Eesti teise maailmasõja ajal Kokkuvõttev Omariikluse kaotus Sõja vältimiseks kirjutati 28.september 1939. aastal baasidelepingule alla 1940- valitsuse vahetus Baltimaades 17.juuni 1940- NL okupeeris Eesti & Läti. Uus Valitsus- Johannes Vares-Barbarus 6.august 1940- Eesti võeti vastu NSVL koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, ...
metsavendade vastu, rüüstasid külasid ja tapsid rahulikke elanikke. Saksa okupatsiooni ajal oli eestlastel võimalus asuda vabatahtlikult Saksa armeesse, et kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Hiljem läks ka Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonile ja need, kes ei soovinud sõdida Punaarmees ega Saksa armees, ühinesid Soome armeega. Mindi appi soomlastele võitlema Punaarmee vastu. Neid nimetati soomepoisteks. Paljud mehed ja naised hakkasid ka metsavendadeks, et partisanidena sõidelda Nõukogude või Saksa okupatsiooni vastu. Kõik need valikud olid eestlastele justkui pealesunnitud, need olid valikud kas halva või veel halvema vahel. Eestlastel puudus tookord valik ja võimalus sõida oma riigi eest. See võimalus saabus alles 50 aastat hiljem ja seekord ei jätnud eestlased seda võimalust kasutamata.
keelatud värvata armeesse okupeeritud riikide mehi. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, kes tahtsid hingest punast võimu Eestist eemal hoida. See natuke Vene võimu, mis Eestis alguses oli, näitas kõigile ära, kui halb ja kole on Nõukogude võim. Hiljem hakkasid ka sakslased kasutama sundmobilatsiooni, mistõttu vähenesid Eesti meeste valiku võimalused veelgi rohkem. Oli ka neid kes läksid Soome ja liitusid Soome armeega, neid kutsuti soomepoisteks. Üks valikuvõimalustest oli ka metsavendlus. Sõja lõpuaastatel hakkas üha rohkem inimesi põgenemine läände. Kokku lahkus Eestist umbes 80000 inimest, kes kartsid punast võimu. Ka poliitikute valikud olid piiratletud. Maailmasõja puhkedes, kuulutas Eesti end kohe neutraalseks, et vältida inimohvreid. Selline poliitika tundus tol ajal väga mõistlik. Poliitikute teine suur valik oli liitlaste otsimine, mida siiski ei teostatud. Eesti sai endale hädavaevu liitlaseks vaid Läti
ja puhastasid Eestit Punaarmee riismetest. Venemaale rindele saadeti idapataljon ja politseipataljon. 1942. aasta augustis kuulutati välja Eesti SS-leegion, mis ei osutanud eriti populaarseks, kuna eestlastele ei meeldinud sõdida ka Saksa poolel. 1943. aastal kuulutati noorte sundvärbamine. 1944. aasta alguseks saadi kokku 11 000 mehest koosnev 20. Eesti SS- diviis. Esimene pataljon, mis üldse rindele sai oli pataljon Narva. Osad mehed läksid ka Soome sõjaväkke ja neid kutsutakse soomepoisteks. Nende juhiks seal sai kapten Karl Talpak. 1941. aastal toimunud vene mobilisatsioon viis ära eesti paarkümmend tuhat eesti poissi, kes pidi minema Punaarmeesse. Eestis moodusati 22. territoriaalne laskurkorpus, kes pidi võitlema Saksa vägede vastu. Venemaale viidud sõdurid saadeti tööpataljoni, kus paljud ka surid. Neist, kes ellu jäid, moodustati 8. Eesti laskurkorpus. Nad said ka Eesti pinnal võidelda aastal 1944. 1944
Ka see valik oli eestlaste poolt õige, hakata vastu, näidata, et nad pole alla-andjad. 1942. augustil hakati looma Eesti SS-leegionit. Kuid liitujaid sellega oli vähe, sest oldi pettunud sakslastes. Sellepärast algas sundvärbamine ja mõni aeg hiljem sundmobilisatsioon. Paljud eestlased suundusid nüüd Soome, minnes appi soomlastele, kuna nad ei tahtnud võidelda Saksa sõjaväes vaid koos soomlastega Punaarmee vastu. Neid hakati nimetama soomepoisteks. Neist oli palju abi hiljem Tartu kaitsmisel Üldmobilisatsioon kuulutati välja 10. jaanuaril. Sellega kutsuti rahvast kommunistide ja kommunismi vastu võitlema. Eestlased tahtsid väga oma kodumaad kaitsta ja neid kogunes kokku pea 40 000 ja kõik olid valmis Eesti eest võitlema. Venemaa alustas küll terrorirünnakuid Eesti linnadele, aga see tegi eestlasi veel vihasemaks ja eestlased hakkasid veel raevukavalt võitlema venelaste vastu.
