1 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Anne-Mai Edala Jean Sibeliuse soololaulud ,,Teemant märtsilumel" klaveri- ja orkestriversioonis Kursusetöö Juhendaja Maia Lilje ' Tallinn 2008 2 ABSTRAKT Jean Sibelius on helilooja, keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed. On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister, kuid tema saavutustega väiksemates zanrites ei ole just paljud kursis. Oma kursusetöös proovingi tutvustada Jean Sibeliuse vokaalmuusikat ning täpsemalt soololaule. Püüan leida vastuseid küsimustele, miks suurmeistri laulud ei ole väga populaarsed tänaste lauljate repertuaaris ja mida erilist on Sibelius soo...
ning konservatooriumis õppejõuna. Elukäik Osales Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis. Asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori. Oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Looming Kõige tuntum tema lauludest on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand". Tuntumad soololauludest on loodud "Hämardunud rannal","Alla valgete kaskede" ja "Pää kohal toomeke". Tunnustused 1947 Stalini preemia 1951 Stalini preemia 1947,1948,1949,1950,1965 ENSV riiklik preemia 1951,1967,1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 Orden "Austuse märk" 1970 Lenini preemia 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1988 Austuse orden Gustav Ernesaks on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993.a
muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist. 1900. aastal moodustas ta kooliõpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest esimese eesti sümfooniaorkestri. Aleksander Läte looming sisaldab ligi 150 koorilaulu kõrval ka 15 soololaulu, kantaate, orkestri-, klaveri-, ja viiulipalu. Läte on eelkõige hinnatud koorikomponist. Tuntuimad koorilaulud: ,, Kus Põhjalahe kohiseb", ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Laul rõõmule", ,,Küla kõrtsis" ,,Pilvedele". Soololauludest on tuntuim ,,Primula veris".Orkestriteostest võib avamägu ,,Kalevala" kõrval nimetada ja lühemaid palu ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Kantaatidest ,,Rändaja ja tähed".
Oli kasutatud kohatut kõnepruuki ning kaasaaegseid väljendeid kuigi etendus on pärit ammusest ajast ja tekst jäi seetõttu ka tihti mõistetamatuks. Õnneks on Vanemuise teatri lava kohal tabloo, kus oli ka kogu etenduse vältel inglisekeelne tõlge. Eriti oli vaja vaadata seda tablood just laulutekstide mõistmiseks. Segase diktsiooni võib panna ka saali arvele, kus muusikali esitati, sest Vanemuise lavad ja saalid on eelkõige näidendite võimalikult hea esitamise seisukohalt ehitatud. Soololauludest enam meeldisid mulle lood, kus lisaks solistile esines ka Vanemuise ooperikoor, mis muutis muusikapala tugevamaks ja valjemaks. Kogu etenduse vältel valitses saalis vaikus ja ei olnud kuulda hetkekski sosinaid ega muid sahistamisi, mis tähendab arvatavasti seda, et publik jälgis etendust põnevusega. Etenduse sisu hoidis küll pinget ja põnevust pidevalt üleval, kuid rohkelt nalja, nagu lubatud oli, eriti ei saanud, kui just kedagi seelikutes mehed naerma ei aja
1932.aastal tema vend suri ning pärast seda võttis ta üle klaveritöökoja. Looming Tema loominh sisaldab ligi 150 koorilaulu kõrval ka 15 soololaulu, kantaate, orkestri-, klaveri- ja viiulipalu. Enne Dresdeni õpinguid loodud koorilauludes oli tunda saksa romantismi mõju. "Kus Põhjalahe kohiseb", "Kuldrannake", "Malemäng", "Ärka üles, isamaa", "Laul rõõmule". Hilisemates lauludes kujuneb välja isikupärasem käekiri. "Küla kõrtsis", "Pilvedele". Soololauludest tuntuim on "Primula veris". Lätte orkestriteostest võib avamängu "Kalevala" kõrval nimetada ka lühemaid palu - "Eesti tants" ja "Tempo di mazurka". Vokaalsümfoonilistest suurteostest küpseim on kantaat "Rändaja ja tähed".
