Soomusrongid Priit 9a Soomusrongide vajalikkus Eesti vajas kaitseks uut relvastust ja sõidukeid otsustati hakata ehitama soomusronge Johan Pitka eestvedamisel VäikePatarei tänaval, kus vagunid soomustati ja varustati. Ehitust alustati 1918. aasta novembris. Soomusrong nr 1 ohvitserid Ehitus Eesti soomusrongidel puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Eesti sõjaväe Soomusrong Nr. 1 Vabadussõja ajal Relvastus Soomusrongide relvastus: § Mõlemal pool rongi suurtükiplatvormid § Kuulipildujavagunid (34 kuulipildurit). § ,,American Colt" ja ,,Maksim" tüüpi relvad § 7,70 ja 7,62 mm kergekuulipilduja ,,Lewis" § Laskeavad sõduritele
relvad on teatud mõttes päris huvitav teema. Kuidas ma sellest aru sain? Loen igapäevaselt uudiseid ning uurin aktiivselt Eesti ajaloolise pärandi, sh ka sõjaajaloo. Mind on köidanud erinevad teemad eri valdkondades. Kas relvaks saab pidada ka seda, et eestlased usuvad NATOsse ja Eesti kaitsevõimekusse? Minu arust on see küll päris tugev relv. Endausk ja ühtekuuluvustunne, mis puudub paljudel rahvustel. Lisaks sellele oli mul alati huvitav teada saada, missugune roll on Vabadussõja soomusrongidel olnud, missuguseid relvi kasutati vabadusvõitluse jooksul, missuguste vahendite kasutamisega teostati Utria dessant, Võnnu lahing jne. Relv võib vabalt ka nö „vaimne“ olla: tänapäevases ühiskonnas kasutatakse kiusamist, sallimatust, ahistamist ja vägivalda; ajaloolises perspektiivis kasutati punast ja pruuni propagandat, küüditamismeetmeid, hirmutamist, väljasaatmise ohtu. Lisaks eelmainitud
rügement" mida asub juhtima hans kalm 20 dets luukase kalevlaste malev( spordiklubi kalev liikmetest) 23 dets määratakse sõjaväe ülemjuhatajaks johann laidoner kes kutsub staabiülemaks polkovnik jaan sootsi. Viktor puskar- juhib lõuna eesti vägesid. Luuakse kuperjaanovi partisanide pataljon ( aastavahetuse kandis) 2-5 jaanuari 1919 lahingud toovad murrangu kogu sõjas 7 jaanuar eesti sõjavägi alustab pealetungi viru rindel suur osa soomusrongidel millede üldjuht on karl parts 9 jan vabastatakse tapa 14 jaanuar tartu 18 jaanuar narva 31 jaanuar pajulahing millest võtavad osa kuperjaanovi partisanid ja soome vabatahtlikud. Kuperjaanv saab surmavalt haavata sureb 2 veebruaril. 1 veb vabastatakse valga ja võru 4 veb vabastatakse petseri ja rinne kindlustatakse märtsist maini toimub sõjategevus 3 erineval rindel põhiliselt. Petrogradi pihkva ja põhja läti ( luuakse 3.diviis mida juhib ernst põder)
rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918. Esimene soomusrong polnud eriti kaitset pakkuv ning see tõttu järgmiseid soomusronge täiendati. Seinte vahel ei kasutatud enam lahtist liiva, mis sõidu ajal välja pudenes vaid kasutati seinte vahel liivakotte, osa vaguneid kaeti lehtrauaga. Hiljem hakati kasutama liiva asemel niinimetatud katlarauda, mida leidus laevatehastes. Lisaks kasutati veel enamasti kitsarööpmelistel soomusrongidel vene kaevikukilpi Lahinguvaguneid oli kolme tüüpi: dessant-, kuulipilduja- ja suurtükivagunid Dessantvagunis olid eluruum ja magamisasemed. Kuulipildujavagunil oli mõlemal küljel ja nurkades luukidega suletavad laskeavad. Suurtükivagunid olid erineva konstruktsiooniga vastavalt neil paiknevate relvadega. Vägede nappuse tõttu ei olnud ülemjuhataja käsutuses piisavalt reseve, millepärast kasutati soomusronge
mobiliseeriti, Märtsi lõpuks oli armee tugevus 9800 meest. · Märtsis võeti Punaarmeelt tagasi Jelgava ja Tukums. · Suhted Saksamaaga halvenesid, valitsus kukutati ja võimule tuli Saksameelne valitsus. Landeswehr: konflikti algus · Kokku oli lepitud kohtumine Csises, kus saavad kokku Laidoner ja Landeswehr´i esindaja, viimane aga ei ilmunud kohale ja Laidoner andis käsu soomusrongidel Läti aladele tungida. · Landeswehr´i väed vallutavad kerge vaevaga Csise, Eesti väed üritasid linna tagasi vallutada, kuid ebaõnnestunult. · Eesti väed suutsid Narva lähistel alla tulistada 3 saksa lennukit, mis olid teel Vene loodearmee poole eesmärgiga kaasata neid Eestivastasesse võitlusesse. Landeswehr : vaherahu · 10. juunil tehti Antandi vahendusel vaherahu.