Need, kes olid vabatahtlikult Saksa armeega liitunud, tegid seda peamiselt selleks, et kätte maksta Nõukogude Okupatsiooni ajal toimunu eest. Kuid aina rohke hakkasid eestlased Saksa sõdurites pettuma. Enam ei tahetud vabatahtlikult astuda nende armeesse ja algas sundvärbamine. Algas sama lugu, mis leidis aset Nõukogude Okupatsiooni Andra Lepper 11B ajal. Need, kes ei soovinud sõdida kummaski armees, põgenesid Eestist. Enamasti mindi Soome. Soome armeega liitunud eestlasi kutsuti Soomepoisteks. Kokku teenis Soome armees umbes 3500 eestlast. Peale Soome põgeneti ka mujale väga palju. Enamasti oli tegemist paadipõgenikega, kes sõudsid väikeste kalapaatidega, mis olid tihti peale ka ülerahvastatud, näiteks Norrasse või Rootsi. Väga paljud jõudsid lõpuks välja Ameerikasse ja Austraaliasse. Eestlaste seas hakkas sundmobilisatsioonide ajal suurt populaarsust koguma metsavendlus. Metsa põgenesid need mehed, kes ei tahtnud minna punaarmeesse ega Saksa armeesse
Metsavendade tegevus, mis saadi võimude poolt kontrolli alla alles aastaks 1953 näitab kõige reaalsemalt eestlaste soovi oma omariiglust säilitada. MRPga läks Eesti kõrval Nõukogude Liidu mõjusfääri ka Soome. 30.nov 1939 algas Talvesõda, kuigi 12.märts 1940 Talvesõda lõppes, toimus 19411944 Soome ja NSVLiidu vahel Jätkusõda. Eesti mehi, kes läksid soomlastele appi nii Talve kui Jätkusõjas nimetakse soomepoisteks. Soomepoiste tegevuse eesmärgiks oli võidelda NSVLiidu agressiooni vastu nii Soomes kui Eestis. Pärast Jätkusõja lõppu tulid soomepoisid Eestisse ning võitlesid siin Punaarmee pealtungi vastu. Soomepoiste üksuseks oli 200 sõjaväe rügementi ( usun, et oleksin võimalusel osalenud soomepoiste tegevuses, sest olen vastu agressioonile ). Üheks Teises maailmasõjas langetatud valikuks oli põgenemine läände
Meestele pakuti valikut Saksa rindeväeosade ja tööteenistuse vahel rindevööndis või Saksamaal. Eestlastest moodustati 20. Eesti SS-diviis, kuna tõusis leegionäride arv ning leegioni esimene allüksus saadeti pataljon Narva rindele. Osade eestlastel polnud valikuid, kuna neid värbati sunniviisiliselt armeesse. Eestlased kes ei tahtnud sõdida Puna- ega Saksa armees läksid vabatahtlikult Soome armeese. Soome armeega liitunuid eestlasi nimetati soomepoisteks, kelle juhiks sai kapten Karl Talpak. Soome vägedes teenis üle 3000-de eestlase, eestlastest moodustati Jalaväerügement 200, mis osales ka tõrjelahingutes Karjalas. 1944-ndal aastal naasesid pooled soomepoisid Eestisse, et kaitsta Eestit Punaarmee uue sissetungi eest. Soome armeesse minek oli kõige parem, kuna see oli vabatahtlik ning sõdida sai suure Nõukogude Liidu ja Saksamaa vastu. Sõja ajal põgenes üle 70 000-de eestlase paatidega Rootsi ja läände, kuigi paljud
saatsid selle pärast laiali ja vangistasid osa ministreid.Kohalike elanike toel liikusid vaid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi, hõivates 1941.a. juuli alguseks Leedu ja Läti.Selgus,et Balti riikides iseseisvust ei taastata.Kehtestati okupatsioonireziim,mille ohvriks langes tuhandeid inimesi.Holokausti käigus hävitati pea täielikult kohale jäänud juudid,tapeti kõik mustlased. Tuhanded eestlased-lätlased-leedulased liitusid vabatahtlikult 1941.a. Saksa armeega. Eestis nimetati soomepoisteks neid,kes ei liitunud Saksa armeega ja suhtusid sellesse eitavalt, need mehed põgenesid. 1944.a. Punaarmee murdis läbi sakslaste kaitseliinid Leningradi all ja jõudsid Narva alla. Eesti ja läti üksused etendasid suurt rolli selles,et idarinde põhjaosas peatati Punaarmee pealetung peaaegu pooleks aastaks.2.septembril 1944 astus sõjast välja Soome ja Hitler oli sunnitud andma korralduse Saksa väed Eestist tagasi tõmmata. Hitler käskis väegrupil Nord taanduda Kuramaale.
