SOOLAD · Soolad koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Enamik soolasid lahustub vees hästi, 1A ja 2a rühma metallide ja ammooniumisoolad. · Väheaktiivsete metallide soolad lahustuvad vees halvasti. · Soolad on väga värvilised. SOOLADE NIMETAMINE · Soolade nimetamisel tuleb nimetada metalli katioon ja vastav anioon.N:Na2so4-naatriumsulfaat · B-rühma metallide korral tuleb kindlasti märkida ka oksutatsiooniaste N: Feso4 - raud(2)sulfaat SOOLADE SAAMINE · Happe+alus -)Sool + vesi N: HCL + NaOH -) NaCl +H2O · Aktiivne metall +hape -) Sool+Vesinik (1avõi2arühma Metall) N: Ca +2Hcl -) CaCl2 +H2 · Happeline oksiid + alus ja aluseline oksiid +hape -) Sool
1. Metall + mittemetall sool NB! H2CO3 2Na + S Na2S H2O + CO2 2. Metall + hape sool + H2 Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 3. Metall + sool uus metall + uus sool Fe + CuSO4 Cu + FeSO4 4. Alus + hape sool + vesi NaOH + HCl NaCl + H2O 5.Alus + happeline oksiid sool + vesi 2NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O 6.Hape + aluseline oksiid sool + vesi 2HCl + CuO CuCl2 + H2O 7.Happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 8. Alus(leelis) + sool uus alus + uus sool CuSO4 + NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 9. Hape + sool uus hape + uus sool H2SO4 + BaCl2 HCl + BaSO4 10. Sool + sool uus sool + uus sool K2SO4 + BaCl2 KCl + BaSO4
Hape + metall sool + H2 Hape + aluseline oksiid sool + H2O Hape + hüdroksiid sool + H2O Hape + sool sool + hape Hüdroksiid + happeline hüdroksiid sool + H2O Hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid Sool + metal sool + metall Sool + sool sool + sool Aluseline oksiid(metall)+ happeline oksiid (mittemetall) sool Metal + mittemetall sool
SOOLADE TEEMA SELGITUSED • SOOLADE MÕISTE LIHTSUSTATULT Soolad koosnevad metalliooni(de)st ja happejääkiooni(de)st (happe aniooon keerukamalt öeldes). K + Cl- Al3+Cl-3 Ioonide laengud peavad kokku andma summa 0 – neutraalne aine ju! Valemi koostamine Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ning märgime peale ioonide laengud. Siis paneme ühe iooni laengu väärtuse teise iooni indeksiks: 3+ 2- SIIN NÄHA ’RISTI REEGEL’! (mu nooled võivad nihkuda) Fe2 (SO4)3 Kokku saame 6+ laengut ja 6- laengut, valem on KORRAS! Selle soola NIMETUS on raud(III)sulfaat, sest soolas on Fe 3+ ioon. Mis nimega on happejäägid (happe anioonid), peab olema SELGE juba hapete teemast. Alustasime TUNNIS seda teemat juba. Vaja 8 happe nimetust + vastavate happejääkide nimetusi – nendest tulebki soola nimetuse lõppu kas sulfaat, nitraat , fosfaat jne...
Happed ja soolad Hapeteks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist. Sooladeks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb metallist ja happejäägist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Näidis VESINIKKLORIIDHAPE -I kloriid CaCl2 (SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S LÄMMASTIKHAPE -I nitraat KNO3 ...