Samasugune mõrv oli toimunud ka Rakveres. Seal jõuti laibad maha matta, Tartus aga mitte. Soomusrongid alustasid Tartust edasitungi Elva suunas, mille desandid vallutasid 15. jaanuaril.Kuid edasi rongid ei pääsenud, kuna Elva sild oli purustatud ja asuti seda taastama. Kuperjanovi partisaniüksus oli Tartus puhanud ja oma koosseise täiendanud ning ilmus 24. jaanuaril taas lahinguväljale. Ülemjuhataja allutas nad operatiivselt Soomusrongide divisjoni ülemale. Raudteel liikudes tuli soomusrongidel võidelda põhiliselt purustatud sildadega, vaenlase soomusrongidega ning maaväe patareidega. Otsustav pealetung Viimased lahingud Narva all Ajaloolisel Narval,mille müüride all on sajandite kestel toimunud ridamisi lahinguid idast peale tungivate vaenuvägedega, oli suur tähtsus ka Vabadussõjas. Sõda algas ja lõppes Narva kaitsmisega. Kogu sõjategevuse kestel oli lahingutegevus Viru rindel keskendunud Narva kaitsmisele
Von der Goltz alahindas eestlasi, ei osanud näha selles ohumärki ja andis 21. juunil oma vägedele käsu eestlaste rinne läbi murda. Sakslased murdsid Eesti vägede tsentrist läbi. See toimus lõigus, mida kattis Läti väeosa, kuid polnud vapralt võitlevate lätlaste süü. Nüüd olenes kõik sellest kas sakslased suudavad saavutatud edu arendada ja eestlaste tagala pahupidi pöörata, või õnnestub Eesti vähedel läbimurre viimasel hetkel riivistada ja vastupealetungile minna. Soomusrongidel õnnestus sakslaste edenemist mõnevõrra pidurdada ja siis hakkasid Lode jaama juures rulluvasse tulemöllu saabuma abiväed, kõige esmalt Kuperjanovi pataljon, mis otse rongist lahingusse tormas. Sakslased pandi seisma, öösel saabus eestlastele veel abivägesid ja järgmisel päeval (22. juunil) läksid Eesti väed vastupealetungile. Sakslasi löödi Starte teeristil, Skangali mõisa juures ja mujal. Eesti sõdureid valdas
*26 november 1918 tungis punaarmee üle Eesti piiri(algas vabadussõda) *Eestis elavad enalased kuulutasid välja moskva ettekirjutusel Eesti Töörahva Kommuun(Jaan Anwelt) *Punaarmeel oli suur edu lahingutegevuses. *Murrak saabus 1919 Jaanuaris(Johan Laidoneri tegevus) *Laidonari juhtimisel pandi paika kindel struktuur. *Oma riiki asusid kaitma vabatahtlikud, kooliõpilased, õpetajad. *Laidonar koondas vabatahtlikud eriväeosadesse. *Eriline tähtsus oli vabadussõjas soomusrongidel ja rauteel. *Eestit abistasid: I Soomest. II Inglismaalt *2 Jaanuaril 1919 andis Laidoner käsu vastupealetungi. *Soomusrongide abiga vallutati tagasi Tapa. Lõigati läbi punaarmee ühendustee Põhja- ja Lõuna Eesti vahel. *Soomusrongidega ühines Julius Kuperjanovi. *Viru rindel vabastati 19. Jaanuaril 1919 Narva. Juhtis Aleksander Tõnisson. *Narva vabastamisel oli suur tähtsus utria dessandil. *Lõuna Eestis toimus VabadusSõja verisem lahing, seotud Paju mõisaga.
eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. 1918 a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise vüimatuks. Novembri algul puhkes revolutsioon, kukutati keiser ja seati ametisse sotsialistlik valitsus. 11.nov 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, Ajutine Valitsus astus taas kokku. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 (48-54) Kaart nr. 12 : Eesti vabastamine, aeg, Narva ja Tartu tagasivallutus algas 6.jaan. 1919. Suur roll soomusrongidel. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ja 19.jaan. vabastati Narva dessantüksuse poolt. Soomusrongid ei saanud puruks sildade tõttu minna kaugemale Rakverest ning suundusid Tartu poole, mis vallutati tagasi 14.jaanuaril. 1.veebruaril vabastati Valga ja Vöru ning 3 päeva hiljem ka Petseri. Lõunarinde olukord eestlaste edu sundis tegema ümberkorraldusi Vene poole peal. Loodi Eesti Punaarmee ning suunati 75000-80000 inimest veebruaris Eesti peale. Ca.
