KITZBERG TUULTE PÖÖRISES Sündmused Jaani isa päästab mõisapreili elu Jaani isa saab loa Soosaarele elama kolida Jaani isa ehitab sinna koos vennaga kaks talu Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse
Muistsel ajal oli eestlaste metallitöö juba kõrgel tasemel. Osavad metallitöö meistrid sepad valmistasid rauast nuge, sirpe, odaotsi, mõõku jm. esemeid ka teistele. Hoonet, kus meie sepad töötasid, nimetati sepikojaks. Eesti ala jagunes kihelkondadeks, mis koosnesid paljudest küladest. Kihelkondi oli muinasaja lõpus umbes 50. Igas kihelkonnas oli üks või ka mitu linnust see oli tavaliselt mäekünkale või raskesti ligipääsetavale soosaarele ehitatud puust kindlus, kuhu vaenlaste rünnakute või röövretkede puhul pakku läksime. Paikades, kus polnud mäekünkaid, kuhjasime ise kõrge valli. Suured ja tugevad linnused olid näiteks Otepää, Varbola ja Lehola. Kihelkondade ja linnuste juhte nimetasime vanemateks. Vanemad olid samas ka sõjaväe ehk maleva juhid. Väga tähtsaid küsimusi ei otsustanud aga vanemad üksi, küla või kihelkonna olulised probleemid lahendasime ühiselt rahvakoosolekul.
ERNST ENNO Ernst Enno sündis 8. juuni 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas. Koolihariduse omandamist elustas ta 8-aastasena Lapetukme vallakoolis, pärast pandi ta Auguste Blanki kodukooli. Haridusteed jätkas ta 1886. aastal Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, hiljem reaalkoolis. Siis läks ta õppima Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda, kus liitus Eesti Üliõpilaste ringiga. 1904. aastal asus Ernst tööle ,,Postimehe" juures. 1906 läks ta kodutallu Soosaarele, kus tal valmis luuletuste käsikiri, mille ta 1909. aastal esimese luulekoguna ,,Uued luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934
inimesi nende rahvuse pärast? Kuidas oli võimalik, et inimesi küüditati taigasse vaid selle eest, et nende mitme põlvkonna vältel rajatud talu osutus ühtäkki liiga suureks või liiga edukaks? Küsimus on, kuidas meie – meie Eestis, meie Euroopas – toime tuleme? Kuidas Euroopa hakkama saab, ehk kuidas meie hakkama saame? Mis on aga meie praeguste olude reaalsus? Allusioon: Arusaam, et tõmbume oma soosaarele, kuhu maailm ja ohud ei ulatu, nagu kirjeldas meie muinasmaailma Valdur Mikita, ei päde. Sõnapaar: Lapsena, sõjapõgenike lapsena Sõnatrio: relv, roim, hetk Kordus: vastutusest on räägitud aastaid. Aastaid. Võrdlus: kui auto kaotab libedal teel juhitavuse, siis ei sule me silmi, ei lase roolist lahti ega looda, et äkki läheb mööda. Vastupidi. Me haarame tugevamalt roolist kinni. Me pingutame, et juhtida auto tagasi teele
kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis. Võttis osa Rõngu kirjandusliku ringi tegevuset. Töötas ka Postimehe toimetuses, et õpingute jaoks Riias raha teenida, 1906 läks kodutalle Soosaarele, 1919 elas Haapsalus. 1909 1. luulekogu "Uued luuletused", ainus proosateos "Minu sõbrad", luulekogu "Hallid päevad"; looming igatsev ja lüüriline, tee on lemmiksümbol, koduteema, tuntud lasteluuletaja "Üks rohutirts läks kõndima (lasteluuletuste raamat) Ridala(1885-1942) Pärit Muhust, õppis Kuressaare gümnaasiumis, kus andis kaaslastega välja ajakirja "Noor-Eestlane"; tänu Aavikule sai temast "Noor-Eesti" liige; vangistatud 2 korda;