docstxt/136163024971.txt
Keemia - SOOLAD Soolad on liitained, mis koosnevad M ioonist ja happe anioonist.erand NH3 SAAMINE: Hape + metall sool + H2(M H-st vasakul) Hape + aluseline oksiid sool + H2O Hape + hüdroksiid sool + H2O Hape + sool sool + hape Hüdroksiid + happeline oksiid sool + H2O Hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid Sool + metall sool + metall Sool + sool sool + sool Aluseline oksiid + happeline oksiid sool Metall + mittemetall sool LIIGITUS: vees lahustuvad-K,Na,kõik nitraadid vees lahustumatud soolad-BaSO4,AgCl lihtsoolad-NaCl liitsoolad-NaHPO4
2. Metalli nimetus + (o.a.) + aniooni nimetus FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid 3. Metalli nimetus + vesinik + aniooni nimetus KHPO4 kaaliumvesinikfosfaat 4. Metalli nimetus + hüdroksiid + aniooni nimetus MgOHCl Al(OH)SO4 alumiiniumhüdroksiidsulfaat Soolade saamisviisid 1) hape + alus à sool + vesi vahetus neutralisatsioonireaktsioon H2SO4 + 2LiOH à Li2SO4 + H2O Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega: Cu(OH)2 + H2SO4 à CuSO4 + 2H2O 2Fe(OH)3 + 3H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6H2O 2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus
SOOLADE HÜDROLÜÜS Soolad tekivad happe ja aluse vahelisel neutralisatsioonireaktsioonil. HCl + NaOH = NaCl (söögisool) + H2O Kõigi soolade lahused ei ole neutraalsed Soola hüdrolüüs Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. Sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse. Soola lahuse pH Soola lahuses tekkiva keskkonna määrab tugevam elektrolüüt. Tugev alus + nõrk hape aluseline kk Nõrk alus + tugev hape happeline kk Tugev alus + tugev hape neutraalne kk (Hüdrolüüsi ei toimu!) Mida nõrgem on hape, seda
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Soolade hüdrolüüs töö nr. 8 Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655 Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 24.10.10 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VIII Soolade hüdrolüüs Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul.
Hape + sool = sool + hape H2S + CuSO4 = CuS + H2SO4 10.Sool + sool = sool + sool KCO3 + CaCl2 = CaCO3 + 2KCl Reaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui tekib vesi, gaasiline aine või sade!!! Sademe tekkimist vaata aluste ja soolade lahustuvuse tabelist.
KEEMIA · Halogeenide aatomiehitus: F Cl Br I F2 Cl2 Br2 I2 gaas gaas vedelik tahke kollane rohekaskollane punakaspruun must hõbehalli läikega +9| 2)7) +17| 2)8)7) +35| 2)8)18)7) +53| 2)8)18)18)7) 2 5 2 5 2 5 2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a. on VII Min o.a. on I · Cl keemilised...
Oksiidid. Happelised oksiidid (mittemetalsed oksiidid) : CO2, SO3, I2O7 * Kõrge oksüdatsiooniastmega metallioksiidid. Nt. MnO2, Mn2O7, CrO3. Aluselised oksiidid ( metalsed oksiidid ) : Na2O, CaO, ( Al2O3 ), CuO. Amfoteersed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri, kuid võib reageerida happe või leelisega. Fe2O3, Cr2O, ZnO, Al2O3 . Neutraalsed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri. CO, NO, N2O Oksüdatsiooniaste ( hapnik -II, vesi I ) IV II VI II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 0 0 Nimetuste andmine. IV -II CO2 süsinik(IV)oksiid * Püsivate oksüdatsiooniastmetega metallidel ei pea VI -II oksiidi nimetusse numbrit kaasa kirjutama ( IA- II A, Zn ) CrO3 kroom(VI)oksiid II -II FeO raud(II)oksiid V2O5 divanaadiumventaoksiid SO3 vääveltrioksiid N2O dilämmastikoksiid Mangaandioksiid MnO2 Triraudtetraoks...
pH hüdrolüüsuvate soolade lahustes K CH 3COOH = 1,75 10 -5 1. K NH 3 H 2O = 1,8 10 -5 Nõrga aluse ja nõrga happe sool K hape K v [H ] = + K alus = 1,75 10 -5 1,0 10 -14 1,8 10 -5 = 9,9 10 -8 M [ ] pH = -log( H + ) = -log(9,9 10 -8 ) = 7,0 = 1,0 2. K -5 CH COOH = 1,75 10 3 C% V ( L) C M M = V (mL) 100 V (mL) C % 1000 1,0 1,64 CM = = ...
