W. O. Focke järgi eristatakse muraka perekonnas 12 alamperekonda. Muraka perekonnas on umbes 400 liiki, neist kasvab Eestis looduses kuus liiki. Põhilisteks vaarikasortide lähteliikideks on harilik vaarikas ja selle teisendid. Tabel 1. Liigiline kuuluvus Alamperekonnad Liikide arv Tähtsamad liigid Rabamurakas 1 rabamurakas Chamaemorus R. chamaemorus Soomurakas 14 soomurakas R.arcticus Cylactis lillakas R. saxatilis Vaarikas 200 harilik vaarikas R. idaeus Idaeobatus läänevaarikas R. occidentalis Pärismurakas üle 2000 põldmurakas R. caesius
kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Rannamännik Remnispeal Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand- seahernest. Soomurakas Rand-seahernes Mets-kuukress Loomastik Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, aga ka suurkiskjatele -- karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis viimseks pelgupaigaks hiljuti välja surnud euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid. Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele, eriti aulidele, vaerastele ja kauridele. Euroopa naarits Aulid
pisut lammimetsi. Klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Altja jõe orus on salukuusikuid. Suuremaid lodumetsi leidub Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres. Lisaks metsadele on rahvuspargis esindatud ka rabad. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla ning endiste rannavallide vahel olev Pudisoo. Liigirikkaid niite on säilinud seal ainult alla 10%. Haruldasemad taimeliigid lahemaal on mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hallkäpp, soomurakas, siberi piimik ning rand-seahernes. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuukress http://nagi.ee/photos/tuulehell/1475191 http://lemill.net/content/exercises/infootsing-teemal-karbid Kasutatud kirjandus 1. http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark 2. http://www.estonica.org/et/Loodus/Lahemaa_Rahvuspark/ 3. http://www.miksike
Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, mustikas · Puhmikud-maasikas
Eriti kaunis on Nõmmeveski juga ja Valgejõel (Lisa 5 pilt 9). Järvedest suurim rahvuspargis on Kahala järv, jõgedest suurimad on Lohja ja Käsmu. Lahemaa rahvuspargis on palju rabasi. Metsadest valitsevad Lahemaal okasmetsad. Ehteks on haruldaste pangametsade kiilud klindinõlvadel ning jõgede kanjonites. Jõgede kallastel leidub kitsate ribadena lammimetsa. Taimharuldusi leiab Lahemaalt suhteliselt vähe, olulisematest liikidest kasvab siin soomurakas ning siberi piimikas. Linde on Lahemaal kohatud 222 liiki. Sealt pesitseb arvukalt nii mere-, ranna-, niidu- kui ka metsalinde. Rannik on peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Keskkonnaamet) KOKKUVÕTE Töö alguses ma ei teadnud, et meie Eesti loodus on niivõrd eriline. Meie rahvuspargid on hinnatud turistidel vaatamisväärsusena. Algul ma ei olnud sellest teemast vaimustuses ta
(Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 17,18) Puistute keskmine vanus on riigimetsas 58 ja erametsas 52 aastat (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 17). 2.4 Taimestik ja loomastik Kuna Eesti on suhteliselt väikse pindalaga riik on ka enamus loomi olemas kõikides paikades. Toon välja mõned, mis on kaitseall või siis lihtsalt huvitavad ja tüüpilised jõgevamaa elustikule. Taimed: Nõtke näkirohi; Sagristarn; Kõdu- koralljuur; Kaunis kuldking; Harilik sookold; Soomurakas Loomad: Kaljukotkas; Metsis; Jäälind; Must toonekurg; Suurkõrv; Pargi- nahkhiir; Suur rabakiil; Rabakonn; Vaskuss; Nastik; Rästik 3. Looduskaitse Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealasse, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191, 192) Endla looduskaitsealal (81,6 km2) kaitstakse Kesk- ja Ida-Eestile iseloomulikke,
kukkurviljad (enelas, pihlenelas (pole looduslikud)); Kibuvitsalised - sigimik keskmine v. ülemine, vili kuiv (mõõl, maran) v. lihakas (kibuvits, murakas, maasikas); Õunapuulised - sigimik alumine, õunvili (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu); Ploomipuulised - sigimik ülemine, luuvili (ploomipuu, kirsipuu, toomingas). N: lodjap-põisenelas, pajulehine enelas, kurdlehine kibuvits, koer-kibuvits, ojamõõl, püstmõõl, maamõõl, põldmari, vaarikas, lillakas, soomurakas, rabamurakas, metsmaasikas, muulukas, angervaks, angerpist, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, soopihl, kortsleht, harilik pihlakas, pooppuu, viirpuu, aed-õunapuu, pirnipuu, mets-õunapuu, laukapuu. Sk. Kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga. Vili: kupar. Piimmahl. N: laialehine kellukas, kurekellukas, nõgeselehine kellukas, harilik kellukas, ümaralehine kellukas, harilik sininukk, tähk-rapuntsel. Sk