Tööandja nimi: Elise Soosaar Lisa töölepingule nr 26 [Ametikoha nimetus] AMETIJUHEND 1. AMETINIMETUS: Jumestaja 2. KOHT STRUKTUURIS: 2.1.Üksus: Diamond 2.2. Kellele allub: Jumestaja allub vahetult omanik Elise Soosaarele, kellelt saab tööülesanded ning kes kontrollib nende täitmist. 2.3. Otseses alluvuses olevad ametikohad: Ei allu keegi 2.4. Asendamised: Äraolekul asendab töötajat Elise Soosaare poolt määratud töötaja vajaliku teadmistega. 2.5. Aruandekohustus Omanik 3. NÕUDED AMETIKOHA TÄITJALE: 3.1
eelmisele. Need suunad olid vastandid, kuid mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Käesoleva referaadi eesmärgik on anda lühike ülevaade Paul Raua elust ning tööst. Perekond Raudade esivanemate jäljed ulatuvad Põhjasõja lõppjärku, kui üks Karl XII haavatud sõdur, nimega Steffan, põgenes vaenlasest jälitatuna ühele soosaarele kuskil Voore ja Kannastiku tagamaal. Kohalike inimeste abiga elas ta üle sõja ja rajas seal lähikonnas talu. Raudade esivanemate kohta võib leida andmeid nn hingederaamatust. 1795. aastal elas Kirikukülas (praegune Viru-Jaagupi) talupoeg Andrese Jaan, kes sündis 1743 ja suri 1813. Jaani ja tema naise Anu abielust sündis kuus last. Pojad Andres ja Mart pidasid Kirikukülas kahepäevatalu. Nendega seostu ka Tahu (Tahho) talu nimi. 1835
· Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul. · Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia polütehnikumis kaubandusteadust · Ülikoli ajal erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne (Riias korporatsioon Vironia) · Töö mitmete ajalehtede toimetuses (Tartu Postimees, ajakiri Linda jt) · 1905.a kaitses lõputöö kaubanduseteaduste alal · 1906.a siirdus Enno kodutallu soosaarele · 1909.a abiellus Olga Elfriede (Ella) Sauliga · Töö asjaajajana Valga krediidiühingus · 1919. Koliti Haapsallu, Koolinõuniku amet läänemaal · 7.märtsil 1943 Ernst Enno suri LOOMING · Varased luuletused valdavalt vabavärsilised · Aastatel 1903-1905 avaldas Enno Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse · 1909.aastal ilmus esimene luulekogu ,,Uued luuletused" · 1910.aastal teine luulekogu ,,Hallid laulud" · Ning proosaraamat ,,Minu sõbrad" · 1920
Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune viib sinimetsa poole kaugele, sääl kasekõne loob kui pilvi teele, et kabda kojukutset minu meelele. Ja sala laulavad minu väiksed keinad, et õitsvad kodus valged ristikheinad. ,,Kojuigatsus" ei ole ainult püüdlemine lapse ja noorpõlves armsaks saanud kodutallu Soosaarele, vaid enamatki, sümboolset, mis jäänud lugeja aimamata. Riimikäsitlus võib tunduda isegi abitu (teed:keed). Enno luulestiilile on tunnuslikud meeleolu loovad kordused ning meelsasti kasutatud märksõnad sümbolid (kodu, tee, igatsus, meel jne...) Hallid laulud(1910) ,,Hallid laulud" (1910) on Ernst Enno teiseks luulekoguks. Samal aastal andis Enno välja ka oma autobiograafilise ning ainsa proosa ,,Minu sõbrad".