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape Happeline keskkond ...
Aineklassid Happed Happed koosnevad vesinikust (H) ja happejäägist. Need jagunevad kaheks: 1) Tugevad happed: 2) Nõrgad happed: HCl, HSO, HNO HSiO, HS, HSO, HCO Happed tekivad: Happeline oksiid + vesi hape (SiO ei reageeri) Reaktsioonivõrrandid: Neutraliseerimise reaktsioon 1) Hape + alus sool + vesi HCl + NaOH NaCl + HO 2) Hape + aluseline oksiid sool + vesi Vaata pingerida! HSO + NaO NaSO + HO 3) Hape + metall sool + vesinik HNO + Na NaNO + H 4) Hape + sool hape + sool CaCO + HCl CaCl + HCO Tingimused: *Tekib nõrgem või lenduvam hape *Tekib sade Oksiidid Oksiidid koosnevad mittemetallist või metallist ja hapnikust (O). Jagunevad samuti kaheks: 1) Aluse...
NIMI: Keemia kontrolltöö Ioonidevahelised reaktsioonid ja soolade hüdrolüüs KLASS: 1)Lõpeta laused... I. tugevad elektrolüüdid on täielikult ioonideks jagunenud II. nõrgad elektrolüüdid on ioonideks jagunenud osaliselt III. Mittelektrolüüdid on ained, mis sulas olekus ega lahuses ioonideks ei jagune, vaid esinevad neutraalsete aineosakeste molekulide, aatomitena. 2) Dissotsiatsioonivõrrandid: HCl → H+ + Cl–
AINF.KLASSIDE VAHELISF.D REAKTSIOONID Aluselise ja l. alus hape sool NaOH HCI NaCl + HIC) happelise aine vesi 2 3 H2S04 6 E-120 reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape Mgo + 2HCl MgC12 + alati sool. sool vesi Na20 + H2SOå* Na2S04 + 1-120 3. happcline oksiid + alus —i COZ CaC03 + H20 (Happelise oksiidi sool 4 vesi reageerimisel tekib 2 NaOH + — Nazso, + HIC) oksiidile happe 4. happelinc Okiid aluseline cao + c02 — CaC03 oksiid 6 Nazo moo — 4 Nan, Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na20 + H20 2 NaOH reageerimine alus reageerivad vaid ja al CaO ...
Metall METALL + HAPNIK -> OKSIID METALL (vesinikust eespool) + HAPE (va. HNO3 ja kH2SO4)-> SOOL + VESINIK METALL + HALOGEEN -> HALOGENIID METALL + SOOL -> UUS SOOL + UUS METALL AKTIIVNE METALL + VESI -> LEELIS + VESINIK KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALL + VESI -> OKSIID + VESINIK VÄHEAKTIIVNE METALL (alates Ni) + VESI -> EI TOIMU Oksiid HAPPELINE OKSIID + ALUS -> SOOL + VESI HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID -> SOOL HAPPELINE OKSIID + VESI -> HAPE ALUSELINE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI ALUSELINE OKSIID +HAPPELINE OKSIID -> SOOL ALUSELINE OKSIID + VESI -> LEELIS AMFOTEERNE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE OKSIID +ALUS(LEELIS)+ VESI -> KOMPLEKSÜHEND AMFOTEERNE OKSIID + VESI -> EI TOIMU Alus LEELIS + HAPE -> SOOL + VESI LEELIS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI LEELIS + SOOL -> UUS SOOL + UUS ALUS (üks saadustest on sademes) LAHUSTUMATU ALUS + HAPE -> SOOL + VESI LAHUSTUMATU ALUS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI (LAHUSTUMATU ALUS ...
