kommunistid) on Weimari Vabariigis välistatud. Baierist sai 1920'tel Saksamaa pettunud paremäärmuslaste ja rahvusradikaalide taimelava. Vabariigi põhiline toetuspiirkond on sotsiaaldemokraatlik ,,punane" pealinn (moodne suurlinn) Berliin, oli ka Preisimaa pealinn. Preisimaal on alati pandus suurt rõhku riigitruudusele. Nt Preisimaal loodi vabariigile lojaalne politsei (riigitruuduse traditsioon ja sotsiaaldemokraatide mõju). Berliini vallutus õnnestus
Paljudes valdades toimus hääletamine ühele ainsele nimele. Linnades tegutsesid parteide organisatsioonid, aga linnade puhul eelistati minna valimistele sotsialistliku blokina ja demokraatliku blokina, ainult Tallinnas ja Tartus läksid mitmed erakonnad valimistele täiesti erinevate erakondadena. Mitmes linnas saavutas dem.blokk suuremat edu, mõnedes linnades sots. blokk - Viljandi, Tartu, aga kummagil ei olnud edu väga suur. Linnades edu sotsiaaldemokraatidele, enamlastel läks linnavalimistel kehvasti (august-sept 1917). Tallinna linnapeaks valiti Jaan Vöölmann. Enamlaste puhul tuleb arvestada seda, et nende edukäik oli juuli kuu alguses saanud tõsise tagasilöögi - katse haarata võim Petrogradis. Ka Eestis pandi enamlaste ajalehed ajutiselt kinni. 11.09.12 Esimene Üle-Eestiline Nõukogude Kongress - omavahelise koalitsiooni moodustasid enamlased ja esseerid. Valiti esmakordselt Eestimaa Nõukogu täitevkomitee
Ei möödunud kahte kuudki, kui mulle sai täiesti selgeks sotsiaaldemokraatlik õpetus ise, samuti tehnilised vahendid, mille abil ta seda läbi viib. Ma mõistsin hästi seda häbitut ideelist terrorit, mida see partei kasutab kodanluse vastu, kes pole võimeline talle ei füüsiliselt ega moraalselt vastu seisma. Antud märguandel algab tõeline vale ja laimu kanonaad just selle vastase vastu, kes näib antud momendil sotsiaaldemokraatidele kõige ohtlikumana ja see kestab seni, kuni rünnaku alla jäänud poolel närvid üles ütlevad ja et saada hingetõmbeaega, toob ta ohvriks ühe või teise isiku, kes on sotsiaaldemokraatide poolt enim vihatud. Lollpead! Mingisugust hingetõmbeaega nad tegelikult ei saa ikkagi. Mäng algab uuesti ja kestab seni, kuni hirm nende metsistunud penide ees ei ole paralüseerinud igasugust tahet.
annaabi.ee 