kaubandusteadust 11 · Ülikooli ajal erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne (Riias korporatsioon Vironia) · Töö mitmete ajalehtede toimetuses (Tartu Postimees, ajakiri Linda jt) · 1905. a kaitses lõputöö kaubandusteaduste alal · 1906. a siirdus Enno kodutallu Soosaarele · 1909. a abiellus Olga Elfriede (Ella) Sauliga · 1910. a nov sündis tütar -- Liki · Töö asjaajajana Valga krediidiühingus · 1919. koliti Haapsallu. Koolinõuniku amet Läänemaal · 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri LOOMING · Varased luuletused valdavalt vabavärsilised · Aastatel 19031905 avaldas Enno Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse · 1909. aastal ilmus esimene luulekogu "Uued luuletused" (näide) · 1910
raadiotelegrafistide kursused. 23. juunil 1941, pärast Saksamaa ja NSV Liidu sõja algust, koguti eesti vabatahtlikud kokku ja õpetati välja luuresalgaks Erna. Salga ülem oli kolonel Henn-Ants Kurg, Eesti viimane sõjaväeatasee Prantsusmaal. Salk moodustati Soome ja Saksa sõjaväeluurete koostöös luureks Punaarmee tagalas. Juuli alguses saadeti 65-meheline salk mere- ja õhudessandina Eestisse. Baas rajati Kautla soosaarele. Salk pidas lahinguid hävituspataljonide ja 22. NKVD diviisi väeosadega ning läks 6. augustil 1941 üle rinde Saksa poolele. Hiljem moodustati Erna salga baasil samanimeline eesti vabatahtlike pataljon, mis võttis Wehrmachti 217. jalaväediviisi koosseisus osa Vormsi, Muhu ja Saaremaa vallutamisest ning likvideeriti 10. oktoobril 1941. Pärast dessanti Muhusse, mis toimus Soome sõjaväe kiirpaatidel, läksid mõned Erna liikmed
Eri piirkondades. Otepää metsavendadel ühinenuna 12 salka (Karl Talpak). Otepääl võeti võim enne sakslaste tulekut. Rühmade tegevus oli koordineeritud, laagriõppused ja lahinguteks valmistumine. Tartu Partisanide Pataljon 1000 relv meest + 75 ohvitseri, kapten Talpak, liikusid edasi Tallinna vallutamisele hiljem. Põhja-Eestis moodustasid kohalikud koos Soomest tulnud eestlastega ,,Erna" grupi, kolonel Ants Kurg. Tulid 10. juulil paatidega Soomest randa ja liikusid edasi Soosaarele Kautla asunduse lähedal. Kogunes 500-2000 inimest. Juuli-augusti vahetusel siin ägedad lahingud. Saksa vägede koosseisus läbi lahinguid major Hans Hirvelaane pataljon.Kokku Saksa vägedega kaasa ca 1500 meest. Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941 Tartus alanud vastupanuvõitlejate väljaastumine Nõukogude okupatsiooni vastu. Juuli alguses läbisid Tartu sakslaste eest taganevad Punaarmee üksuste voorid. Põgenevad
Peres oli peale tema veel 3 last: Leopold, Emilie ja temast 17 aastat noorem Paul. Enno õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust. Ülikooli ajal liitus erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne(Riias korporatsioon Vironia). Töötas mitmete ajalehtede toimetuses(Tartu Postimees, ajakiri Linda jt). 1905 kaitses lõputöö kaubandusteaduste alal. 1906 tuli Eestisse tagasi ja läks kodutallu Soosaarele. Kodus hakkab kirjutama luuletusi ja oma ainukese proosateose. 1909 abiellus Olga Elfriede(Ella) Sauliga. 1910 sündis tütar Liki. Töötas asjaajana Valga krediidiühingus. 1919 koliti Haapsallu, töötas koolinõunikuna Läänemaal. 7.märts 1934 Ernst Enno suri. Looming: Varajased luuletused olid vabavärsilised. 1903-1905 avaldas ta Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse. 1909 ilmus esimene luulekogu ,,Uued luuletused". 1910 ilmus teine luulekogu ,,Hallid laulud"