K= 1- [ H ] = - 12 K + 1 2 h + K h2 + 4 K h C M ( hape ) [OH ] - 1 = - Ka + 2 1 2 K a2 + 4 K a C M ( alus ) [ H ] = [OH + K ] w - pH hüdrolüüsuvate soolade lahustes 1. Tugeva aluse ja nõrga happe sool = Kv K h C sool [H ] =+ Kh Kv C sool K ( hüdr ) = Kv
Aerosool (gaas + tahke aine/ vedelik) Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon all mõistetakse elektrolüütide lahustumisel toimuvat ioonide eraldumist lahusesse st ainete lahustumine lahustites. Elektrolüüdid on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone ja juhivad seepärast elektrivoolu. NT: aluste, hapete, soolade vesilahused. Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone. Ei juhi elektrivoolu Paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid. NT: suhkur Lahustumiseprotsess KEEDUSOOLA LAHUSTUMINE VEES Na+ CL- Cl- H2O CL- Na+ Na+ H2O Na+ CL- Cl- H2O Joonis 2.1
müürides, korstnapitsi välisvooderdus) Klombitud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) Lõhestatud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) TSEMENT TELLISED Liiv, lubi ja tsement segatakse Valatakse vormidesse Lõigatakse õigesse mõõtu Autoklaavimise teel saavutab oma vastupidavuse TELLISTE FÜÜSIKALISED OMADUSED Survetugevus Veeimavus Külmakindlus Paisumine Soolade kristalliseerumine SURVETUGEVUS 3,5 - 140 N/mm² pehmemad fassaaditellised-ehitustellised Keskmine tellise survetugevus leitakse üksikute telliste purustamise teel Silikaattellisel 15 ja 25 N/mm2 VEEIMAVUS Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni. Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis imendub vesi kiiremini tellistevahelistesse ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist on raskem töö käigus uuesti paigalda kui keskmise-
Kui glükoosi hulk liiga madal- kõhunääre sünteesib glükagooni(hormoon), mis aktiveerib omakorda ensüümid mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse. Maks kontrollib veres sialduvaid aineid- Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Vee ja soolade regulatsioon- Eritamisega tegelevad neerud, kops(veeaur ja CO2) ja nahk(vesi ja soolad). Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel- hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi, filtreerivad pidevalt verd. Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt. Neerude töö- verevarustus väga intensiivne. Esmauriin sisaldab algul kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad, ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi pooride. Hiljem
Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond ...
18.02.14 Metallide üldomadused Metalli üldomadusi on mitmeid. Esimeseks üldomaduseks on metalli värvus. Enamasti on metallid hallika värvusega. Ainult Au(kuld), Ag(hõbe), Cu(vask) ei ole hallika värvusega. Au on kollane, Ag on valge ja Cu on punaka värvusega. Need metallid asuvad I B rühmas. Metallid on ka head soojuse- ja elektrijuhid. Nendest kõige paremad on Ag, Au, Cu, Al. Metallidel on ka hea peegeldusvõime. Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W. Metallide ühek...