pisikäppa kui Suurbritannia kõige ohustatumat orhidee liiki. Ohustatuse põhjusteks on välja toodud metsaraie, kasvukohtade vähenemine, trampimine, herbivoorsus ja kliimamuutus ning sellega seoses arvatakse, et see liik sureb lähitulevikus välja (Taylor & Roberts, 1992). Viiendas artiklis näidati, et lehitu pisikäpp on mükoheterotroofne orhidee, mis sõltub vajalike toitainete saamiseks Inocybe ja Hebeloma mükoriisadest (Liebel & Gebauer, 2011). Soomurakas, mesimurakas (Rubus arcticus) Leiti kaks artiklit. Üks artikkel käsitleb soomurakat kui väärtuslikku põllukultuuri ning mille saagikust vähendab oluliselt ebajahukaste, kahjustades soomuraka vilju ja lehti. Sellega võitlemiseks pakutakse välja ka alternatiive fungitsiidide kasutamisele (Kostamo et al., 2015). Teises artiklis võrreldakse kahte soomuraka kultiveerimisvõimalust, mille käigus määrati kultiveeritud soomurakate morfoloogilised ja molekulaarsed omadused,
ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) 2.5 Mesimurakas (Rubus arcticus) Mesimurakat tunnevad ilmselt vähesed. Kes on nime kuulnud, need peavad teda ilmselt rabamuraka teiseks nimeks. See oht on seda suurem, et mesimuraka laialt levinud nimi ongi soomurakas. Mesimurakat pole inimesed näinud seetõttu, et Eestis on tal väga üksikud leiukohad. Peamiselt kasvab see liik meist põhja pool 9 külmades tundrates. Haruldase taimena kuulub ta looduskaitse alla. Marjade tugeva meeldiva aroomi pärast peetakse mesimurakat Põhjamaades kõige paremaks liköörivalmistamise
peab olema kaitsealadel. Müür-raunjalg ( Asplenium ruta-muraria), (raunajalised) LK2 Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), (raunjalalised) LK2 Harilik sookold( Lycopodiella inundata), (kollalised) LK2 Koldjas selaginell ( Selaginella selaginoides),(selaginellilised) LK2 Kummeli-võtmehein ( Botrychium multifidum), (maokeelelised) LK2 Roomav akakapsas ( Ajuga reptans), (huulõielised) LK2 Püramiid-akakapsas ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Soomurakas ( Rubus arcticus), (roosõielised) LK2 Palu-liivkann ( Arenaria procera), (nelgilised) LK2 Vesilobeelia ( Lobelia dortmanna), (lobeelialised) LK2 Kollane kivirik( Saxifraga hirculus), (kivirikulised) LK2, direktiivliik Püramiid-koerakäpp ( Anacamptis pyramidalis), (käpalised) LK2 Kõdu-koralljuur ( Corallorhiza trifida), (käpalised) LK2 Harilik sookäpp ( Malaxis paludosa), (käpalised) LK2 (ainulehine) Soovalk ( Malaxis monophyllos), (käpalised) LK2
komisjoni eestvedamisel. Eesti punase nimestiku andmed on kättesaadavad Äärmiselt ohustatud liigid on näiteks salutakjas, Ruthe koduleheküljel Eesti eElurikkus. sõrmkäpp, soomurakas, ebapärlikarp, kalmumardikas, rohe-kärnkonn, peipsi siig, peipsi tint, suur-konnakotkas ja Kuidas punane nimestik tekib järvekaur.
Eoseid kannab juulist septembrini. Samblarinne: turbasamblad laikudena, mätastel palusammal, laanik, kaksikhambad. Raiestikel: suureneb mõnevõrra kõrreliste, paiguti ka tupp-villpea ohtrus. Metsauuenemine toimub peamiselt sookasega. Levik: sagedamini Kirde-, Kesk- ja Lääne-Eestis, tavaliselt moodustab üleminekuala madalsoo ja raba vahel. Tähtsaim taimekooslus: siirdesoo-männik KAITSTAVAD TAIMELIIGID SIIRDESOODES II kategooria: sookäpp, soohiilakas, tume nokkhein, soomurakas, kollane kivirik, koldjas selaginell III kategooria: kuradi sõrmkäpp KAITSTAVAD TAIMELIIGID SOOMETSADES 58 II kategooria: kõdu-koralljuur (üle Eesti), nõmmluga (Edela-Eestis ja Võrtsjärvest kagus) väike käopõll (üle Eesti), soovalk (üle Eesti), harilik jugapuu (Lääne-Eestis) III kategooria: kaunis kuldking (üle Eesti), vööthuul-sõrmkäpp (üle Eesti), ungrukold (üle
3 g), must leeder (suurte viljakobaratega, väikeste punaste või mustade kivi sisaldavate marjadega), lodjapuu marjad (punased, sinised või mustad, väga parkainerikkad, magusamad on kanada lodjapuu mustad viljad, enamus liike ei ole söödavad), põldmari ehk pampel (ehk aedmurakas, liitmari, vili sinakasmust või must) ja murakas (liitmari, liigid on rabamurakas mesikollane, kitsemurakas tumepruun ja soomurakas ehk mesimurakas punane). 6.4. Pähklid Pähklid on kõrge kalorsusega, kuna sisaldavad 30...75% rasva ning 15...25% valku. Neid tarvitatakse toiduks toorelt, röstitult, valmistatakse õlisid ning kasutatakse laialdaselt kondiitritööstuses ja kulinaarias. Kreeka pähkli vili koosneb paksust puisest koorest ja tuumast, millel on ebaühtlane ja tugevalt laineline pind. Toored pähklid on erakordselt C-vitamiini rikkad, mille sisaldus valmides väheneb järsult
annaabi.ee 