RAUAAEG 1-2 at. eKr. esimesed linnused nt. Jägala linnus, primitiivne, asub Vääna jõe ääres, kaitstud valliga ainult ühest äärest, suur (3ha), leitud kamm- ja nöörkeraamikat. Linnuste ehitamine 4-5 saj. (rahvasterändamise ajal). Eestis paarsada linnust. Linnuste tüübid: · Ringvalllinnus e maalinnus Põhja-ja Lääne-Eestis, kaitseelemendiks kõrge müür (kuivmüür, kuna lubimörti ei tuntud). Taraanide poolt kergesti hävitatavad va. kui ehitatud soosaarele. Kõige tugevam oli Varbola (maa-aluse käiguga). On restaureeritud (taastatud ka väravkäik ja 13m sügavune kaev, mille ülaosa ümbritseb paest müürsein) Linnusest leitud vanu münte, savinõude tükke. Suur linnus ka Valjala Saaremaal, kui see lagunenud. · Mägilinnus, puulinnused Lõuna-Eestis, ehitatud kõrgendikele nt. Otepää ja Tartu linnused. · Neemiklinnused- 3 küljest looduslik kaitse, 1 külg kaitstud valliga. Nt. Jägala linnus,
Ka neemiklinnustel ja mägilinnustel rajati suured vallid. Kõigil linnustel on ringvallid. Sisuliselt kõik linnused, mis rajati olid tuntuvalt kaitstumad. Kõige paremini olid kindlustatud värava juurde viivad teed. Kindluseni viiv tee on tehtud tavaliselt päripäeva. Nii jäi ründajal katmata külg - mõõgakäsi - kaitseta ja oli hea neid peksta ja pilduda. Soontaganas oli aga vastupäeva teekene. Seal kasutati võib- olla aga looduslikku kuju ära. Soontagana oli ehitatud soosaarele. Lõhavere linnus kuulus eesti ühele kõige tuntumale vanemale Lembitule. Seal oli üks eriti suur hoone 8x8m (teistes linnustes oli 5m tavaliselt), mis kuulus arvatavasti Lembitule. Sealt leiti uhke ese, mis oli arvatavasti Lembitu ema või lemmiknaise oma. Selles linnuses oli kaks kaevu: üks oli linnuse sees, teine jalamil.
võimeline looma nii lihtsat ja ehtsat väikest teost nagu ,,Kuresaare vanad". A. Hansen ei olnud ju nende haljusest ees mitte ainult ea poolest. Loiu Kuresaare taadi ja ta vasturääkiva eide paaripanekus, nende vegeteeriva vaikelu, väikeste riidude ja lepliku unustuse leidmises võib vast olla omajagu Gogoli mõju. Isegi kui nende patriarhaalsete maakehvikute kujusid oletada järglasteks, on meiemaa soosaarele asetatud taati eite omandanud täitsa eestilise tegumoe. Oma visandlikus kompositsioonis moodustab see teos juba tähelepandava kunstilise terviku. Humoristlikud ja karakterjooned sulavad hästi loomulikult ühte liigutavatega. Nii äratasidki algava kirjaniku külajuttudest just ,,Kuresaare vanad" arvustuse esmakordset ja kiitvat tähelepanu. 3. A. Hansen Tammsaarelt ilmus meie lugeva üldsuse ette jutustajana, ja jutustajaks on ta ka
relvastatud rühmitusi, moodustades lõpuks 1000-mehelise Tartu Partisanide Pataljoni, mis osales Tartu lahingutes. Üks osa pataljonist, Kapten Talpaku Kompanii (pildil) osales koos sakslastega sõjategevuses kuni Tallinna hõivamiseni. Põhja-Eestis koondas metsavendi 10. juulil 1941 Salmistu rannas dessandiga Soomest maale tulnud eesti vabatahtlike "Erna" grupp kolonel Henn-Ants Kure juhtimisel. Läbi vaenlase tagala liiguti Harju-, Viru- ja Järvamaa piiril asuvale soosaarele Kautla lähedal. Sinna koonati erinevatel andmetel 500-2000 metsavenda, kes pidasid juuli-augusti vahetusel ägedaid lahinguid punavägedega. Laager killustati ja vastupanu sellisel kujul neil hääbus. Hirvelaane pataljon tegi saksa vägede koosseisus Eesti vabastamislahinguid kaasa (Hans Hirvelaan). 1941. aasta 2./3. augustil asutas Hans Hirvelaan relvaüksuse Eesti vabatahtlike kompanii. 12. augustil otsustati seda suurendada veel ühe kompanii võrra ning üksust
annaabi.ee 