01.01.1919 - Punaarmee vallutas Tõrva. 02.01.1919 - Eesti väed sooritasid viimase taandumis lahingu. 03-07.01.1919 - Murde lahingut, mille käigus initsiatiiv läks Eesti poolele. 05.01.1919 - formeeriti 6 vabatahtlikest koosnevat armeed. Need said võrreldes teistega parema varustuse. 07.01.1919 - Toimus murrang sõjategevuses. Eestlased asusid vastupealetungile ja haarasid initsiatiivi. 09.01.1919 - Vabastati Tapa. Operatsioon kestis 4 tundi. 10.01.1919 - Vabastati Rakke. Eesti soomusrongidel oli suur tähtsus, sest taganevad venelased ei märganud raudteed lõhkuda. Nõukogude liidu taganemine oli paaniline. 11.01.1919 - Eestlased alustasid pealetungi Rakverele. Enamlased kartsid neid nagu kuradeid. Kõrgemalt poolt anti Venelastele käsk tappa kõik, kes vanglas parasjagu viibivad. 74 õnnestus viimasel momendil põgeneda. Hukati viimasel päeval 52 inimest. Hiljem avastati kolmest ühishauast 82 laipa. Kokku tapeti Lääne-Virumaal 203 inimest. Küüditati 160 ringis. 12.01
peale. Esimeses kahes suunas PA eriti vastupanu ei osutanud. Edasiliikumist takistasid eelkõige talvetingimused. Ägedamad lahingud vaalandusid piki Tartu-Valga raudteed. 17.01 võtsid soomusrongide dessandid enda kätte Elva. Paraku jõudsid punased enne Elva jõel oleva raudteesilla õhku lasta. Rongid jõudsid Elvasse alles 20.01. järgmistel päevade ägedad lahingud Elvast lõuna pool. Underna, Kirepi mõisate pärast, siis soomusrongidel juba päris tõsised kaotused. Laidoner tuli isiklikult Elvasse. 25.01 vallutati Rõngu alevik, seejärel Puka raudteejaam ning 27.01 jõuti välja Sangastesse. 27.01 kindralmajor Martin Wetzer (see, mis juba enne oli). Ajakaotus.Wetzer ei tundnud üldse Eesti olusid, kuid talle allutati kogu Lõunarinne. Tema käsutuses löödi 3 löögigrupeeringut. Wetzer jõudis anda pealetungikäsu 30.01ks. 05.11.2008 Hans Kalm. Wetzer. Puskar. Kalm. ...
Nendega ühinesid Kuperjanovi partisanid. 14 jaanuar jõuti Tartusse (eelnevalt oli ka veits kokkupõrkeid). Punaarmee oli koondanud sinna lisajõude ning järgmine päev tuli linna vabastajatel pidada kaitselahninguid läti küttidega. Valga ja Võru vabastamine. Paju lahing, Pärast lühikest hingetõmbepausi suunduti Valga alla. Valga oli ülitähtis raudteesõlm, mille kaudu toimus suurem osa Nõukogude Läti varustamine. Peajõud liikusid soomusrongidel Tartu-Valga raudteed pidi, lüües vahepeal lahinguid punalätlastega. Rinde vasak tiib liikus Võru suunas, et lõigata läbi Pihkva-Valga raudtee. Valga kaitseks koondas Punaarmee suured jõud. 31. jaanuaril toimus Valgast põhja pool Paju lahing- üks Vabadussõja verisemaid lahinguid. Surmavalt haavata sai ka J.Kuperjanov. Alles õhtul õnnestus kütid välja tõrjuda. 1. veebruar marssis Rahvavägi Valka ja sama päev vabastati ka Võru.
Põhjapoolset suunda kaitsesid Eesti soomusrongid, kes esialgu pidasid Landeswehri rünnakutele vastu. Piki Pihkva maanteed liikuv Landeswehri rünnakukolonn sundis Eesti väed küll taanduma, aga mitte kaugele, Rauna linnuse varamest pandi Landeswehri rünnak seisma. Landeswehrlased suutsid just Läti polgus saavutada edu - raudtee ja maantee vahele tekkis üsna ulatuslik katmata ala - Landeswehr sai võimalus tungida Eesti soomusrongide tagalasse. Soomusrongidel ei jäänud midagi üle, kui tagasi tõmbuda, Lnadeswehr pääses üle Rauna jõe ja lähenes Volmarile. Selleks ajaks sai Eesti pool esimest toetust. Alampolkovnik Reekile tegi muret ka see osa Landeswehrist, mis liikus mööda maateed, saadeti kaitse 6. polgu sapöörikomando ja nende põhijõuks oli soomusauto "Vanapagan". 22. juunil toimusid ägedad kaitselahingu Võnnu ümbruses. Toimusid lahingu Loode raudteejaama ümbruses, Rauna piiskopilossi varametes - 22.
annaabi.ee 