Tegi autori tekstidesse ettekande ajal oma korrektuure laiendades klaveri faktuuri ja akorde. Tavaliselt ei täitnud kontsertprogramme vaid üks interpreet. Liszt oli aga esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Lisaks klaveriliteratuurile esitas Liszt oma kontsertidel ka transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest. Selles eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (näiteks Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist). 18. Orkestraalsuse taotlus Iseloomulikuks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Selle taotluseks oli orkestraalse kõla saavutamine kasutades mitmesuguseid võtteid
koorilaulude kogumikus oli juba sees kolmrahvalauluseadet. Uus kogumik sisaldas lihtsamaid ja meloodilisemaid laule, kuna eelmiseid oli kooridel väga raske esitada. 1919.aastal, pärast muusikaõpetjaks olemist Tartu Õpetajate Seminaris, asus ta õppejõuna tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Viljakamaks muutus ka ta loominguline tegevus. Saar oli usinastu töötanud. Kuigi tema looming koosnes peaaegu eranditult väikevormis kirjutatud teostest - koorilauludes, soololauludest ja klaveripaladest. Ja siis 1921.a sügissuvel põles maha maja, kus Mart Saar Tartus elas. Majaga koos hävines ka üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu ning ligi nelikümmend soololaulu, teoreetiliste teoste käskirjad jms. Tartu muusikasõbrad püüdsid Saart tema raskes majanduslikus olukorras rahaliselt aidata. Kirjutati ka haridusministeeriumisse abipalveid ja paluti kõigil, kellel on koopiaid Mart Saare loomingust, need talle saata
Saar on teada saanud, et Liine Paalmannil on keegi teine lähedaseks muutuv tuttav. 1920. aastal ilmus trükist M. Saare kolmas koorilaulude kogumik "Kümme koorilaulu", 1921. a. ja 1922. a. ilmusid "Lastekoorid". Selle kogumiku laulud levisid kiiresti. Kõik nad on siiamaani püsinud kooride kavades. M. Saar oli usinasti töötanud. Kuigi tema looming koosnes peaaegu eranditult väikevormis kirjutatud teostest- koorilauludest, soololauludest ja klaveripaladest, andsid need oma arvukuse ja kunstilise väärtusega tõendi Saare väga intensiivsest loomingulisest tööst. Senini oli ta kirjutanud juba umbes kolmsada teost. Ja siis, 1921. a. sügissuvel, põles maja, kus Saar Tartus elas, koos helilooja teoste käsikirjadega tuhaks. Hävis üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu, ligi nelikümmend soololaulu, teoreetiliste teoste
rahvaviisi ennast edasi arendatud ("Ei saa mitte vaiki olla"). Härma ei suutnud veel eesti rahvaviiside ja nende omapära sügavustesse tungida, kuid tema seaded olid jõukohased tolleaegsetele laulukooridele ning aitasid kaasa rahvalaulu üle-eestilisele propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa tuled, too mull´ lilli". Konstantin Türnpu (13. VIII 1865 Klooga mõis - 16. IV 1927 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Õppis muusikat Tallinnas E. Reinicke juures, juhatas 1884-1886 "Lootuse" seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. Täiendas end 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal. Oli a-st 1892 Tallinnas
7 · " Pidulik kantaat" ( O. Mägi; 1906 ) · " Pidulik laul" ( O. Mägi ; 1910 ) · " Mälestused" ( P. Grünfeldt ; 1915 ) Muusikalised lavateosed: · Muusika Ansomardi näidendile " Murueide tütar" ( 1901 ) · Katkend ooperist " Kalevipoeg ja Tuuslar" ( ibr. O. Mägi ) Mõned instrumentaal-ja vokaalkammerteosed. Soololauludest võiks nimetada näiteks · " Igatsus" ( F. Kreutzwald), " Üks pisar veereb" ( A. Haava ) ja " Lapsepõlves" ( A. Reinvald ). · Lüdig on kirjutanud ka raamatu " Mälestused" ( 1948 ; Tallinn 1969 ). 8 Johannes Kappel....................................................................................................................................................................2
Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett. Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 2. Repertuaar. Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. 3. Orkestraalsuse taotlused. üheks tolle ajastu pianismi iseloomulikumaks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe
interpreet. Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett. Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali
edasi arendatud ("Ei saa mitte vaiki olla"). Härma ei suutnud veel eesti rahvaviiside ja nende omapära sügavustesse tungida, kuid tema seaded olid jõukohased tolleaegsetele laulukooridele ning aitasid kaasa rahvalaulu üle-eestilisele propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa tuled, too mull´ lilli". Kapp, Artur (28.02.1878 14.01.1952) Helilooja ja pedagoog. Muusikutesuguvõsa Kappide võimsaim esindaja. Muusikalise alghariduse sai Suure-Jaanis oma isalt Joosep Kapilt Suure-Jaani muusikaelu ongi suuresti seotud olnud Kappide perekonnaga. A. Kapp lõpetas 1898. aastal Peterburi konservatooriumi L. Homiliuse oreliklassi ja 1900 N
Klaveri: Johann Friedrich Gräbner, Johannes Thal, Ernst Hiis, Johannes Vihm, Aleksander Läte Orelimeistrid: Carl George Thal, Carl August Tanton, Gustav Normann, Hardo Kriisa, Olev Kents, 45. Eesti tuntumaid organiste. Joh. Kappel, M. Lüdig, A.Kapp, R.Tobias, Mart Saar, Ulla Krigul, 46. Eesti tuntumaid orelimuusika loojaid. Rudolf Tobias, Artur Kapp, Peeter Süda, Alfred Karindi, Edgar Arro, Johannes Hiob, Roman Toi, 47. Artur Kapi, Mart Saare, Eduard Oja ja Eino Tambergi soololauludest. Artur Kapp- Eesti professionaalse klassikalise soololaulu looja. „Metsateel“. Koos Mart Saarega eristusid nende soololaulud, kelle laulud on enam läbi komponeeritud ning luule sisu võimendab klaveriharmoonia-ja faktuur. Eduard Oja- Üks omapärasemaid ning jõulisema helikeelega soololaululoojaid. „Põhjamaa lapsed“ (1928)
et Liine Paalmannil on keegi teine lähedaseks muutuv tuttav. 18 1920. aastal ilmus trükist M. Saare kolmas koorilaulude kogumik "Kümme koorilaulu", 1921. a. ja 1922. a. ilmusid "Lastekoorid". Selle kogumiku laulud levisid kiiresti. Kõik nad on siiamaani püsinud kooride kavades. M. Saar oli usinasti töötanud. Kuigi tema looming koosnes peaaegu eranditult väikevormis kirjutatud teostest- koorilauludest, soololauludest ja klaveripaladest, andsid need oma arvukuse ja kunstilise väärtusega tõendi Saare väga intensiivsest loomingulisest tööst. Senini oli ta kirjutanud juba umbes kolmsada teost. Ja siis, 1921. a. sügissuvel, põles maja, kus Saar Tartus elas, koos helilooja teoste käsikirjadega tuhaks. Hävis üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu, ligi nelikümmend soololaulu, teoreetiliste teoste käsikirjad (muusika algteooria ja harmoonia õpperaamatud) jm.
Sureb Läte vend 1932, jääb alles temast klaveri töökoda Sprenk-Läte. Looming sisaldab 150 koorilaulu, 15 soololaulu, kantaate, klaveripalad, orkestri- ja viiulipalad. Hinnatud eelkõige kui koorihelilooja. Varasem koorilooming on mõjutatud saksa romantismist. Ja on loodud enne Dresdeni minekut ja see tõttu ka lihtsam. ,,Kus põhjalahe kohiseb" , ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Laul rõõmule". Hilisem looming: ,,Küla kõrtsis", ,,Pilvedele". Läte soololauludest tuntuim on Primula veris. Orkestri teosed: avamäng ,,Kalevala", ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Vokaalsümf: ,,Rändaja ja tähed". Muusikalised väljedusvahendid Meloodia ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, meloodia joonis. Dünaamika heliteose tugevus ja selle muutumine, ppp piano pianissimo, pp pianissimo, p piano. tempo, agoogika, tämber, register, meetrum, rütm, harmoonia,helistik, helilaad, faktuur. Rudolf Tobias 1873 1918
annaabi.ee 