NB! 1. Reageeriv sool peab olema veeslahustuv 2. Reageeriv metal peab olema aktiivsem kui soola lahuses olev metal CuSO4 + Fe FeSO4 + Cu · Reageerimine sooladega NB! Reaktsioon toimub kui lähteainetes olevad soolad on veeslahustuvad ja saadustesse tekib vähemalt üksrasklahustuv ühend 3MgSO4 + K3PO4 3K2SO4 + Mg3(PO4)2 · Soolad lagunevad kuumutamisel Na2CO3 Na2O + CO2 SOOLADE HÜDROLÜÜS Soolade reagerimine veega, mille tulemusel tekib aluseline või happeline keskkond Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, kus tasakaal on nihutatud neutralisatsiooni suunas. Na2CO3 + H2O Na + CO + H+ + OH 2Na+ + OH + HCO3 + 3 2 Kk: aluseline hP > 7
kogustes. Kuid kui neid erilisi telliseid konstruktsioonis kasutada annab see tellisseinale uue ja erilise välimuse. 5 4 Telliste füüsikalised omadused Tellise valmisel tuleb kindlaks määrata tema vastupidavus, vorm ja väljanägemine. Vastupidavus tuleb kooskõlastada järgmiste parameetritega: suurus ja tüüp, survetugevus, külmakindlus, lahustuvate soolade sisaldus ja väljanägemine. On tavaline, et fassaaditellised määratletakse nime (tootja ja tellise nime) järgi, mis automaatselt täidab tellise omadused selle fassaadis kasutamiseks. 4.1 Survetugevus Telliste survetugevus leitakse 12ne tellise purustamisel. Purustatakse telliseid üks- haaval kuni purunemise või pargunemiseni. Keskmine survetugevus antakse N/mm 2-s. Purunemise vastupidavus on telliselt alates 3,5 N/mm2 (pehmed fassaaditellised) kuni 140 N/mm2-ni (ehitustellised).
2) Sidemete moodustumine vabade ioonide ja vee molekulide vahel hüdraatumine (energia vabaneb) eksotermiline > - lahus, endo, tahked soolad < - TH, TA, gaasid · Soojusefektid lahustumisel: - hüdraatumine sidemete teke energia eraldub to tõuseb - kristalli lagunemine sidemete lõhkumine energia neeldub t o tõuseb - enamiku soolade lahustumine on endotermiline, sest ülekaalus on energia neeldumine kristalli lagunemisel. - Leeliste lahustumine vees on eksotermiline, sest hüdroksiidioonid hüdraatuvad tugevasti. · Dissotsiatsiooni võrrandi koostamine: - Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0 - SOOLAD: - ALUSED: - HAPPED:
Aine klass Mõiste Nimetused, valem Keemilised omadused Saamine Kasutamine Oksiidid Hapniku ja mingi teise happeline oksiid ... Põlemise teel: PbO - pliimennik, keemilise elemendi ... + vesi hape C + O CO värvipigment ühend ... + aluseline oksiid ilmastikukindlate värvide sool + vesi Kuumutamise teel: saamiseks. · Happeline oskiid Hapnikuhappele Oksudatsiooniaste ... + alus sool + CrO - kasutatakse vastav oskiid. märgitakse vesi ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende erinevate molekulmasside järgi. Lahuses sisalduvad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov viiakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafia protsess toimub kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromo...
Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli võrrelda tugevate ja nõrkade elektrolüütide aktiivsust, tasakaalu nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine. Erinevate lahuste pH määramine ning soolade hüdrolüüs. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: koonilised kolvid (250 mL), mõõtekolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,05...0,1 M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOh standardlahus, ~ 0,01 M NH3H2O lahus, 2 M soolhappe lahus, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või
Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis- ja leelismuldmetallid (vähesel määral ka magneesium), tõrjudes veest välja vesinikku. Saadusena tekib metalli hüdroksiid leelis. Keskmise aktiivsusega metallid (alumiiniumist rauani) reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Seejuures tekib metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed metallid veega ei reageei. 4. Metallide reageerimine soolade lahustega Iga metall on tugevam redutseerija, kui temast metallide pingereas paremal asubad metallid. Metallid tõrjuvad endast nõrgemate redutseerivate omadustega (metallide pingereas endast paremal asuvaid) metalle nende soolade lahusest välja. Metallid, mis veega ei reageeri, on võimelised nendest pingereas paremal olevat metalli nende soolade lahusest välja trõjuma.
