Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soome Vabariik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahaühik, tähtsaimad, soomlasi, president, tarja, halonen, ajavöönd, saart, pinnamoe, lapimaa, lähisarktiline, talved, soojad, suved, tipus, looju, majandussuhted, piiras, turumajandusega, tööstusriik, kogutoodang, suurbritannia, majandusharud, metallitööstus, telekommunikatsioon, elektriseadmed, eksport, liitusid, euroga, demograafia, asunud............................................................15 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 16 3 SISSEJUHATUS Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart. Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata.
................................ 14 10 SOOME EESTIS..................................................................................................................15 3 SISSEJUHATUS Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata.
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. ÜLDANDMED
kohal. Soome pindala on 338 430,53 km2 (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km2 aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995. Loodus Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Kuid tal puudub juurdepääs Põhja-Jäämerele. Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart. Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva. Majandus Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, telekommunikatsioon ja
SOOME · Soome lipp · Soome vapp Riigihümn Maamme (Vårt land) Pealinn Helsingi Pindala 338 419,13 km² Riigikeel (ed) soome ja rootsi Rahvaarv 5 304 800 (2008) Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² · Soome Vabariik Riigikord vabariik President Tarja Halonen Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd IdaEuroopa aeg ROKi kood FIN Telefonikood 358 · Soome kaart Soome · Soome Vabariik paikneb Rootsi ja Venemaa vahel. · Soome on üks Põhjamaadest. · Ahvenamaa saared kuuluvad Soome koosseisu.
Soome Vabariik Koostaja : Angeliis Pallon Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku
keeltest, mis ei ole indo-euroopa päritolu. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. rahvaarv:5 279 228(02.02.2007a),mismoodustab 1.1%el-15rahvastikust. Riigikord :vabariik Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart. Helsingi on Soome pealinn,kusjuures linnastus,s.t Suur-Helsingis elab 1233 tuhat inimest , mis on veerand kogu riigi rahvaarvust.helsingi on Soomepoliitiline ,majanduslik ,vaimne,teaduse ja kultuuri keskus. Helsingi elanikest on 6.2% rootsikeelsed ja seega ametlikel andmeil kakskeelsed. Soomes on umbes 1,4 miljonit perekonda.Naiste keskmine eluiga Soomes on 82aastat ,meestel 75aastat. Naised moodustavad 52%riigi tööjõust KLIIMA
Juuli,august, september, oktoober,november püsib + kraadi juures. Novembri alguses läheb külmaks ja detsembris on juba -5 kraadi külma. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Lõuna-Soomes kestavad talved (ööpäeva keskmine temperatuur alla 0°C) tavaliselt umbes 100 päeva, lumi on maas novembri lõpust kuni aprillini. Temperatuuri miinimum
*Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 m üle merepinna. *Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi * Kui mitte arvestada edelaosa mõningaid tammikuid ja põhjaosa tundrapaljandikke, kuulub soome Põhja okasmetsavööndisse. Metsad võtavad enda alla ligi 70 % riigi territooriumist. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides
korrastatus. Esineb vähe korruptsiooni, on madal kuritegevuse tase, ei esine rahutusi ja inimeste rahulolu oma riigiga on kõrge. 1.2. Maahaldusjaotus Pildil 2. on näidatud Soome läänide paiknemine (maahaldusjaotus). Soome jaguneb kuueks lääniks (sulgudes läänide pealinnad): 1. Lõuna-Soome (Hämeenlinna) 2. Lääne-Soome (Turku) 3. Ida-Soome (Mikkeli) 4. Oulu (Oulu) 5. Lapimaa (Rovaniemi) 6. Ahvenamaa (Mariehamn) Pilt 2. Soome jaguneb kuueks lääniks. Lõuna Soome läänis elab 2 miljonit elanikku. Seal asub ka riigi pealinn (suurim linn) Helsinki. Pildil 3. on näidatud Soome lipp ja pildil 4. Soome vapp. Pilt 3. Soome lipp. Kinnitatud 29. Mai 1918. Pilt 4. Soome vapp. Kehtiv alates 1560. aastast. 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE 2.1. Paiknemine maailma pingeridades Soome on viimati avaldatud rahvusvahelise inimarengu indeksi järgi 21
Ka saab kajastamist Soome rahvastik, rahvarvu muutused ja Soome suurimad linnad. Juttu tuleb ka Soome maavaradest ja energiast. Mööda ei saa minna ka Soome põllu- ja metsamajandusest. Lõpus on juttu ka transpordist ja turismist. Üldandmed Riigihümn Maamme (Vårt land) Pealinn Helsingi Pindala 337 030 km² Riigikeel(ed) soome ja rootsi Rahvaarv 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² President Tarja Halonen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Tippdomeen .fi Telefonikood 358 (1) Geograafiline asend Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Soome on üks Põhjamaadest. Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.
Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabariik Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000)
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