Kuna teati, et on vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Siiski leidus tuhandeid eestlasi, lätlasi ja leedulasi, kes olid kommunistide kuritegudest nii kibestunud, et tahtsid vabatahtlikult 1941. aastal Saksa armeega liituda. Samas leidus neid, kes suhtusid sellesse täielikult vastumeelselt. Leedus põgenesid vastumeelsed mehed metsadesse, Eestis aga Soome, et võidelda küll kommunistidega, kuid mitte Hitleri lipu all. Neist moodustati omaette grupp ja neid nimetati Eestis soomepoisteks. Paraku pidid kümned tuhanded sunniviisiliselt siiski Nõukogude Liidu all olema. 8 päeva enne NSV Liidu - Saksamaa sõja algust 14.06.1941 viis Nõukogude okupatsioonivõim Eestis läbi esimese massiküüditamise. Kohalike elanike toel liikusid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi. 1941. aasta juuli alguseks hõivati täielikult Leedu ja Läti. Eesti mandriosas, aga jätkusid lahingud kuni augusti lõpuni ning saartel kuni novembri alguseni
Eesti SS-leegion aga see polnud populaarne, sest Saksa väed olid pannud rahva pettuma. Sellepärast kuulutas Eesti Omavalitsus märtsis 1943 välja noormeeste sundvärbamise. Sundmobilisatsioonid Saksa armeesse tekitasid eestlastes pahameelt ja soovi kõrvale hoida. Lahkuti Eestist. Põgeneti Soome, sest paljud neist, kes ei tahtnud olla Saksa vägede all, olid valmis võitlema Punaarmee vastu ja aitama kaasa Soome vabadusvõitlusele. Soome armeega liitunud eestlasi nimetati soomepoisteks ja nende juhiks sai Karl Talpak. Samas osales mõnikümmend tuhat eestlast Teises maailmasõjas ka Punaarmee poolel. 1941. aasta suvel võitles Venemaa pinnal sakslaste vastu 22.territoriaalne laskurkorpus, kus kuulus umbes 7000 eestlast. Samal ajal veeti Eestist Venemaale 32000 mobiliseeritut. Mobiliseeritud saadeti tööpataljonidesse, mis olid nagu sunnitöölaagrid. Ülejäänud pääsesid Moskvas langetatud otsusega kutsuda ellu Eesti rahvuslikud väeosad. 38. Aasta 1944 1944
ka · Legenaarne õpetaja Pudi lahkus ka. · Õp. Ussisoo tuli vabariigiaastapäeval sini-must-valge lipuga kooli ja siis on ta nüüd kadunud meil. · Osa õpetajaid oli punaarmees. · Kaotati 11 õpilast Sakslaste okupatsioon: muutus palju · Rahvuslikud sündmused/sümbolid lubatud · Sakslased panid marmorvahvli tagasi · Poiss pandi püsti 19 poissi läks Soomepoisteks, 44 lend. Aasta 43- 44ndal aastal lõppes õppetöö märtsikuus. Märtsi pommitamine, 1944. Saksa võim oli Eestis. Narva, Tapa (raudtee sõlm) pommitati maatasa. Tartu ja Tallinna sai ka pihta. Vanalinn jäi terveks, kuid kesklinn oli suht pommitatud läbi. Viadukt, Olümpia, Ülemiste. 44ndast tuli venelaste 2. okupatsioon. Õpetati Eesti keeles, kuid õppekavad, õpetajad jne. Muutusid sarnaseks sellega, mis oli 1. okupatsiooni ajal.
nende soovimatust mõista kohalike rahvaste vaba-dustaotlusi. Siiski leidus tuhandeid eestlasi-lätlasi-leedulasi, kes olid kommunistide kuritegudest nii kibestunud, et liitusid vabatahtlikult 1941. aastal Saksa armeega. Samas leidus neid, kes suhtusid sellesse eitavalt. Leedus põgenesid sellised mehed metsadesse, Eestis aga Soome, et võidelda küll kommunistidega, kuid mitte Hitleri lipu all. Neist moodustati omaette rügement ja neid nimetati Eestis soomepoisteks. Paraku pidid kümned tuhanded sunniviisil NSV Liitu viidud eesti, läti ja leedu mehed sõdima ka vastaspoolel. Olukord muutus 1944. aastal, mil Punaarmee murdis läbi sakslaste kaitseliinid Leningradi all ja jõudis Narva alla. Nüüd leidsid ka Eesti ja Läti rahvuslikud ringkonnad, et tuleb Saksa vägede koosseisus kommunistliku terrori tagasitulekule vastu hakata. Loodeti, et nii õnnestub üles
Näiteks 6. Juuni 1944. aasta seisuga liitus SS-üksustega koguni 85% tööteenistusest naasnutest. 1943. ja 1944. aastakäigu tööteenistusse värvatud poisid viidi aga automaatselt sõjaväkke, tüdrukud suunati peamiselt meditsiiniõdedeks õppima. 1943 aasta kevadest umbes 3500 kuni 5000 eestlast, pagesid Saksa sõjaväkke mobiliseerimise eest Eestist Soome, liitusid seal Eesti üksustega ja kuna enamasti oli tegu 19-25-aastaste noortega, hakatigi neid soomepoisteks kutsuma. Peale mobilisatsiooni kutsutud vanuserühma kuulunud noormeeste põgenesid Soome ka noored, vallalised naised, keskealised mehed ja naised, vähemal määral ka perekonnad, kes jäid sinna ootama olukorra normaliseerumist kodumaal või hakkasid otsima võimalusi edasiliikumiseks Rootsi. Osa Soomes võidelnutest põgenes hiljem Soomest Rootsi, kuid orienteeruvalt kuni 500 kodumaale tagasi pöördunud meest
annaabi.ee 