välja vesinikku. Rühmas ülevalt alla hüdroksiidide lahustuvus vees kasvab ja aluselised omadused tugevnevad. Keskmise aktiivsusega metallid nt. Al,Zn, Fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Teise saadusena tekib vastava metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega mingitel tingimustel. Metallide asukoht pingereas iseloomustab nende aktiivsust reageerimisel hapetega ja reageerimisvõimet veega. Metallide reageerimine soolade lahustega Reaktsioon toimub pingerea alusel, kus aktiivsem metall tõrjub soolalahusest välja passiivsema. Reaktsioon ei toimu AKTIIVSETE METALLIDEGA. Nad reageerivad aktiivselt veega, tõrjudes välja vesinikku. Tekib vastava metalli hüdroksiid leelis. Lämmastikhape ja väävelhape on tuntud TUGEVAD HAPPED. Erinevalt teistest, on nad TUGEVAD OKSÜDEERIJAD. Üldjuhul käituvad oksüdeerijatena vesinikioonid. Lämmastikhappe ja väävelhappe reageerimisel metallidega vesinikku ei eraldu
SOOLAD R 81-83 Tööleht 1. SOOLAD on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest 2. SOOLADE LIIGITAMINE 1) Soolad (vaata punkt 1) 2) Vesiniksoolad on soolad, mis sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku 3) Kristallhüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett 3. SOOLADE SAAMINE 1) Hape + metall 2) Hape + aluseline oksiid 3) Hape + hüdroksiid 4) Hape + sool 5) Hüdroksiid + happeline oksiid 6) Hüdroksiid + sool 7) Sool + metall 8) Sool + sool 9) Aluseline oksiid + happeline oksiid 10) Metall + mittemetall 4. SOOLADE KEEMILISED OMADUSED 1) Sool + metall (pingereast Mg kuni Au) 2) Sool + metall (pingereast väga aktiivsed metallid Li kuni Na) 3) Sool + hape
osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). · Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. · Neutralisatsioon aluse ja happe vahelist reaktsioon, mille tulemusena tekkivad sool ja vesi. 2. Osata anda nimetusi oksiididele, hapetele , alustele ja soolade valemitele. 3. Oska koostada oksiidide, hapete, aluste ja soolade valemeid. 4. Teada oksiidide liigutust keemiliste omaduste järgi ja nende oksiidide keemilise omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 5. Teada hapete 3 liigitust. · · · 6. Teada hapete keemilisi omadusi (osata lõpetada reakstioonivõrrandeid, kasutada pingerida). 7. Teada aluste liigutust lahustuvuse järgi. · Vees lahustuvad alused e. Leelised
SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4
Aluste lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja hüdroksiidioone sisaldavad lahused. - Aluseline keskkond tänu OH ioonidele. Nõrkade ehk mittelahustuvate aluste dissotsiatsiooni puhul tuleb panna kaheotsaga nool. - - NaOH Na+ + OH Al(OH)3 Al3+ + 3OH Soolade dissotsiatsioon Soolade lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja happe anioone sisaldavad lahused. Soolad tugevad elektrolüüdid! - NaCl Na+ + Cl Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Ioonidevahelised reaktsioonid Soolade, hapete ja aluste lahused koosnevad ioonidest, siis nende reaktsioonid toimuvad ainult siis, kui lahuses leidub omavahel reageerivaid ioone. Piisavalt lahusesse ioone andev
toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine. Anioon on negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Katioon on positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Keemiline vooluallikas on seadeldis, milles muudetakse keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 6. Milline on elektrolüüsi toimumise üldine põhimõte (sulatatud soolade näitel)? Positiivse elektroodi (anood) peale läheb negatiivse laenguga osake, kus toimub oksüdeerumine ja negatiivse laenguga elektroodi (katood) peale läheb negatiivse laenguga osake. 7. Millised ained tekivad: a) sulatatud soolade, oksiidide; b) soolade vesilahuste elektrolüüsil (eraldi anoodil ja katoodil)?a) sulatatud soolade, oksiidide korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid
toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine. Anioon on negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Katioon on positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Keemiline vooluallikas on seadeldis, milles muudetakse keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 6. Milline on elektrolüüsi toimumise üldine põhimõte (sulatatud soolade näitel)? Positiivse elektroodi (anood) peale läheb negatiivse laenguga osake, kus toimub oksüdeerumine ja negatiivse laenguga elektroodi (katood) peale läheb negatiivse laenguga osake. 7. Millised ained tekivad: a) sulatatud soolade, oksiidide; b) soolade vesilahuste elektrolüüsil (eraldi anoodil ja katoodil)?a) sulatatud soolade, oksiidide korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid
SOOLAD Soolaeks nimetatakse liitaineid, mis koosnevad metallist ja happe jäägist. Metalli ioonidest ja happejäägist ioonideks metall on + (katioon) ja on anioon. Näiteks Al2(SO4)3 on AL Metall ja SO4 on Happejääk anioon Soolade nimed pannakse happejäägi ioonide järgi HNO3 NO3 Nitraat ioon Sool ja nitraat Kui soola koostises on muutuva oksuldatsiooniastmega metall siis öeldakse OKA sisse. (muutuad metallid on : raud, tina, vask, kroom) Mõisted: 1. Aluselised oksiidid Alusele vastav oksiid 2. Anioon Negatiivse laenguga ioon 3.Hape Aine mis annab lahusesse vesinikioone 4.Sool Kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest 5
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass SOOLAD ARGIELUS Referaat Juhendaja: Pille Ers Kohtla-Järve 2011 7 SISSEJUHATUS Peamiseks põhjuseks miks ma valisin selle teema on minu isiklik innukus keemiast ja bioloogiast. Töö eesmärk on teada saada kuidas ja kus kasutatakse soola igapäevases elus, suurendada oma teadmisi soolade omadustest ja kasutamisest argielus. Sõnaga "sool" seostub sul kindlasti toidu valmistamisel kasutatav keedusool. Keemias tähistab sool aga kindlat liiki aineid. Soolad on enamasti tahked ained, mis on oma nime saanud mõnede soolade soolase maitse järgi. Siiski ei ole see kõikide soolade omadus. Soolad võivad olla väga erineva värvusega. 1. Mis on sool Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-)
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Selgita mõisteid ja too näiteid: oksiid, hape, alus, sool, happeline oksiid, aluseline oksiid, neutraalne oksiid, amfoteerne oksiid, hüdroksiid, leelis, amfoteerne hüdroksiid, hapnikhape, vesiniksool, neutralisatsioonireaktsioon 2. Hapete ja happeanioonide valemid ja nimetused 3. Oksiidide, hüdroksiidide ja soolade (sh vesiniksoolade) valemite ja nimetuste koostamine 4. Anorgaaniliste ainete liigitamine põhiklassidesse 5. Oksiidide liigitamine keemiliste omaduste põhjal (happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks oksiidideks) 6. Hapete liigitamine (tugevuse, prootonite arvu ja hapniku sisalduse järgi) 7. Hüdroksiidide liigitamine lahustuvuse (tugevuse) järgi 8. Soolade liigitamine lihtsoolad, vesiniksoolad, kristallhüdraadid 9
Soolad Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord 1) Soolade koostis 2) Valemite koostamine 3) Nimetuste andmine 4) Ülesanne 5) Videod Soolade koostis Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist. Nt. NaCl Soolad Pildi lisamiseks klõpsakePildi ikooni lisamiseks klõpsake ikooni http://office.microsoft.com Valemite koostamine Soolad on tervikuna elektriliselt neutraalsed, mida tuleb arvestada valemite koostamisel.
Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3 o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe aniooni üks või mitu vesinikku alles: NaHCO3 naatriumvesinikkoarbonaat ehk söögisooda, NaH2PO4 – naatrium-divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Soolade nimetused I,II,IIIA metallide soolade nimetustes ei märgita metalli laengut; Teiste metallide soolade nimetustes märgime rooma nr-ga metalli laengu Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; NH4+ on ammooniumioon, moodustab nõrga alusena kergestilagunevaid ammooniumsoolasid, näiteks NH4+ Cl- ammooniumkloriid. Cl- kloriid PO4-3 fosfaat Br- bromiid CO3-2 karbonaat I- vesinikjodiid SiO2-2 silikaat
SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Keemilised omadused Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena: Na2SO4 2Na+ + SO42- 1. Reageerimine metalliga uus sool + uus metall (metall reageerib ves lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidik CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2) 3. Reageerimine alustega uus alus + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) CuCl2 +2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl 4. Reageerimine sooladega uus sool + uus sool (lähteained peavad olema vees lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) Na...
· veega, moodustades vastava happe · aluselise oksiidiga, moodustades soola. c) Amfoteersed oksiidid - on oksiidid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. d) Protoonne hape - e) Aprotoonne hape - tühjaorbitaaliga, elektronpaari aktseptor 2. Mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised keemilised protsessid: neutralisatsioonireaktsioon ja soolade hüdrolüüs? Neutralisatsioonireaktsioon: · Toimub aluse lisamisel happelisele lahusele või happe lisamisel aluselisele lahusele · Tugeva aluse ja tugeva happe vaheline neutralisatsioonireaktsioon kulgeb lõpuni. Soolade hüdrolüüs: · Üks tüüpilisemaid hüdrolüüsireaktsioone on nõrga happe või nõrga aluse soola lahustamine vees · Tugevate hapete ja aluste soolad ei hüdrolüüsu
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase .....................
4. Nõrgad elektrolüüdid: Happed: HNO2, H2F2, HCOOH, CH3COOH, HCIO, HCN, H2S, H2CO3 Alused: Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3, C2H5NH2, NH3·H20 5. Neutralisatsioonireaktsioon: Happe ja aluse vahelised reaktsioonid, tekivad sool ja vesi. 1. Tugeva happe ja tugeva aluse vaheline reaktsioon kulgeb täiesti lõpuni. 2. Nõrk aluse ja tugev hape kulgeb praktiliselt lõpuni. NH3·H20 + H+(/) => NH4+(/) + H2O 3. Nõrk hape ja nõrk alus toimub vaid osaliselt 6. Soolade hüdrolüüs: · Soolade keemiline reaktsioon veega. · Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluseliste omadustega vesilahuseid. · Tugevast happest ja nõrgast alusest saadud soolade vesilahustel on happelised omadused. · Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu.
K2SO4 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 2Al3+ +3SO42- Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti. Cd cd - ioonideks dissotsieerunud molekulide kontsentratsioon = ------- C c molekulide üldkontsentratsioon Hapete, aluste ja soolade osalusel toimuvad reaktsioonid on ioonidevahelised reaktsioonid, mida väljendavad ioonvõrrandid. Ioonvõrrandites kirjutatakse ioonidena tugevad hästilahustuvad elektrolüüdid (ained, mis ongi lahuses valdavalt ioonidena), ülejäänud ained kirjutatakse molekulidena. Ioonidevahelised reaktsioonid toimuvad, kui reaktsiooni tulemusena tekib: 1) SADE (BaSO4 AgCl Fe(OH)3 Al(OH)3) 2) VESI H2O 3) GAAS ( CO2 H2S ) Näited:
Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) � näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti. Cd cd - ioonideks dissotsieerunud molekulide kontsentratsioon α = ------- C c – molekulide üldkontsentratsioon Hapete, aluste ja soolade osalusel toimuvad reaktsioonid on ioonidevahelised reaktsioonid, mida väljendavad ioonvõrrandid. Ioonvõrrandites kirjutatakse ioonidena tugevad hästilahustuvad elektrolüüdid (ained, mis ongi lahuses valdavalt ioonidena), ülejäänud ained kirjutatakse molekulidena. Ioonidevahelised reaktsioonid toimuvad, kui reaktsiooni tulemusena tekib: 1) SADE (BaSO4 AgCl Fe(OH)3 Al(OH)3) 2) NÕRK ELEKTROLÜÜT (näit VESI H2O)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
